Контрастность:

СИЛЬНАЯ ОБЫЧНАЯ
Vali keel

Специальная врачебная помощь

Если по мнению семейного врача состояние здоровья пациента требует немедленного вмешательства врача-специалиста, то семейный врач выписывает для этого дигитальное направление.

Застрахованный человек имеет право выбрать наиболее подходящего ему врача-специалиста и время визита в любом медицинском учреждении, у которого есть договор с Больничной кассой.

Для визита к врачу-специалисту требуется направление от семейного врача (исключением являются случаи травм, хронических заболеваний, туберкулеза, болезни глаз, кожных или венерических заболеваний, детской стоматологии или если к врачу обращаются для получения помощи в случае гинекологических или  психиатрических проблем).

Договорные партнёры обслуживают всех застрахованных в Больничной кассе, независимо от места жительства застрахованного.

Медицинская помощь врачей-специалистов делится на три вида: амбулаторная, дневная и стационарная.

  • Амбулаторное лечение - это прием врача, во время которого проходит осмотр пациента, выполняются некоторые процедуры (анализ крови, кардиограмма и т. д.) и, при необходимости, назначают дополнительное лечение. Пациент не останется далее в медицинском учреждении. 
  • В случае дневного лечения пациент остается дольше, чем на время приема, но, в то же не остается в больнице на ночь.
  • Стационарная помощь предоставляется в больнице, и пациент должен оставаться на одну ночь или еще дольше.

Пациентов, нуждающихся в специализированной медицинской помощи, ставят в список ожидания исходя из степени серьезности проблемы со здоровьем. Чем серьезнее проблема со здоровьем, тем быстрее пациент попадет к врачу-специалисту.

 Максимально разрешенное время ожидания в очереди на амбулаторный приём к врачу-специалисту составляет 6 недель, на плановое стационарное лечение и на процедуры дневной хирургии - до 8 месяцев.

Время ожидания может быть продлено, если человек предпочитает определенного врача или медицинское учреждение, если в медицинском учреждении мало врачей или других ресурсов (оборудования, помещений), пациент ждет повторного приема и т. д.

Больничная касса заключила  с медицинскими учреждениями соглашение о том, что они должны содержать свои очереди на лечение в таком состоянии, чтобы время ожидания составляло по крайней мере четыре месяца, и в случае специальностей, для которых не требуется направление  - по крайней мере  три месяца (дерматолог, офтальмолог, гинеколог, психиатр). Цель такого соглашения заключается в том, чтобы снизить риск появления ситуаций, в которых человек звонит в медицинское учреждение, и ему говорят, что свободного времени для визита нет и он должен снова позвонить спустя некоторое время. Больничная касса проверяет соблюдение данного требования на регулярной основе.

Arstiabi ooteajad

Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.

Perearsti vastuvõtule peab pääsema:

  • ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
  • kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul

Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini. Inimene peab  arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.

NB! Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Inimene peab ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi.  Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad inimesed võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad.

Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?

Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha.

Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Koostöö patsiendi, perearsti ja eriarsti vahel aitab tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!

Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  

Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab haigekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa klienditelefonil 669 6630. 

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ühise ravikindlustuse eesmärk on tagada olemasolevate vahendite juures parim ravikvaliteet ja arstiabi kättesaadavus kõigile Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus. Eestis on 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatud inimest, kellele peame arstiabi tagama. Kuna maksumaksjaid on kindlustatutest kaks korda vähem, on meie rahastus väike, aga nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega.

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Haigekassa ostab

raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja haigekassast ostetava teenuse mahu järgi.

Ravijärjekordi ja tervishoiuteenuste nõudlust mõjutab:

  • Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; samuti arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.
  • Suur tagasikutsete arv – kui tagasikutseid eriarstile on palju, kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv.
  • Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse).
  • Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevate patsientide arv. Raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10–15%.
  • Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida haigekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.

Mida teeb haigekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?

Tugevdame perearstisüsteemi. Oleme seadnud eesmärgi leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel nendes linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööajavälised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.

Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.

Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui ka patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ja -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimene eeldus on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).

ErialaRavitüüpAsukohtRaviasutusPäevi
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 119
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Tallinna Lastehaigla SA 32
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Ida-Tallinna Keskhaigla AS 94
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 35
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Hiiu maakond Hiiumaa Haigla SA 106
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Ida-Viru Keskhaigla SA 20
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Narva Haigla SA 10
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Jõgeva maakond Jõgeva Haigla SA 13
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Järva maakond Järvamaa Haigla AS 24
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 27
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Põlva maakond Põlva Haigla AS 94
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Pärnu maakond Pärnu Haigla SA 111
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Rapla maakond Raplamaa Haigla SA 38
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Saare maakond Kuressaare Haigla SA 27
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Tartu maakond Tartu Ülikooli Kliinikum SA 88
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Valga maakond Valga Haigla AS 39
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Viljandi maakond Viljandi Haigla SA 35
Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Võru maakond Lõuna-Eesti Haigla AS 10
Endokrinoloogia ehk hormonaalsed häired Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 91
Endokrinoloogia ehk hormonaalsed häired Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Ida-Tallinna Keskhaigla AS 66

Taastusravi

Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.

Kas haigekassa maksab taastusravi eest?

Haigekassa tasub taastusravi eest oma lepingupartnerite juures, kui taastusravi on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, lisaks peab taastusravi saajal olema saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel.

Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks.

Milliste taastusravi teenuste eest tasub haigekassa?

Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Haigekassa tasub teenuste eest loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid haigekassa raha eest osutatakse.

Ambulatoorne taastusravi

Haigekassa tasub järgmiste teenuste eest:

  • füsioteraapia (sh basseinis) – ka grupiteenusena;
  • tegevusteraapia – ka grupiteenusena;
  • massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele);
  • raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele);
  • mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele);
  • külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele);
  • isiksuse uuring;
  • kognitiivse funktsiooni uuring;
  • psühhoteraapia seanss;
  • logopeedilised uuringud.

Statsionaarne taastusravi

Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina pärast rasket haigust, operatsiooni või traumat ning teatud juhtudel ka pärast kroonilisi haigusseisundeid ja nende ägenemist.

Haigekassa tasub protseduuride ja uuringute eest, sh:

  1. alla 8-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest
  2. alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest

Sõltuvalt patsiendi seisundist tasub haigekassa nelja erineva voodipäeva liigi alusel:

1. Intensiivne funktsioone
taastav taastusravi

2. Funktsioone taastav taastusravi

3. Funktsioone
toetav taastusravi

4. Funktsioone toetav taastusravi

Haigekassa tasub täies mahus.
Osutatakse patsiendile:

Pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni


Kuni kuue kuu jooksul

Pärast pea- või seljaajutraumat, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret järgnevast loetelust:

1) kõnefunktsiooni häire;

2) neelamisfunktsiooni häire;

3) mälu- ja/või kognitiivsete funktsioonide häired;

4) põie- ja/või soolefunktsioonide häired;

5) tegutsemis- ja osalusfunktsioonihäire tingituna käe motoorikahäirest.

 

Osutatakse kuni 18 kuu jooksul alates funktsioonihäire tekkimisest.

 

Osutatakse kuni kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.

Haigekassa tasub kuni 100% voodipäeva hinnast, raviasutus võib täiendavalt patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas). 


 

Osutatakse vähemalt 19- aastasele inimesele. Raviasutus võib patsiendilt võtta omaosalusena lisaks voodipäevatasule 20% voodipäeva hinnast ehk 14,15 eurot ühe päeva kohta.

Haigekassa tasub 80% voodipäeva maksumusest.

Omaosalusena võib raviasutus võtta 20% voodipäevahinnast (kuni 14,15 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas).


Haigekassa tasub järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:


- tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;

- pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;

- kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega


- närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;


- tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega

- raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.

 

Osutatakse alla 19- aastasele inimesele.

Represseeritud ja nendega võrdsustatud inimesed ning puudega inimesed peaksid rehabilitatsiooniteenuste kohta uurima ka sotsiaalkindlustusametist.

Плановое лечение в иностранном государстве

С 25 октября 2013 г. все страны-члены Европейского Союза (далее – ЕС) должны были включить в свою правовую систему директиву о применении прав пациентов в трансграничном здравоохранении. Для пациента, застрахованного в Больничной кассе, директива влечет за собой значительный бонус: пациенты могут отправляться в другую страну-член ЕС, чтобы получить там плановое лечение и ходатайствовать о получении от Больничной кассы денежного возмещения за это лечение. В случае планового лечения целью поездки лица в другую страну является его лечение, то есть потребность лица в лечении возникает в одном государстве, а лечение он получает в другом.

Пациенту следует помнить о том, что Больничная касса возмещает стоимость только тех медицинских услуг, которые пациент вправе получать за счет Больничной кассы и в Эстонии. Иными словами, возмещение не выплачивается за те услуги, которые являются платными для пациента в Эстонии (например, стоматологическое лечение для взрослых) или не показано пациенту исходя из его состояния здоровья. Кроме того, пациент должен учитывать, что Больничная касса выплачивает возмещение по ценам списка медицинских услуг Больничной кассы, а не на основании прейскуранта иностранного государства.

Если стоимость медицинских услуг, полученных за границей, выше, чем сумма, указанная в перечне медицинских услуг Больничной кассы, пациент должен уплатить возникшую разницу в цене самостоятельно. Кроме того, пациент должен уплатить долю собственного участия, транспортные и прочие расходы, которые пациенту не возмещаются в случае получения аналогичной услуги в Эстонии.

См. также: Cравнительную таблицу возможностей получения медицинской помощи и возмещений;  Ваши права на основании директивы

Для прохождения планового лечения за рубежом следует ходатайствовать о получении от Больничной кассы предварительного согласия на финансирование услуги здравоохранения, получаемой в иностранном государстве. (См. подробнее порядок подачи ходатайства о получении предварительного согласия). До оказания услуги здравоохранения предварительное согласие гарантирует, что Больничная касса оплатит услугу здравоохранения за рубежом. В случае получения согласия выдается соответствующий документ: гарантийное письмо, форма E112, договор.

Также по-прежнему остаются возможности получения медицинской помощи за рубежом, то есть Больничная касса в определенных случаях продолжает возмещать расходы на услугу здравоохранения в других странах, не входящих в ЕС. Это касается случая, когда необходимая услуга здравоохранения не оказывается в Эстонии, и отсутствуют альтернативные показанные услуги здравоохранения, а также случая, когда пациенту показано необходимое лечение. Также должна быть доказана медицинская эффективность, а вероятность достижения цели должна составлять не менее 50 процентов. Данная возможность получения медицинской помощи регулируется на основании части 1 статьи 271 Закона о медицинском страховании.