Esimene samm tervishoiu arendamiseks on tagada tugev perearstiabi

Tervisekeskused võimaldavad perearstidel töötada meeskonnana, parandades ravi kvaliteeti ja kättesaadavust, leiab Eesti Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Tervishoiusüsteemi üks alustalasid on perearstiabi, mille eesmärk on kindlustada, et inimene saab arstiabi õigel ajal ja õiges kohas. Eesti elanike usaldus perearstide suhtes on väga hea, 90% inimesi hindab oma perearsti väga kõrgelt. Inimesed hindavad, et perearsti või õe juurde pääseb kiirelt, kodu lähedal ning et oma perearsti ja -õde teatakse nime- ja nägupidi. Toetudes tänase perearstiabisüsteemi tugevustele on plaanis veelgi suurendada perearstide keskset rolli inimese terviseküsimuste juhtimisel.

Haigestumise või haiguskahtluse korral võtab inimene tavaliselt esimesena ühendust oma perearstiga. Sellise olulise rolli toetamiseks on juba arendatud ning juurutatud nii digilahendusi ning töökorralduslikke uuendusi. Näiteks perearst saab vajadusel nõu pidada läbi e-konsultatsiooni kitsama eriala spetsialistidega või suunata patsiendi edasi eriarstile. Samuti on suurendatud uuringu- ning teraapiafondi võimalusi, millega perearst saab patsiendi haiguseid paremini diagnoosida või ravile suunata näiteks füsioterapeudi või psühholoogi juurde.

Eesti Haigekassa perearstiabi ostustrateegia aluseks on pea- ja baasrahapõhine ostmine, mis tähendab, et iga nimistusse kuuluva inimese eest saab perearst kindla tasu, nn pearaha. Seejuures on arvesse võetud, et eri vanuses inimeste vajadus arstiabi saada on isesugune ja seega on pearaha vanuserühmiti erinev. Seda tasu täiendab uuringute ja täiendavate tervishoiuteenuste ostmine. Lisaks on perearstidel kvaliteedi lisatasu süsteem (PKS), mille oleme välja arendanud koostöös Eesti Perearstide Seltsiga. Süsteem on üles ehitatud mõõdetavatele kvaliteedi indikaatoritele, näiteks kui suur osakaal perearsti nimistu lastest on vaktsineeritud vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale, kui hästi on ohjatud kroonilised haigused jms. Selline ülevaade aitab perearstil analüüsida oma tegevust ning samuti annab see võimaluse võrrelda oma tulemusi teistega, et välja selgitada need valdkonnad, mis enam arendamist vajavad.  Kvaliteedisüsteemi eesmärgiks on motiveerida perearste tegelema oma nimistu patsientide nõustamise ning ennetustööga, tegeleda laste tervisliku arengu jälgimisega ning jälgida kroonilise haigusega patsiendi tervist.  

Järgnevatel aastatel on oluline arendada tervisekeskuste mudelit

Oluline on juurutada ravi terviklikku koordineerimist ning koostööd eriarstabiga. 1. juulist saavad rahastuse esimesed tervisekeskused, mis ühendavad endasse vähemalt kolme perearsti nimistud, mis teeb kokku 4500 inimest. Tervisekeskused säilitavad läbi nimistupõhise lähenemise ühe Eesti perearstisüsteemi tugevuse - arsti ja patsiendi vahelise personaalse kontakti. Tervisekeskus tähendab perearsti meeskonda, kus lisaks perearstidele ja -õdedele töötavad veel ämmaemand, füsioterapeut ja koduõde.

Inimese jaoks tähendab see, et keskusesse pöördudes on talle ühes kohas tagatud laiem valik vajalikke teenuseid ning tänu terviklikule lähenemisele parem ravitulemus. Tervisekeskused hakkavad olema  avatud vähemalt kell 8-18, mõned isegi kauem, tagades nii ühe perearsti ja ühe õe vastuvõtu ka hilisematel õhtutundidel, mis annab senisest paindlikumad võimalused meditsiiniliseks nõustamiseks tööealistele. 

Arsti jaoks annab meeskond paremad võimalused inimeste tervise eest hoolt kanda, võimaldades korraldada oma tööaega ja vajadusel asendamist. Paindlikum töökorraldus ning vähem administratiivset tööd annavad arstile aega keskenduda erialasele tööle, mida on palju aastaid õpitud, samuti pakkuda keerukamaid ja ressurssimahukamaid teenuseid.

Tervisekeskuse tulek toob kaasa perearsti teenuste paketi ja diagnostika võimaluste laiendamise. Oluline on suurendada uuringute tegemist, samuti e-konsultatsiooni, teise pereõe ja tööajavälise vastuvõtu hüvitamist. Tulevikuvaates näeme seda, et perearstide uuringufond võiks olla täiesti eraldiseisev – kui inimesele on vaja haiguse kinnitamiseks või selle kahtluse ümberlükkamiseks uuringuid, peab arst saama need teha, sõltumata nimistu suurusest või perearsti eelarvest.

Perearstide kvaliteedisüsteemi arendamine. Tervisekeskuste loomise kõrval arendame koostöös perearstidega edasi ka kvaliteedisüsteemi, et panna veelgi enam rõhku haiguste ennetamisele ning krooniliste haigustega patsientide jälgimisele, et vältida haiguste ägenemisi ja tüsistusi.

Tänane pearahapõhine ostmine võtab arvesse patsientide vanust, jagades patsiendid viide vanuserühma, kuid ei võta arvesse nende terviseseisundit. Toetudes rahvusvahelisele kogemusele on töös arendus, mis arvestab pearaha lähtuvalt patsiendi tervisenäitajatest, tagades nii senisest paremad võimalused nendele perearstidele, kelle nimistutes on rohkem eakaid, kellel on mitu haigust või krooniliste haigustega patsiente.

Kvaliteedisüsteemi arendamisel soovime rohkem rõhutada haiguste ennetamist ja liikuda protsessi hindamiselt tegevuste tulemuste väärtustamisele. Näiteks soovime jälgida seda, kas patsiendi vererõhk on kontrolli all, ning mitte piirduda vaid selle jälgimisega, kas vererõhku on arstivisiidil mõõdetud või mitte. Rahvusvaheliste ekspertide ühe soovitusena plaanime ka kvaliteedi lisatasu osakaalu suurendada. Kui täna moodustab kvaliteedi lisatasu 4,5% perearsti sissetulekust, siis eesmärk oleks seda tõsta kümne protsendini.  

Sõlmisime 2015. aastal ka koostöölepingu Maailmapangaga, et rahvusvahelise toega liikuda nende eesmärkide poole. Töötasime välja mudelit, mille abil võimaldada perearstidel tuvastada oma nimistus inimesi, kelle puhul ennetavate, nõustavate ja jälgivate tegevuste elluviimine tooks enim kasu nende tervisele ja elukvaliteedile, ning mis toetaks ühtlasi ravikindlustuse vahendite optimaalset kasutust. Veebruarist alustasime selle mudeli piloteerimist, milles osaleb kokku 11 perearsti Eesti erinevatest piirkondadest. Käesoleva aasta lõpus on meil projekti tulemusena pakkuda kõigile perearstidele töövahend, mille abil paremini identifitseerida ja juhtida krooniliste haigustega inimeste raviprotsessi, tehes seda integreeritult eriarstiabi ja sotsiaalsüsteemiga.

Perearstiabi areng peab kaasa aitama sellele, et liiguksime patsiendikeskse tervishoiu suunas. See tähendab omakorda terviklikku ning integreeritud ravi erinevate tervishoiusüsteemi tasandite vahelises koostöös. Samuti on oluline perearstisüsteemi ja sotsiaalsüsteemi vahelise koostöö parandamine, tagades edukama ravitulemuse tänu toimetuleku paremale toetamisele.

Solidaarne ravikindlustus ja Eesti Haigekassa tähistavad käesoleval aastal oma 25. sünnipäeva. Selle puhul avaldame blogis selgitusi ravikindlustussüsteemi toimimise kohta ning arvamusi, millises suunas võiks Eesti ravikindlustus edasi liikuda.