Haigekassa: Alustasime uue eriarstiabi riigihanke ettevalmistusi ligikaudu kahe aasta eest

Riigikontroll toob oma täna avaldatud haigekassa eriarstiabi riigihanke auditis välja mitmeid olulisi punkte, kuid haigekassa alustas uue hanke ettevalmistusi juba 2019. aasta alguses, kui eelmine hange oli äsja lõppenud.

Uus eriarstiabi hange avaldatakse pakkujatele hiljemalt suve teises pooles ning hanke mahukuse ja keerukuse tõttu on haigekassa hanke koostamiseks teinud pea kaks aastat tööd.

Haigekassa tellib lõviosa eriarstiabist ehk arsti vastuvõttudest haiglavõrgu arengukava haiglatelt ning suuremates linnades asuvad haiglad saavad eriarstiabi kogueelarvest igal aastal ligikaudu 93%. Eriarstiabi eelarvest suunab haigekassa 7% vabaturule ehk erasektorisse, mille tõttu tuleb haigekassal lepingute sõlmimiseks korraldada riigihange.

Haigekassa juht Rain Laane ütles, et kuna eelmise, 2018. aastal korraldatud hanke kohta tuli eriarstiabi pakkujatelt muudatuste vajaduste kohta tagasisidet, alustati juba samal aastal uue hanke ettevalmistusega. „Tol aastal oli riigihanke abil eriarstiabi tellimine meile värske teema, kuivõrd uus riigihangete seadus oli äsja jõustunud. Teadsime, et hanget on võimalik paremini teha. Selleks kaasasime uue hanke ettevalmistamisel erialaseltsid ja Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu (EETAL), samuti palusime hankekriteeriumitele veel selgi aastal tagasisidet,“ rääkis Laane.

Riigikontrolli auditis välja toodud punktide kohta lisas Laane, et suurem osa neist oli juba enne auditi algust töös ning tulemus jõuab uude, hiljemalt suve lõpus avaldatavasse hankesse. Samuti korraldas haigekassa 2019. aastal hambaravi ja ortodontia riigihanke, mille tingimustes oli arvestatud paljude tänaste soovitustega.

„Näiteks muutsime hanke ülesehitust ehk osaleda on võimalik erialapõhiselt, samuti anname arstidele pakkumiste tegemiseks rohkem aega. Ka on võimalik head tööd tehes oma lepingu mahtu kasvatada ning meie hinnakirjast allahindluse tegemine ei anna enam nii suurt eelist,“ loetles Laane.

Kuna haigekassa hindab eriarstiabi hankes kolme peamist näitajat, milleks on kättesaadavus, õiguskuulekus ja kvaliteet, ei pruugi sel korral need eratervishoiuasutused, kes on varasemalt leppetrahve saanud või Maksu- ja Tolliametile riigimaksud tasumata jätnud, hankel edukad olla.

„Oleme selgelt öelnud, et neid teenusepakkujaid, kes ei suuda patsiendi jaoks tagada kvaliteeti, olla kättesaadavad või pole varem olnud õiguskuulekad ehk näiteks petnud haigekassat, jätnud maksud tasumata, ei saa ega taha meie ega ühiskond ühise terviseraha eest lepingusse võtta. Samas on kõik lävendi ületamiseks vajalikud võimalused pakkujate käes ehk kes teeb head tööd ja on aus, ületab ka seatud lävendi,“ kinnitas Laane.

Riigikontroll viitab oma auditis ka Terviseameti poolt tervishoiuteenuse osutajatele antavate tegevuslubade teemale.

Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul peab terviseamet tegevuslubade määruste kaasajastamist väga vajalikuks ja on seda ministeeriumile ka ootusena andnud juba 2018. ja 2019. aastal.

„Näiteks ambulatoorse eriarstiabi osutamise tegevusloa saamiseks on kehtestatud nõue, et tervishoiuteenust võib osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba. Teiste ambulatoorsete tegevusloa liikide osas (üldarstiabi, ämmaemandus, iseseisev õendusabi), selline nõue puudub. Meie ettepanek on olnud, et vaadata tegevusloanõuded kaasajastamise eesmärgil üle. Kuna on ka nõudeid, mille kehtivuse vajalikkuses võib tänapäevastumise kontekstis kahelda ning tasub kaaluda mõistlikku paindlikkust või mõne nõude üldse ära kaotada. Oluline on sisuliselt hinnata ja määratleda, millised nõuded on olulised, et oleks tagatud patsientide ja tervishoiutöötajate ohutus. Tegevusloa nõuded peaks lähtuma võimalikest tegevusega seotud riskidest, sest nõuete täitmine peaks aitama kaasa sellele, et oleks minimiseeritud oht inimeste elule ja tervisele,“ ütles Jürilo.