Innovatsioonitoetuse andmise üldised põhimõtted

1.1.    Innovatsioonitoetuse andmise kord kirjeldab toetuse andmise eesmärki, taotlemise nõudeid, taotluse menetlemise korda ja toetuse väljamaksmise tingimusi.

1.2.    Innovatsioonitoetuse andmise korra juurde kuuluvad dokumendid:

1.3.   Tervisekassa avaldab innovatsioonitoetuse andmise korra ja selle juurde kuuluvad dokumendid oma veebilehel.

1.4.   Toetust antakse väljatöötatud teenuste mõju-uuringute (pilootprojektide) läbiviimiseks.

Mõju-uuringute toetamise eesmärk on saada usaldusväärset teavet uute teenuste rakendamise efektiivsuse, kulutõhususe ja kasutusmugavuse kohta võrdluses senise käsitlusega.

1.5.   Toetatakse ainult koostööprojekte, kus lisaks taotlejale on vähemalt 2 partnerit.

      1.5.1. Vähemalt 1 partner peab olema mõju-uuringut läbiviiv teaduspartner.

1.6.   Innovatsioonitoetusega ei toetata tootearendust.

1.7.     Innovatsioonitoetusega soovib Tervisekassa laiendada selliste terviseteenuste valikut, mis tõendatult:

      1.7.1.     Suurendavad tervisesüsteemi inimkesksust

      1.7.2.     Parandavad tervisetulemeid

      1.7.3.     Toetavad inimest tervise hoidmisel ja haiguste ennetamisel

      1.7.4.     Parandavad raviteekondade terviklikkust

      1.7.5.    Tagavad teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse piiratud ressursside tingimustes

      1.8.   Tervisekassa roll projekti elluviimisel:

1.9.  Innovatsioonitoetuse riigiabi tingimused.

1.9.1. Toetus on käsitletav teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abina Euroopa Komisjoni 17. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldise grupierandi määrus) lll peatüki 4. jao tähenduses.

1.9.2. Toetus kujutab endas üldise grupieraldi määruse artiklis 25 sätestatud teadus- ja arendusprojektidele antavat abi.

2.1. Toetuse taotlemiseks on vajalik läbida projektiidee eelnõustamine.

2.2. Eelnõustamiseks esitatakse Tervisekassale projekti lühikirjeldus projekti ideevormil (lisa 1).

2.3. Ideevorm esitatakse Tervisekassa veebilehe või riikliku dokumendivahendus kihi (DHX) kaudu.

2.4. Eelnõustamise käigus hinnatakse projekti vastavust toetuse andmise eesmärkidele.

2.5. Eelnõustamise tulemusena tehakse taotlejale ettepanek innovatsioonitoetuse taotluse esitamiseks, idee täiendamiseks või idee suunamiseks mõnda teise meetmesse.

2.6. Eelnõustamise läbinud projektile määratakse registreerimise number (Projekti ID).

2.7. Registreerimisumbrit kasutatakse projektiga seotud suhtluses:

2.7.1. Poolte vahelises suhtluses taotlusele viitamiseks.

2.7.2. Taotlusega seotud e-kirja subjekti real.

2.7.3. Dokumendivahenduskihi kaudu dokumentide esitamisel märkuste lahtrisse.

2.8. Eelnõustamise läbimine ei tähenda automaatselt taotluse rahuldamise otsust.

3.1.   Taotlus esitatakse Tervisekassa veebilehe või riikliku dokumendivahenduskihi (DHX) kaudu. 

3.2.    Toetust saab taotleda jooksvalt aasta jooksul kuni innovatsioonitoetuseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. 

3.2.1.  Innovatsioonitoetuse aastase eelarve avalikustab Tervisekassa oma veebilehel 15. jaanuariks.

3.3.    Taotlus koosneb:

3.3.1. Taotlusvormil esitatud projekti kirjeldusest (Lisa 2)

3.3.2. Projekti eelarve ja tegevuskava kirjeldusest (Lisa 3)

3.3.3. Eetikakomitee loast koos uuringu protokolliga või eetikakomitee seisukohta, et luba ei ole vaja.

3.4.    Taotlus peab olema taotleja ja kõigi partnerite poolt digitaalselt allkirjastatud. 

3.5.    Allkirjastamisel kinnitavad taotleja ja partnerid, et taotluses esitatud info on korrektne. 

3.6.    Pärast taotluse esitamist on taotleja:

3.6.1. Peamine kontakt Tervisekassale

• Taotlejale saadetakse teated taotluses toodud projektijuhi e-posti aadressile.

3.6.2. Taotluse rahuldamisel või osalisel rahuldamisel toetuse saaja. 

3.6.3. Vastutav kõigi toetuse saamisega seotud nõudmiste ja tingimuste täitmise eest. 

4.1. Toetuse suurus ühe projekti kohta on vahemikus 30 000 kuni 500 000 eurot ja moodustab kuni 65% abikõlbulikest kuludest. 

4.2. Projekti abikõlbulikkuse periood kirjeldatakse toetuse kasutamise lepingus. 

4.3. Abikõlbulikud on kulud, mis on vajalikud projekti elluviimiseks ning on kooskõlas õigusaktidega: 

4.3.1. Personalikulud projektis osalejate ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse projektiga. 

4.3.2. Vahendite ja seadmete kulu sel määral ja ajavahemikul, mil neid kasutati projekti jaoks. 

4.3.3. Turutingimustel sisseostetavate teenuste kulud, mis seostuvad otseselt projekti elluviimisega (uuringud, teadmised, patendid, nõustamisteenused vms). 

4.3.4. Toote senistesse protsessidesse integreerimisega seonduvad kulud (digilahenduste omavahelised integratsioonid, digilahenduste tõlkimine, kasutajate koolitamine jne). 

4.3.5. Täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, mis on otseselt seotud projekti elluviimisega (kontoritarbed, IT süsteemid, sidekulud jne). 

4.4. Abikõlbulikud kulud: 

4.4.1. On tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt. 

4.4.2. On tõendatud selgete, konkreetsete ja asjakohaste kirjalike tõenditega. 

4.4.3. On eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastavad Eesti finantsaruandluse standardile. 

4.5. Abikõlbulikud kulud EI OLE: 

4.5.1. Tootearenduseks vajalikud kulud. 

4.5.2. Kulud, mis ei ole tehtud abikõlbulikkuse perioodil. 

4.5.3. Sularahas tasutud kulud. 

4.5.4. Rahatrahvid ja muud rahalised sanktsioonid (sh leppetrahvid). 

4.5.5. Erisoodustusmaks ja erisoodustusega maksutatavad kulud. 

4.5.6. Käibemaks, väljaarvatud juhul, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohuslane või kui käibemaksukohuslasest toetuse saaja tõendab, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu maha arvata. 

4.5.7. Kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud teistest allikatest või muul viisil (nt kindlustushüvitis).