Arstiabi kasutamine ja hinnangud saadud ravile

PRESSITEADE 08.06.2000

Arstiabi kasutamine ja hinnangud saadud ravile

Keskhaigekassa tellimusel  viis AS EMOR  1999.a detsembris ja  2000.a jaanuaris, veebruaris  Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 15–74-aastase Eesti elaniku seas.

Uuring viidi läbi 2 osas. Ühes küsitluses uuriti arstiabi kättesaadavust ja  sellega seotud probleeme ning teise uuringu eesmärk oli selgitada arstiabi kasutamist – nii erinevate arstide poole pöördumist üldse kui visiitide arvu, samuti rahulolu osutatud arstiabiga. Kuna 1996 a oli läbi viidud analoogne uuring, siis nüüd on võimalik  hinnata,  milliseid muutusi on nimetatud perioodi jooksul arstiabi tarbimisel toimunud.

Järgnevalt  ülevaade saadud tulemustest.

 Metoodika

AS Emor poolt läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74 aastat (seisuga 01.01.1999.a. kokku 1 102 842 inimest).

Planeeritud valimi suurus kummalgi uuringul oli 1000 inimest.

Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi.

Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi alusel seisuga 01.01.1999. a.

Valimi moodustamiseks kasutatakse kihistatud kaheastmelist valikut. Esmalt on üldkogum jagatud 6 kihiks territoriaalselt elukoha järgi. Valimi suurus on igas kihis võetud proportsionaalselt üldkogumi jaotusele. Seejärel teostatakse igas kihis kaheastmeline valik (asulatüüpide kaupa juhuvalikuga asulad  ja neist juhuvalikuga isikud).

Küsitleti arvuti abil tehtavate personaalintervjuude (CAPI) meetodil.

Kõiki küsimusi on  analüüsitud soo (mehed, naised), vanusgruppide (alla24 a, 25-34a, 35-49a, 50-64a, üle 65a), rahvuste (eestlased, muu rahvus), ühe pere liikme kohta sissetuleku suuruse (kuni 1000kr, 1001-1500kr, 1501-2500kr, üle 25000kr), asulatüüpide (pealinn, suur linn, maakonnakeskus, muu linn, alevik, küla) ja piirkondade (Tallinn; Harju, Rapla, Järva; Lääne-Eesti; Tartu-, Jõgevamaa; Lõuna-Eesti, Virumaa)  järgi.


Tulemused

Arstiabi kättesaadavus.

 Küsitletutest üritas pääseda pere- või üldarsti vastuvõtule 65%.

Enamikul nendest, kes üritasid pääseda pere- või üldarsti juurde, ei tekkinud sellega probleeme. Vaid üks inimene tuhandest vastanust ei pääsenud perearsti vastuvõtule,

7% esines probleeme. Arvuliselt tähendab see, et probleeme eriarstile pääsemisel esines 53 000±16 500 isikul. Keskmisest mõnevõrra enam märkisid probleemide esinemist pere- või üldarsti vastuvõtule pääsemisel suurte linnade (15% ) ja piirkondadest Tartu ja Jõgevamaa vastanud (15%).

Peamiseks probleemiks pere- või üldarsti poole pöördumisel peeti pikki järjekordi, ebasõbralikku suhtumist polikliinikus, probleeme haigekassapiirkonna ja -kaardiga.

 Pooled kõikidest vastajatest üritasid 1999. aastal eriarsti juurde vastuvõtule pääseda.

87% eriarsti vastuvõtule üritanutest pääses sinna probleemideta, 11% tekkis vastuvõtule pääsemisega probleeme ja 2% ei pääsenud üldse eriarsti vastuvõtule.

Arvuliselt tähendab see, et möödunud aasta jooksul tekkis probleeme eriarstile pääsemisel 77 200±17 600 isikul. Keskmisest sagedamini esines probleeme eriarsti juurde pääsemisega Tartu ja Jõgevamaa elanikel (29%).

Peamiste probleemidena toodi esile eriarsti juurde pääsemisel pikki järjekordi, probleeme teise haigekassa piires abi saamisega ja suunamise saamist eriarstile.

Järjekordade osas, mis on põhiline rahulolematust põhjustav tegur eriarstile pääsemisel, nimetati nii raskusi numbri kinnipanemisel kui pikki ooteaegu. Viimases nähakse ka otseselt riski tervisele.

Mõned näited küsitletute arvamustest:

  • erialaarstile pääsemine raske- telefoni teel ei taheta registreerida, maalt on raske ajaliselt kohale saada
  • 3 nädalat järjekord allergoloogile
  • tuli 2 kuud oodata
  • numbrit ei olnud ja ei tahetud vastu võtta- praht oli silmas
  • ei saanud kohe kiirelt õiget abi

 Elanikkonna tervislik seisund.

Vastanutel paluti hinnata oma tervislikku seisundit etteantud skaalal. Hea hinnangu annab oma tervislikule seisundile 63% 15-74 aastastest elanikest, normaalseks peab oma tervist 23% ja halvaks 14% vastanutest. Erinevate vanuserühmade hinnangud oma tervislikule seisundile on toodud joonisel 1. Mida vanem on inimene, seda harvemini hindab ta oma tervist väga heaks ja sagedamini pigem halvaks. Soo ja rahvuse lõikes olulised erinevused hinnangutes oma tervisele puuduvad.

Kokkupuuted arstidega.

1999. aastal pöördus vähemalt ühe arsti poole (välja arvatud hambaarst) 64% elanikest vanuses 15-74 aastat. See tähendab ligikaudu 705 800 ±33 000 isikut. Kõige nooremas vanusegrupis (kuni 24 aastased) ja kõige vanemas vanusegrupis (üle 65 aastased)  seas on arsti poole pöördujaid olnud keskmisest enam.

See ei tähenda veel, et noored pöörduvad arsti poole sama sageli kui vanemad inimesed. Jooniselt 2, kus on toodud erinevate arstide poole pöördumise sagedus erinevate vastanute gruppide seas, on näha, et noored pöörduvad arsti poole üldiselt  kord-paar aasta jooksul (52%), samal ajal kui üle 65 aastastest 57% käib arsti juures mitu korda aastas. Kõige harvemini külastavad arsti just tööealised isikud. Naised pöörduvad arsti poole sagedamini kui mehed.

Sellise sagedusega arsti poole pöördumisi saame seletada, vaadates arsti poole pöördumise põhjuseid.

Tabelis 2 on toodud erinevas vanuses vastanute 1999.aasta jooksul arsti poole pöördumise põhjused. Nagu näeme, esineb ühekordset haigestumist viirusnakkuse või külmetuse näol arsti poole pöördumise põhjusena keskmisest oluliselt sagedamini just noortel (53%). Mida vanem on inimene , seda väiksem osakaal arsti poole pöördumistest on seotud ühekordse haigestumisega. Alates viiekümnendast eluaastast on arsti poole pöördumise sagedasemaks põhjuseks krooniline haigus või selle ägenemine.

Võrreldes põhjusi, miks pöörduti arsti poole 1999. aastal ja 1996. aastal, on vähenenud arsti poole pöördumine ühekordsete haigestumiste tõttu (vastavalt 31%  ning 49%), suurenenud aga pöördumised haiguse põhjuste selgitamiseks (vastavalt 23% ja 11%).

Tervisekontrolli tõttu arsti poole pöördumises puuduvad erinevate vanusegruppide puhul statistiliselt olulised erinevused. Küll aga käisid mehed arsti juures tervisekontrollis möödunud aastal võrreldes naistega oluliselt vähem ( vastavalt 13% meestest ja 24% naistest). Kuid on meestel arsti poole pöördumise põhjuseks oluliselt sagedamini traumad (19% meestest ja 4% naistest).

Muude arsti poole pöördumiste põhjustes sõltuvalt vastanute kuulumisest erinevatesse sotsiaal-demograafilistesse gruppidesse  statistiliselt olulised erinevused puuduvad.

 Visiidid erinevate arstide juurde

Võrreldes arstide poole pöördumist 1999. aastal 1996. aastaga, siis isikute arv, kes külastas aasta jooksul eriarsti või viibis haiglas, on arvestades statistilise vea piire, jäänud samaks. Eriarste külastas 1996. aastal kokku 38% elanikest, sh üht eriarsti 27% ja mitut eriarsti 11%. 1999. aastal tegi eriarstile visiite 36% elanikest, kuid üht eriarsti külastas seejuures 19% ja mitut eriarsti 17%. Seega on suurenenud nende isikute osakaal, kes külastab aastas mitut eriarsti.

Suurenenud on nende isikute hulk, kes on külastanud pere- või jaoskonnaarsti ja hambaarsti. Pere- või jaoskonnaarsti külastas 1996. aastal 39% elanikest. 1999. aastal tegi visiite perearstile või jaoskonnaarstile kokku 51% vastanutest. Võrreldes pere- või üldarsti poole pöördujate hulka piirkonniti ja sõltuvalt asulatüübist, siis kõikjal, välja arvatud Tallinn, on perearsti poole pöördujaid oluliselt rohkem võrreldes eriarsti(de) poole pöördujatega. Tallinnas on pere- või üldarsti ja eriarsti poole pöördunute hulk ligikaudu võrdne, vastavalt 44% ja 42% elanikest.

Oluliselt on suurenenud ka nende isikute hulk, kes on aasta jooksul käinud hambaarsti juures (39 protsendilt 1996. aastal 51 protsendini 1999. aastal). Eriti on tõusnud hambaarsti külastamine kõrgema sissetulekuga isikute grupis.

Tabelis 3 on toodud 15-74 aastaste elanike poolt erinevate arstidele tehtud visiitide arv ja haiglas viibitud päevade arv 1999. aasta jooksul koos veapiiridega.

Võrreldes 1996. aastal läbi viidud küsitluse  tulemustega, mille põhjal  tehti pere- või üldarstile aasta jooksul kokku 1,25 ±0,2 miljonit visiiti, on 1999. aastal visiitide arv suurenenud ligikaudu 1,8±0,1 miljoni visiidini aastas. Eriarstile tehtavate visiitide arv on vaatamata kasvutendentsile jäänud ligikaudu samale tasemele, st kasv mahub vea piiridesse.

Ka haiglas viibitud päevade arv 1999. aastal 15-74 aastaste elanike seas on jäänud samale tasemele võrreldes1996. aastaga.

Rahulolu arstidega ja saadud raviga

Erinevate arstidega kokku puutunutelt küsiti, kuidas nad jäid rahule arstiga ning paluti põhjendada oma rahulolu või rahulolematust. Uuringu üheks eesmärgiks oli saada ka kvalitatiivset infot rahulolu või rahulolematust põhjustavate tegurite kohta, seetõttu registreeriti need tegurid vabade vastustena, nii nagu vastajad end väljendasid ning seejärel kodeeriti kategooriate alla. Saadud arvamuste gruppe saab käsitleda kui näiteid selle kohta, mida vastajad peavad silmas hinnanguid andes, mille alusel hindavad arsti ja arsti poolt osutatavat abi.

Rahulolu perearstiga

Valdavalt ollakse oma pere- või üldarstiga  rahul (85%). Rahulolematuid on  15%. Rahulolu põhjendatakse  kõige sagedamini perearsti hoolitseva ja tähelepaneliku suhtumisega, põhjalikkuse ning patsiendi jaoks aja leidmisega. Oluliselt vähem toodi eriti meeldinud teguritena pere- ja jaoskonnaarsti juures esile õiget ravi ja abi saamist. See ei tähenda, et viimased oleks vähem olulised kui suhtlemine patsiendiga, kuid abi saamine ja õige ravi on pigem iseenesestmõistetavad tegurid, millele lisatakse meeldiv suhtumine. Suhtlemine ja arsti suhtumine patsienti loob ühelt poolt meeldiva fooni arsti kui professionaali tegutsemisele, teisalt on kõik kompetentsed seda ka hindama.

Nüüd mõningad näited, mis loob patsiendile meeldiva mulje: “oskab ära kuulata ja aidata”, ”suheldakse individuaalselt, mitte kui ühe patsiendiga paljudest”, “ saab haigest aru, on hea inimene”,” hea suhtumine, operatiivselt on võimalik abi saada ka peale tööaega” ,” rahulik, osavõtlik”, “tähelepanelik”, ”erinevad nõuanded koduseks raviks”. Ka häirivate teguritena nimetati kõige sagedamini arsti suhtumisega seotuna pealiskaudsust ja kiirustamist, halba suhtumist (“ta ei süvenenud hästi probleemi, ei uurinud tagamaid”,” ükskõikne suhtumine, pidin ise esitama küsimusi, et teada saada, mis viga”,” ei saa kontakti, arst ei kuula, ei räägi”,” arst ei olnud tähelepanelik, teda ei huvita haigestumise põhjus”, ”nagu automaat”).

Sageli seostuvad etteheited ebakompetentsusele ja valele diagnoosile suhtumise  küsimusega või väheste selgitustega arsti poolt.

Rahulolu eriarstidega

Enne kui asume vaatama patsientide rahulolu eriarstidega, lühidalt sellest, kuidas satutakse eriarsti juurde. 36% eriarsti külastanutest on saanud selleks suunamise pere- või jaoskonnaarstilt, kuid 65% on läinud eriarsti juurde otse. Osa patsiente on kasutanud eriarstile pääsemiseks mõlemaid variante ja lisaks veel muude arstide soovitusi, suunamisi.

Hinnangutes, milline on mugavaim variant eriarsti poole pääsemiseks, puudub vastanute seas üksmeel. 40% eelistab perearsti suunamist, 26% arvates on parim variant see kui patsient leiab ise eriarsti ja kolmandik leiab, et eriarsti juurde pääsemise variandi peaks jätma igal konkreetsel juhul patsiendi otsustada.

Tõenäoliselt sõltub selline arvamuste lahknevus esmajoones vastanute senistest kogemustest nii eriarstide kui perearstiga, st kas viimane suudab patsiendile pakkuda teda rahuldavaid lahendusi, suunab vajadusel eriarstile.

Vaadates edasi patsientide rahulolu eriarstidega, siis olulised erinevused patsientide rahulolus eriarsti ja perearstiga puuduvad. Enamik eriarsti külastanud patsiente on jäänud arstiga rahule (89%). Meeldivate teguritena eriarstide puhul tuuakse analoogselt pere- või üldarstiga kõige sagedamini välja  arsti hoolitsevat, tähelepanelikku suhtumist, kuid rohkem  on nimetatud  professionaalsust, õige ravi saamist (20%). Viimaseid nimetati sageli koos meeldiva, tähelepaneliku suhtumisega, mis loob patsiendile kindlustunde, julgustab. (“ ta on arstiks loodud inimene, tema nägemine rahustab, annab kindlustunde”,” teeb tervise kohe paremaks”, “arsti soov aidata, inimlik ja professionaalne suhtumine patsienti”,” õpetab haigusest üle olema”).

Eriarstiga rahulolematuid patsiente oli vaid 32 (9%). Etteheited puudutasid põhiliselt kahte valdkonda: pealiskaudsus ja kiirustamine,  halb suhtumine ühelt poolt ning etteheited ebakompetentsusele, probleemidele diagnoosiga või abi mittesaamisega teiselt poolt.

Rahulolu hambaarstiga

Valdavalt ollakse hambaarstiga rahul (91%). Kui hambaarstiga ei oldud rahul, siis esmajoones seostus see ravi kvaliteediga. Näiteid vastustest: “plommid tulid kohe välja”, ”hammas jäi hellaks”, ”peale hamba parandamist lagunes hammas hoopis ära”.

Teiseks valdkonnaks, mille kohta tehti rohkem märkusi, oli teeninduse kvaliteet (“liiga närviline ja tujukas”,” ebakvaliteetne teenindus”,” sooviksin näha enam hoolivat suhtumist”,” raske oli ka hambaarstile pääseda”,” ei soovinud osutada abi”).

Rahulolu raviga haiglas

Haiglas oli viibinud 96 isikut  ehk  ligikaudu 10% elanikest ja neist enamus (87%) olid raviga haiglas rahul. Positiivsena  märgitakse ära tähelepanelikku, hoolitsevat suhtumist ja asjatundlikku ravi, mis aitas tervise tagasi saada.

Rahulolematust avaldas 9 patsienti. Põhiliselt heideti  ette ebapiisavat tähelepanu pööramist patsiendile.

Kokkuvõtteks patsientide rahulolu kohta erinevate arstidega võib öelda, et valdav enamik patsiente on arstidega rahul. Kõige sagedamini kiidetakse arstide meeldivat käitumist ja suhtlemisoskust ning teiselt  on  ka  etteheited arstidele seotud pealiskaudse suhtumise ja väheste selgituste andmisega.

Retseptiravimite ost ja kasutamine

1999. aasta jooksul kirjutati retseptiravimeid välja 60%±3,0% 15-74 aasta vanustele elanikele. Retseptide väljakirjutamine seostub arsti poole pöördumistega. Ka retsepte on välja kirjutatud sagedamini kõige nooremale ja kõige vanemale vanusegrupile, naistele ja muust rahvusest isikutele. Seejuures on vanemal vanusegruppidel keskmiselt 7-6 korral iga isiku kohta välja kirjutatud, samas on kuni 24 aastaste puhul vastav arv 2,9.

Ligi veerandile kuni 14 aastaste lastega peredele pole aasta jooksul välja kirjutatud ühtki retsepti. Teistele kirjutati möödunud aasta jooksul välja keskmiselt 4,2 retsepti pere kohta.

Retseptiravimite väljaostmine

Enamikul juhtudest on patsiendid arsti poolt välja kirjutatud retseptid ka välja ostnud (83%). Nende seas, kes jätavad ravimid välja ostmata, on enam nooremaid ja keskealisi isikuid, naisi. Kõige sagedamini põhjendatakse ravimi ostmatajätmist ravimi maksumusega - seda eriti väiksema sissetulekuga isikute poolt. Nii tõi 60% kuni 1500 kroonise sissetulekuga pere liikme kohta saavatest vastanutest just seda põhjuseks ravimi välja ostmata jätmisel. Ravimi maksumusega põhjendavad selle väljaostmata jätmist esmajoones keskealised ja vanemad inimesed.

Teise sagedasema põhjusena nimetati ravimi mittevajalikkust (36% ravimit mitte väljaostnutest).

Retseptiravimite tarvitamine

Vastanutelt küsiti, kas nad on tarvitanud retseptiravimeid täpselt arsti ettekirjutuste järgi nii ühekordse koguse, kasutamise regulaarsuse kui kestvuse osas. Mõningaid kõrvalekaldeid ettekirjutatust  või ravimit üldse ei tarvitanud kokku 20% neist, kes ravimi välja ostsid. Põhiline on nn. alatarbimine kas siis ettenähtust harvema võtmise, lühema ajaperioodi  või väiksema annuse näol, mida põhjendatakse haigusnähtude taandumise, unustamise ja ka halva enesetunde tekkimisega.

Kokkupuuted haigekassaga

Ligi kolmveerandil elanikest (73%)  pole olnud isiklikke kokkupuuteid oma piirkonna Haigekassaga. Põhiliseks kontakti ajendiks piirkondliku haigekassaga on haigekassa kaardi saamine. Töövõimetuslehe ja raviteenuste küsimustes on haigekassa poole pöördunud kokku vaid 5% elanikest. Muu põhjuse all nimetati esmajoones tööalaseid kokkupuuteid haigekassaga. Juhul kui tekiks probleeme arstiabi kättesaadavuse või kvaliteediga, siis eelistaks 59% vastanutest pöörduda nendega otse raviasutuse juhtkonna poole ja vaid 14% haigekassasse. See näitab, et Haigekassat kui võimalikku vahendajat probleemide lahendajana pole veel teadvustatud.