1 Taust ja eesmärk

Soovitakse saada informatsiooni omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike rühmade kaitset katastroofiliste kulude eest nii, et seejuures oleksid vajalikud teenused ja ravimid kõigile kättesaadavad ning hinnata võimalike muudatusalternatiivide rahalisi mõjusid ravikindlustuse eelarvele.

Analüüsi eesmärk on saada ülevaade isikupõhisest omaosaluskoormusest ravikindlustussüsteemis ja hinnata selle võimalikku seost katmata ravivajadusega.

Analüüsitav periood on 2016-2019.

2 Hambaravi

2.1 Andmed ja loogika: üldine

Täiskasvanuid ja lapsi vaadatakse eraldi.

Lapsed (kuni 19-aastased)

1. Haigekassa hambaraviarvete põhjal leitakse nende laste arved, kes käisid Haigekassa lepingupartnerite juures ravi saamas. Arvesse lähevad arved, kus on üks järgnevatest teenusetüüpidest: hambaravi, hambaproteesimine, ortodontia, hambahaiguste ennetus.

2. Arvete põhjal leitakse, kui palju lapsi käis Haigekassa lepingupartnerite juures ravi saamas.

3. Nende laste arv, kes käisid eraarsti (ei olnud lepingupartner) juures, tuletatakse järgnevalt:

3.1. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (2018) (https://intra.tai.ee/images/prints/documents/155471416749_TKU2018_kogumik_28mar2019_1.pdf) tabelist 113.B2 kasutatakse kõige noorema vanusgrupi hambaarstil käinud inimeste osakaalusid aastate 2016 (mehed 53.8%, naised 66.0%) ja 2018 kohta (mehed 61.3% ja naised 62.6%) ning tehakse eeldus, et sarnased osakaalud kehtisid ka nooremate seas (kuni 19-aastased). Nende osakaalude korral leitakse keskmine, seega 2016. aasta korral on keskmine hambaarsti juures käinud inimeste osakaal 59.9% ning 2018. aasta korral on keskmine osakaal 62.0%. Eeldatakse, et 2016. ja 2017. aastal kehtisid ligikaudu samad osakaalud ning 2018. ja 2019. aasta korral kehtisid samad osakaalud.

3.2. Statistikaameti tabelist RV021 leitakse kuni 19-aastaste (k.a) isikute arvud aastatel 2016-2019 (NB! 19-aastased arvestatakse sisse, kuna vanusklasse esitatakse 5-aastaste rühmade kaupa, seega ei ole võimalik leida kuni 18-aastaste (k.a) isikute päris täpset arvu).

3.3. Hambaarstil käinud üldised isikute arvud leitakse, kui eespool (punkt 3.1) mainitud osakaal kogu isikute arvust (punkt 3.2).

3.4. Seejärel lahutatakse saadud isikute arvust maha nende inimeste arv, kes käisid Haigekassa lepingupartnerite juures ja saadud arv ongi eraarstil käinud isikute arv.

4. Haigekassa lepingupartnerite juures käinud laste korral leitakse, kui palju arveid lapsel aastas keskmiselt kokku oli.

5. Haigekassa lepingupartnerite juures käinud laste korral leitakse, kui suur oli keskmine arve maksumus (ilma hüvitiseta).

6. Keskmine omaosalus nende laste grupis, kes käisid Haigekassa lepingupartnerite juures, saadakse kui keskmine arvete arv korrutatud keskmise visiiditasuga (5 eurot), sest tegeliku arve tasub neil Haigekassa.

7. Keskmine omaosalus eraarsti juures käinud lastel saadakse nii, et Haigekassa lepingupartneri juures käinud laste keskmine raviarvete arv korrutatakse läbi Haigekassa lepingupartneri juures käinud laste 1.1 kordse keskmise raviarve maksumusega ehk selle summaga, mis Haigekassa lepingupartnerite juures käinud lastel ise kinni maksab. Seega tehakse eeldus, et eraarsti juures käinud lastel on aastas keskmiselt sama palju arveid, kui lepingupartneri juures käinud lastel ning eraarsti juures käinud lastel on keskmine raviarve maksumus 10% kallim kui lepingupartneri juures.

Täiskasvanud (19-aastased ja vanemad)

1. Haigekassa hambaravihüvitiste andmete põhjal leitakse nende täiskasvanute arved, kes käisid Haigekassa lepingupartnerite juures ravi saamas ja kasutasid hüvitist. Arvesse lähevad arved, mille maksestaatus oli “makstud” või “maksmisel”.

2. Arvete põhjal leitakse, kui palju täiskasvanuid käis Haigekassa lepingupartnerite juures ravi saamas nii, et nad kasutasid hüvitist.

3. Nende täiskasvanute arv, kes käisid eraarsti juures, tuletatakse järgnevalt:

3.1. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (2018) (https://intra.tai.ee/images/prints/documents/155471416749_TKU2018_kogumik_28mar2019_1.pdf) tabelist 113.B2 kasutatakse kokkuvõtva vanusgrupi hambaarstil käinud inimeste osakaalusid aastate 2016 (mehed 45.3%, naised 54.5%) ja 2018 kohta (mehed 53.9% ja naised 60.7%). Nende osakaalude korral leitakse keskmine, seega 2016. aasta korral on keskmine hambaarsti juures käinud inimeste osakaal 49.9% ning 2018. aasta korral on keskmine osakaal 57.3%. Eeldatakse, et 2016. ja 2017. aastal kehtisid ligikaudu samad osakaalud ning 2018. ja 2019. aasta korral kehtisid samad osakaalud.

3.2. Statistikaameti tabelist RV021 leitakse 20-aastaste ja vanemate isikute arvud aastatel 2016-2019 (NB! 19-aastaseid ei arvestata sisse, kuna vanusklasse esitatakse 5-aastaste rühmade kaupa, seega ei ole võimalik leida alates 19-aastaste (k.a) isikute päris täpset arvu).

3.3. Hambaarstil käinud isikute arvud leitakse, kui eespool mainitud osakaal (punkt 3.1) kogu isikute arvust (punkt 3.2).

3.4. Seejärel lahutatakse saadud isikute arvust maha nende inimeste arv, kes käisid Haigekassa lepingupartnerite juures ja saadud arv ongi eraarstil käinud isikute arv.

4. Täiskasvanute korral tehakse eeldus, et neil on aastas keskmiselt ligikaudu sama palju arveid, kui lastel.

5. Keskmine omaosalus nende täiskasvanute grupis, kes käisid Haigekassa lepingupartnerite juures, saadakse kui keskmine arvete arv korrutatud vahega = kogusumma - hüvitis.

6. Keskmine omaosalus eraarsti juures käinud täiskasvanutel saadakse nii, et keskmine raviarvete arv korrutatakse läbi Haigekassa lepingupartneri juures käinud täiskasvanute 1.1 kordse keskmise raviarve maksumusega (ilma hüvitiseta). Seega tehakse eeldus, et eraarsti juures käinud täiskasvanutel on keskmine raviarve maksumus 10% kallim kui lepingupartneri juures.

NB! Tuleb tähele panna, et kui täiskasvanute korral räägitakse lepingupartneritest, siis on antud juhul mõeldud neid olukordi, kus inimene on kasutanud hüvitist lepingupartneri juures (enne seda, kui kõigile hambaravihüvitis tuli, võis olla ka nii, et lepingupartneri juures käisid inimesed ka niisama ravil, kui neil ei olnud õigust hüvitisele).

2.1.1 Tulemused: lapsed

2016

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 422 946.

  2. Üleüldse oli arveid 152 406 inimesel.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 5 eurot.

  4. Keskmine arvete arv oli 2.8.

  5. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 5 eurot = 14 eurot.

  6. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 52.3 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2016 oli kuni 19-aastaseid (k.a) isikuid 271 383. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 59.9% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 162 558 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 152 406 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 10 152 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 52.3 eurot * 1.1 koefitsient = 161.084 eurot.

2017

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 429 369.

  2. Üleüldse oli arveid oli 151 250 inimesel.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 5 eurot.

  4. Keskmine arvete arv oli 2.8.

  5. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 5 eurot = 14 eurot.

  6. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta 56 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2017 oli kuni 19-aastaseid (k.a) isikuid 273 155. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 59.9% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 163 620 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 151 250 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 12 370 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 56 eurot * 1.1 koefitsient = 172.48 eurot.

2018

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid oli 430 202.

  2. Üleüldse oli arveid 151 888 inimesel.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 5 eurot.

  4. Keskmine arvete arv oli 2.8.

  5. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 5 eurot = 14 eurot.

  6. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 67.5 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2018 oli kuni 19-aastaseid (k.a) isikuid 275 399. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 62% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 170 747 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 151 888 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 18 859 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 67.5 eurot * 1.1 koefitsient = 207.9 eurot.

2019

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 435 204.

  2. Üleüldse oli arveid 155 202 inimesel.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 5 eurot.

  4. Keskmine arvete arv oli 2.8.

  5. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 5 eurot = 14 eurot.

  6. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 73.6 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2019 oli kuni 19-aastaseid (k.a) isikuid 278 650. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 62% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 172 763 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 155 202 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 17 561 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 73.6 eurot * 1.1 koefitsient = 226.688 eurot.

Kokkuvõte

1. Haigekassa lepinguparterite juures käis 2019. aastal hambaarstil 155 202 last ning eraarsti juures käis hambaarstil 17 561 last.

2. Keskmine omaosalus 2019. aastal lepingupartnerite juures käinud lastel oli 14 eurot ning eraarsti juures käinud lastel oli 226.688 eurot.

Kokkuvõte

Tabel 1. Hambaarsti külastanud laste arvud ja keskmised omaosaluse summad (eurodes)

Tabelis 1 on ülevaade hambaarsti külastanud laste arvudest ja omaosaluse summadest aastate lõikes.

2.1.2 Tulemused: täiskasvanud

2016

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 94 891.

  2. Üleüldse oli arveid 93 895 isikul.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 25.7 eurot.

  4. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 25.7 eurot = 71.96 eurot.

  5. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 45.4 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2016 oli 20-aastaseid ja vanemaid isikuid 1 044 561. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 49.9% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 521 236 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 93 895 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 427 341 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 45.4 eurot * 1.1 koefitsient = 139.832 eurot.

2017

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 160 190.

  2. Üleüldse oli arveid 119 308 isikul.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 21 eurot.

  4. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 21 eurot = 58.8 eurot.

  5. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 49.1 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2017 oli 20-aastaseid ja vanemaid isikuid 1 042 480. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 49.9% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 520 198 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 119 308 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 400 890 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 49.1 eurot * 1.1 koefitsient = 151.228 eurot.

2018

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 345 924.

  2. Üleüldse oli arveid 223 694 isikul.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 24 eurot.

  4. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 24 eurot = 67.2 eurot.

  5. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 56.8 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2018 oli 20-aastaseid ja vanemaid isikuid 1 043 734. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 57.3% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 598 060 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 223 694 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 374 366 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 56.8 eurot * 1.1 koefitsient = 174.944 eurot.

2019

Haigekassa lepingupartnerite juures käinud isikute andmed

  1. Kokku oli arveid 398 999.

  2. Üleüldse oli arveid 263 693 isikul.

  3. Keskmine arve omaosalus oli 26.3 eurot.

  4. Keskmine omaosalus aastas oli 2.8 arvet * 26.3 eurot = 73.64 eurot.

  5. Keskmine arve suurus ilma hüvitiseta on 60.1 eurot.

Eraarsti juures käinud isikute andmed

  1. Aastal 2019 oli 20-aastaseid ja vanemaid isikuid 1 046 170. Kasutades eespool mainitud teadmist, et umbes 57.3% neist külastas hambaarsti, siis külastas hambaarsti umbes 599 455 inimest. Teame, et lepingupartnerite juures käis 263 693 inimest, mis tähendab, et eraarsti juures käis 335 762 inimest.

  2. Keskmine omaosalus aastas eraarsti juures käinud isikute korral on siis ligikaudu 2.8 raviarvet * 60.1 eurot * 1.1 koefitsient = 185.108 eurot.

Kokkuvõte

Tabel 2. Hambaarsti külastanud täiskasvanute arvud ja keskmised omaosaluse summad (eurodes)

Tabelis 2 on ülevaade hambaarsti külastanud täiskasvanute arvudest ja omaosaluse summadest aastate lõikes.

2.2 Andmed ja loogika: sugu ja vanus

1. Üldine lähenemisviis on analoogne sellele, mida kasutati koondtulemuste korral.

2. Kasutatakse samamoodi informatsiooni Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (2018) (https://intra.tai.ee/images/prints/documents/155471416749_TKU2018_kogumik_28mar2019_1.pdf) tabelist 113.B2.

3. Soo korral on nii, et laste jaoks vaadatakse 16-24-aastaste grupi osakaalusid (eeldatakse, et ka noorematel on see osakaal ligikaudu samas suurusjärgus). Täiskasvanute korral kasutatakse kõigi gruppide üldist tulemust (kokku tulp).

4. Vanuse korral jaotatakse lapsed järgnevatesse vanusgruppidesse: 0-4, 5-9, 10-14, 15 ja vanemad. Kõigi gruppide korral eeldatakse, et nende hambaarstil käimise osakaal on ligikaudu sama nagu Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringus (2018) grupis 16-24 (sest see on noorim vanusgrupp). Kuna vanuste osakaalud on välja toodud mõlema soo korral eraldi, siis ühe üldise osakaalu jaoks leitakse see nii, et võetakse keskmine meeste ja naiste osakaalust.

5. Täiskasvanute korral jaotatakse inimesed järgnevatesse vanusgruppidesse: 19-24, 25-34, 35-44, 45-54, 55-64, 65 ja vanemad. Noorima vanusgrupi korral vaadatakse Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (2018) grupi 16-24 osakaalusid ning vanima grupi korral eeldatakse, et need osakaalud on ligikaudu samad nagu grupis 55-64. Ülejäänud gruppide korral on võimalik kasutada täpseimaid andmeid Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust (2018). Kuna vanuste osakaalud on välja toodud mõlema soo korral eraldi, siis ühe üldise osakaalu jaoks leitakse see nii, et võetakse keskmine meeste ja naiste osakaalust.

6. Statistikaameti tabelist RV021 leitakse isikute arvud aastatel 2016-2019. Vanusgruppide 0-4, 5-9, 10-14, 25-34, 35-44, 45-54, 55-64, 65 ja vanemad korral saab arvud täpselt samade vanusgruppide kohta. Grupi 15 ja vanemad korral arvestatakse 15-19-aastaste grupi suurust (ei ole võimalik leida 15-18-aastaste grupi suurust). Grupi 19-24 korral arvestatakse 20-24-aastaste grupi suurust (ei ole võimalik leida 15-18-aastaste grupi suurust).

7. Soo korral võetakse laste korral arvesse kõik isikud, kes on kuni 19-aastased (k.a), sest ei ole võimalik leida kuni 18-aastaste grupi suurust. Täiskasvanute korral lähevad arvesse kõik isikud, kes on 20-aastased ja vanemad, sest ei ole võimalik leida 19-aastaste ja vanemate grupi suurust.

8. Juhul, kui arsti külastanud isikute arv peaks miinusesse jääma, siis loetakse see arv nulliks.

2.2.1 Tulemused: lapsed

Tabel 3. Haigekassa lepingupartnerite juures käinud laste andmed vanusgruppide korral

Tabelis 3 on lepingupartnerit juures käinud laste andmed vanusgruppide korral.

Tabel 4. Eraarsti juures käinud laste andmed vanusgruppide korral

Tabelis 4 on eraarsti juures käinud laste andmed vanusgruppide korral.

Tabel 5. Haigekassa lepingupartnerite juures käinud laste andmed soo korral

Tabelis 5 on lepingupartnerit juures käinud laste andmed soo korral.

Tabel 6. Eraarsti juures käinud laste andmed soo korral

Tabelis 6 on eraarsti juures käinud laste andmed soo korral.

2.2.2 Tulemused: täiskasvanud

Tabel 7. Haigekassa lepingupartnerite juures käinud täiskasvanute andmed vanusgruppide korral

Tabelis 7 on lepingupartnerit juures käinud täiskasvanute andmed vanusgruppide korral.

Tabel 8. Eraarsti juures käinud täiskasvanute andmed vanusgruppide korral

Tabelis 8 on eraarsti juures käinud täiskasvanute andmed vanusgruppide korral.

Tabel 9. Haigekassa lepingupartnerite juures käinud täiskasvanute andmed soo korral

Tabelis 9 on lepingupartnerit juures käinud täiskasvanute andmed soo korral.

Tabel 10. Eraarsti juures käinud täiskasvanute andmed soo korral

Tabelis 10 on eraarsti juures käinud täiskasvanute andmed soo korral.

2.3 Kokkuvõtvad keskmised tulemused soo- ja vanusgruppides

Kokkuvõtvad keskmised leitakse aastate ja soo- või vanusgruppides nii, et omavahel korrutatakse lepingupartnerite juures käinud isikute arvud ja keskmine aastane omaosalus vastavas grupis ning eraarsti juures käinud isikute arvud ja keskmine aastane omaosalus vastavas grupi.

Seejärel need summad liidetakse ning jagatakse kogu isikute arvuga (ehk lepingupartnerite juures käinud isikute arvu eraarsti juures käinud isikute arvu summaga).

Joonis 1. Keskmised tulemused lastel vanuse korral

Joonisel 1 on laste korral välja toodud keskmised omaosalused vanusgruppides.

Joonis 2. Keskmised tulemused lastel soo korral

Joonisel 2 on laste korral välja toodud keskmised omaosalused soogruppides.

Joonis 3. Keskmised tulemused täiskasvanutel vanuse korral

Joonisel 3 on täiskasvanute korral välja toodud keskmised omaosalused vanusgruppides.

Joonis 4. Keskmised tulemused täiskasvanutel soo korral

Joonisel 4 on täiskasvanute korral välja toodud keskmised omaosalused soogruppides.

3 Proteesid

3.1 Andmed ja loogika

1. Eeldatakse, et proteeside kalli hinna tõttu käib suurem osa inimestest lepingupartnerite juures hüvitist kasutades proteese ostmas.

2. Arvesse võetakse kõik proteesihüvitiste arved, mis on makstud või maksmisele suunatud.

3. Omaosalus leitakse kui arve kogusumma ja hüvitatud summa vahe.

3.2 Vanus ja sugu

2016: Omaosalusega inimesi oli 7048.

2017: Omaosalusega inimesi oli 7136.

2018: Omaosalusega inimesi oli 17 775.

2019: Omaosalusega inimesi oli 18 825.

Joonis 5. Inimeste vanuseline jaotus

2016: Minimaalne vanus oli 20 aastat, maksimaalne vanus 100 aastat, keskmine vanus oli 68 aastat ning mediaan oli vanusel 68 aastat.

2017: Minimaalne vanus oli 19 aastat, maksimaalne vanus 100 aastat, keskmine vanus oli 69 aastat ning mediaan oli vanusel 69 aastat.

2018: Minimaalne vanus oli 19 aastat, maksimaalne vanus 104 aastat, keskmine vanus oli 70 aastat ning mediaan oli vanusel 70 aastat.

2019: Minimaalne vanus oli 18 aastat, maksimaalne vanus 98 aastat, keskmine vanus oli 70 aastat ning mediaan oli vanusel 70 aastat.

Joonis 6. Inimeste sooline jaotus

2016: Kokku oli mehi 2245 ning naisi 4803.

2017: Kokku oli mehi 2204 ning naisi 4932.

2018: Kokku oli mehi 5680 ning naisi 12 095.

2019: Kokku oli mehi 6150 ning naisi 12 675.

Joonis 7. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) vanuse põhjal

Joonisel 7 on omaosaluse summad vanuse põhjal.

Joonis 8. Inimeste keskmine omaosaluse summa (eurodes) soo põhjal

2016: Meeste keskmine omaosalus on 199.34 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 228.05 eurot.

2017: Meeste keskmine omaosalus on 260.26 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 251.46 eurot.

2018: Meeste keskmine omaosalus on 226.31 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 216.69 eurot.

2019: Meeste keskmine omaosalus on 253.56 eurot ning naiste keskmine omaosalus on 239.24 eurot.

Tabel 11*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabel 11. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud vanuse korral

Tabelis 11 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

Tabel 12*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabel 12. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud soo korral

Tabelis 12 on välja toodud mediaan, miinimum ja maksimum.

3.3 Isiku elukoha maakond

Iga isiku korral on teada tema elukoht kõige uuema seisuga. Seega tehakse kitsendus, et isik elas samal aadressil alates 2016. aastast.

Tabel 13*. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabel 13. Omaosaluse (summa eurodes) kirjeldavad statistikud maakondade korral

Tabelis 13 on välja toodud keskmine, mediaan, miinimum ja maksimum.

Aastal 2016 kuulus “Info puudub” gruppi 583 inimest, aastal 2017 oli neid inimesi 418, aastal 2018 oli neid 814 ning aastal 2019 oli selles grupis 432 inimest.