Töövõimetushüvitise maksmise kord

Haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa.

  • Kolme esimese haiguspäeva eest kindlustatule hüvitist ei maksta.
  • Haigestumise 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja. Hüvitis on 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.
  • Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
  • Raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.

Hooldushüvitis

  • Alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist. Hüvitis on 80% hooldaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitisi maksab vaid haigekassa.

     

Tööandjate küsimused ja vastused, mis puudutavad töövõimetushüvitiste arvestamise korda
 
Küsimus
Vastus

Kas tööandja arvutab haigusraha keskmise töötasu alusel (leides tööpäeva keskmise) või peab leidma kuue kuu kalendripäeva keskmise töötasu? 

Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” arvutamise ja maksmise reeglite kohaselt. Kuivõrd haiguslehe puhul makstakse hüvitist kalendripäevades ja ka tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale arvestatud töötasu jagada kalendripäevadega.

Haigushüvitise puhul arvestatakse keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad. 
Tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevade eest. Seetõttu tuleb töötajale arvestatud viimase kuue kuu töötasu jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga. Haigushüvitise puhul arvestatakse keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.

Vaata täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 91„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4.

Töövõimetuslehe vormil on väli „kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”. Mida peetakse silmas töötasu all? 
 

Töötasu on töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu. 

Kuidas makstakse töövõimetushüvitisi FIE-dele?

Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt maksab haigekassa FIE-dele haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 12 kohaselt maksab haigekassa raseda (FIE) haiguse või vigastuse korral haigushüvitist alates töövabastuse teisest päevast. 

Kui tööandjal tekivad kahtlused haigestunu haiguse tõsiduse ning ravirežiimist kinnipidamise suhtes, siis kes ja kuidas teeb selle üle järelevalvet?

 

Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 2 kohaselt vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest arst, kes töövõimetuslehe väljastab.
 

Kahtluse korral on tööandjal õigus esitada haigekassale avaldus töövõimetuslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.

Eesti Haigekassa seaduse § 4 lõike 1 alusel on töövõimetuslehtede õigsust ja põhjendatust õigus kontrollida haigekassa usaldusarstidel.  

Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst inimesele haigus- või hoolduslehe?

 

 

Töölepingu seaduse § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Seega kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, siis sellisel juhul on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui töötaja seda ei tee, siis tööandja ei pea puhkust katkestama ja ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 4 kohaselt ei ole kindlustatud inimesel õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, sest ta on puhkusel. Sellisel juhul tekib ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 5 kohaselt  õigus saada hüvitist alates päevast, millal inimene on kohustatud asuma töökohustusi täitma. 

Mis juhtub, kui töötaja võtab töövõimetuslehe tööst vabal ajal (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva), kas sel juhul on tööandjal õigus töövõimetushüvitise maksmisest keelduda? 

Küsimuses esitatud juhul ei ole tööandjal õigust haigushüvitise maksmisest keelduda. Haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Töötaja haigestumisel maksab tööandja haigushüvitist haigestumise 4.–8. päevani. Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust, hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

 

Kas hüvitist ei maksustata

- töötaja töötuskindlustusmaksega?

- ettevõtte töötuskindlustusmaksega?

- sotsiaalmaksuga?

- pensionikindlustusmaksuga?

Töötaja keskmise töötasu ulatuses makstavat haigushüvitist ei maksustata sotsiaalmaksu, kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksega. Summat, mis ületab keskmist töötasu, maksustatakse üldises korras palgalt makstavate maksudega

Kui inimene töötab võlaõigusliku lepingu alusel, kuidas arvutab tööandja haigushüvitise? Kas samamoodi, nagu töölepingu puhul, vastavalt kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² tulenevalt on tööandja kohustatud maksma haigushüvitist töölepingu alusel töötamise korral. Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamisel ei ole kohustust maksta haigushüvitist. Näiteks töövõtulepinguga töötamisel ei ole tegemist töölepingulise suhtega. Töö tellija ei ole lepingu teisele poolele tööandja ning kohustust haigushüvitist maksta ei ole.

Kas tööandja on kohustatud maksma haigushüvitist 4.–8. päeva eest, kui arst väljastab töötajale töövõimetuslehe viimasel tööpäeval?

Tööandja maksab haigushüvitist kuni töösuhte lõpuni, pärast töösuhte lõppu enam hüvitist maksma ei pea. Seega kui viimane tööpäev jääb perioodi, mil haigushüvitist seaduse kohaselt ei maksta (haigestumise 1.–3. päevani) ning 4. haiguspäevaks on töösuhe juba lõppenud, siis tööandja haigushüvitist maksma ei pea.
Kui töösuhe lõpeb 4.–8. haiguspäeva perioodil, siis peab haigushüvitist maksma kuni töösuhte viimase päevani. Töötajal on pärast töösuhte lõppu veel kahekuuline kindlustuskaitse, seega alates 9. haiguspäevast maksab hüvitist haigekassa.