1 Taust ja eesmärk

Soovitakse saada informatsiooni omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset katastroofiliste kulude eest nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja ravimid kõigile kättesaadavad ning hinnata võimalike muudatusalternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele.

Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega.

Analüüsitav periood on 01.01.2016-31.12.2019.

2 Retseptiravimid

2.1 Andmed ja loogika

1. Retseptiravimite korral võetakse vaatluse alla kõik välja ostetud retseptiravimid.

2. Omaosaluse leidmiseks võetakse arvesse ka täiendav ravimihüvitis.

3.1 Aastatel 2016-2017 toimis hüvitise maksmine nii, et inimene esitas hüvitise saamiseks avalduse ning raha maksti seejärel inimesele tagantjärgi.

3.2 Aastatel 2018-2019 on hüvitise summad retsepte välja ostes automaatselt arvesse võetud ehk inimene maksab juba retsepte välja ostes vähem. NB! Tuleb meeles pidada, et täiendavat hüvitist hakatakse maksma siis, kui isik on aasta lõikes piisavalt palju juba ravimitele kulutanud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptiga ostetud ravimite eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot.

4. Välja jäeti read, kus oli isiku unikaalne tunnus/isikukood puudu.

5. Välja jäeti välismaalaste isikukoodidega read.

2.2 Vanus ja sugu

2016: Omaosalusega inimesi oli 915 998.

2017: Omaosalusega inimesi oli 915 842.

2018: Omaosalusega inimesi oli 922 573.

2019: Omaosalusega inimesi oli 926 649.

Joonis 1. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 46 aastat ning mediaan oli vanusel 47 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 46 aastat ning mediaan oli vanusel 48 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 108 aastat, keskmine vanus oli 46 aastat ning mediaan oli vanusel 48 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 47 aastat ning mediaan oli vanusel 48 aastat.

Joonis 2. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 376 999 ning naisi 538 999.

2017: Kokku oli mehi 379 406 ning naisi 536 436.

2018: Kokku oli mehi 385 738 ning naisi 536 835.

2019: Kokku oli mehi 389 718 ning naisi 536 931.

Joonis 3. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 3 on omaosaluse summad vanuse põhjal.

Joonis 4. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine omaosalus on 68.15 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 79.18 eurot.

2017: Meeste keskmine omaosalus on 71.20 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 81.66 eurot.

2018: Meeste keskmine omaosalus on 70.90 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 80.71 eurot.

2019: Meeste keskmine omaosalus on 74.22 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 82.81 eurot.

Tabel 1*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 1. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 1 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

Tabel 2*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 2. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 2 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

2.3 Diagnoos

1. Diagnooside korral kasutati rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) sõnalist jaotust.

2. Aastate 2018 ja 2019 korral peab meeles hoidma, et täiendavat ravimihüvitist hakatakse aasta lõikes sellest hetkest maksma, kui isik on juba retseptidele piisavalt palju raha kulutanud. Näiteks kui isik kasutas aasta alguses diagnoosiga A retsepte, siis nende eest maksis ta ilmselt tavalist hinda. Ja kui isik aasta teises pooles kasutas diagnoosiga B retsepte (ja eeldame, et selleks hetkeks oli tal see baassumma täis, millest alates hakkab täiendav hüvisit kehtima), siis neid sai ta soodsamalt kui tavalise hinnaga. Vabalt oleks võinud A ja B kasutamine ka teises järjekorras olla ning siis oleks kulud just diagnoosile A väiksemad olnud.

3. Tulemused on leitud 2018. ja 2019. aasta korral järgnevalt:

Iga isiku korral summeeriti retseptidel olnud omaosaluse kulud diagnoosigruppide lõikes (seda sai teha ainult 2018. ja 2019. aasta korral, sest siis olid andmebaasis juba lõplikud arvud olemas) ning seejärel leiti diagnoosigruppides kirjeldavad statistikud.

3.1.Tulemused on leitud 2016. ja 2017. aasta korral järgnevalt:

Esiteks leitakse 2018. ja 2019. aasta korral igas diagnoosi alamgrupis, kui suure osa see keskmine omaosalus protsentuaalselt summaarsest selle aasta omaosalusest moodustas. Seejärel leitakse iga alamgrupi korral 2018. ja 2019. aasta osakaalude keskmine ning eeldatakse, et need keskmised osakaalud kehtisid samades gruppides aastatel 2016 ja 2017.

Tabel 3*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral aastatel 2018 ja 2019

Tabel 3. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral aastatel 2018 ja 2019

Tabelis 3 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Tabel 4. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral aastatel 2016 ja 2017

Tabelis 4 on välja toodud keskmine omaosalus.

2.4 Isiku elukoha maakond

Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.

Tabel 5*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabel 5. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabelis 5 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Aastal 2016 kuulus “Info puudub” gruppi 68 781 inimest, aastal 2017 oli neid inimesi 55 903, aastal 2018 oli neid 43 109 ning aastal 2019 oli selles grupis 29 334 inimest.

2.5 Diagnoos + sugu + vanus

Kahe viimase aasta ehk 2018. aasta ja 2019. aasta korral on antud ka ühine jaotus diagnoosi, soo ja vanuse põhjal.

Tabel 6 *. 2018. ja 2019. aasta omaosaluse keskmised diagnoosi, vanuse ja soo põhjal

Tabel 6. 2018. ja 2019. aasta omaosaluse keskmised diagnoosi, vanuse ja soo põhjal

Tabelis 6 on välja toodud diagnoosi, vanuse ja soo ühisjaotus 2018. ja 2019. aasta korral.

3 Meditsiiniseadmed

3.1 Andmed ja loogika

1. Meditsiiniseadmete korral võetakse vaatluse alla kõik välja ostetud seadmed.

2. Välja jäeti read, kus oli isiku unikaalne tunnus/isikukood puudu.

3.2 Vanus ja sugu

2016: Omaosalusega inimesi oli 70 477.

2017: Omaosalusega inimesi oli 72 138.

2018: Omaosalusega inimesi oli 75 262.

2019: Omaosalusega inimesi oli 78 590.

Joonis 5. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 105 aastat, keskmine vanus oli 58 aastat ning mediaan oli vanusel 63 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 105 aastat, keskmine vanus oli 59 aastat ning mediaan oli vanusel 63 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 58 aastat ning mediaan oli vanusel 63 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 105 aastat, keskmine vanus oli 58 aastat ning mediaan oli vanusel 63 aastat.

Joonis 6. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 29 204 ning naisi 41 273.

2017: Kokku oli mehi 30 250 ning naisi 41 888.

2018: Kokku oli mehi 31 437 ning naisi 43 825.

2019: Kokku oli mehi 32 896 ning naisi 45 694.

Joonis 7. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 7 on omaosaluse summad vanuse põhjal.

Joonis 8. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine omaosalus on 21.43 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 17.57 eurot.

2017: Meeste keskmine omaosalus on 23.61 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 18.82 eurot.

2018: Meeste keskmine omaosalus on 27.19 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 20.80 eurot.

2019: Meeste keskmine omaosalus on 25.60 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 20.76 eurot.

Tabel 7*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 7. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 7 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

Tabel 8*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 8. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 8 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

3.3 Diagnoos

1. Diagnooside korral kasutati RHK-10 sõnalist jaotust.

2. Tulemused on leitud järgneval meetodil:

Iga isiku korral summeeriti omaosaluse kulud diagnoosigruppide lõikes ning seejärel leiti diagnoosigruppides kirjeldavad statistikud.

3. Osadel juhtudel võisid diagnoosid märkimata olla.

Tabel 9*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral

Tabel 9. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral

Tabelis 9 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

3.4 Isiku elukoha maakond

Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.

Tabel 10*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabel 10. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabelis 10 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Aastal 2016 kuulus “Info puudub” gruppi 9702 inimest, aastal 2017 oli neid inimesi 7893, aastal 2018 oli neid 6048 ning aastal 2019 oli selles grupis 3894 inimest.

4 Transport: raviarved

4.1 Andmed ja loogika

1. Vaatluse alla võetakse kõik raviarved selliste ravitüüpidega, kus võib eeldada, et isik pidi kuskil koha peal käima. Nende arvete põhjal leitakse, kui palju transpordile võis kuluda.

2. Loeme oma transpodi ja ühistranspordi kulud võrdseks.

3. Arvestame tervishoiuteenuse osutajaga (TTO) sama maakonna elanike isikutele juurde 10 eurot edasi-tagasi kuludeks, teise maakonda sõidukuluks loeme 15 eurot. Neil isikutel, kellel elukoha info puudub, loeme kuluks 12.5 eurot ehk (10+15)/2.

4. Tuleb tähele panna, et asutuse maakond ei pruugi filiaalide korral olla alati maakond, kus asutus füüsiliselt paikneb.

5. Välja jäeti read, kus oli isiku unikaalne tunnus/isikukood puudu.

6. Välja jäeti välismaalaste isikukoodidega read.

4.2 Vanus ja sugu

2016: Omaosalusega inimesi oli 1 135 693.

2017: Omaosalusega inimesi oli 1 138 698.

2018: Omaosalusega inimesi oli 1 142 243.

2019: Omaosalusega inimesi oli 1 145 372.

Joonis 9. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 42 aastat ning mediaan oli vanusel 42 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 42 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 108 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.

Joonis 10. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 489 576 ning naisi 626 671.

2017: Kokku oli mehi 503 623 ning naisi 635 075.

2018: Kokku oli mehi 506 775 ning naisi 635 468.

2019: Kokku oli mehi 509 071 ning naisi 636 301.

Joonis 11. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 11 on omaosaluse summad vanuse põhjal.

Joonis 12. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine omaosalus on 65.67 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 80.71 eurot.

2017: Meeste keskmine omaosalus on 65.94 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 80.53 eurot.

2018: Meeste keskmine omaosalus on 65.62 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 79.93 eurot.

2019: Meeste keskmine omaosalus on 65.40 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 79.47 eurot.

Tabel 11*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 11. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 11 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

Tabel 12*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 12. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 12 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

4.3 Diagnoos

1. Diagnooside korral kasutati RHK-10 sõnalist jaotust.

2. Tulemused on leitud järgneval meetodil:

Iga isiku korral summeeriti omaosaluse kulud diagnoosigruppide lõikes ning seejärel leiti diagnoosigruppides kirjeldavad statistikud.

3. Osadel juhtudel võisid diagnoosid märkimata olla.

Tabel 13*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral

Tabel 13. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud diagnoosigruppide korral

Tabelis 13 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

4.4 TTO

1. Tervishoiuteenuse osutajate korral sai asutused grupeerida järgnevalt:

  1. Piirkondlik haigla

  2. Keskhaigla

  3. Üldhaigla

  4. Kohalik haigla

  5. Erihaigla

  6. Perearst

  7. Klassifitseerimata

  8. Puudulik

2. Tulemused on leitud järgneval meetodil:

Iga isiku korral summeeriti retseptidel olnud omaosaluse kulud asutuste gruppide lõikes ning seejärel leiti asutuste gruppides kirjeldavad statistikud.

3. Klassifitseerimata grupi alla kuulusid kõik asutused, kes mõne teise grupi alla ei sobinud ja kus info ei olnud puudulik. Aastal 2016 kuulus sellesse gruppi 469 asutust, aastal 2017 oli asutusi 463, aastal 2018 oli asutusi 459 ning aastal 2019 oli asutusi 455.

Tabel 14*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud asutuste gruppide korral

Tabel 14. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud asutuste gruppide korral

Tabelis 14 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

4.5 Isiku elukoha maakond

Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.

Tabel 15*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabel 15. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabelis 15 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Aastal 2016 kuulus “Info puudub” gruppi 76 043 inimest, aastal 2017 oli neid inimesi 62 398, aastal 2018 oli neid 48 514 ning aastal 2019 oli selles grupis 33 957 inimest.

5 Transport: raviarved + hambaravi/proteesid = lõplik transpordikulu

5.1 Andmed ja loogika

1. Arvesse lähevad eelmises alapeatükis arvesse läinud kulutused, millele liidetakse juurde nende isikute kulutused, kes said hambaravihüvitist või proteesihüvitist.

2. Eeldame, et isik käib üldjuhul hambaravi- või proteesihüvitist kasutamas samas maakonnas, kus ta elab (sest meil ei ole iga aasta kohta teada, mis teenusepakkuja juures isik käis). Seega on ühe käigu korral kuluks 10 eurot.

3. Antud peatükis saame anda ülevaate vanuse, soo ja isiku elukoha jaotusest. TTO ja diagnoos jaotus ei anta, sest hüvitiste korral pole info samal kujul kättesaadav nagu raviarvete korral.

5.2 Vanus ja sugu

2016: Omaosalusega inimesi oli 1 139 257.

2017: Omaosalusega inimesi oli 1 146 666.

2018: Omaosalusega inimesi oli 1 161 227.

2019: Omaosalusega inimesi oli 1 168 991.

Joonis 13. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 106 aastat, keskmine vanus oli 42 aastat ning mediaan oli vanusel 42 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 42 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 108 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 0 aastat, maksimaalne vanus 107 aastat, keskmine vanus oli 43 aastat ning mediaan oli vanusel 43 aastat.

Joonis 10. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 500 858 ning naisi 638 399.

2017: Kokku oli mehi 507 493 ning naisi 639 173.

2018: Kokku oli mehi 517 222 ning naisi 644 005.

2019: Kokku oli mehi 522 252 ning naisi 646 739.

Joonis 14. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 14 on omaosaluse summad vanuse põhjal.

Joonis 15. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine omaosalus on 66.30 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 81.98 eurot.

2017: Meeste keskmine omaosalus on 66.70 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 82.22 eurot.

2018: Meeste keskmine omaosalus on 66.90 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 82.84 eurot.

2019: Meeste keskmine omaosalus on 66.73 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 82.64 eurot.

Tabel 16*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 16. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 16 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

Tabel 17*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 17. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 17 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.