Контрастность:

СИЛЬНАЯ ОБЫЧНАЯ
Vali keel

Специализированная медицинская помощь

Специализированная медицинская помощь в чрезвычайной ситуации

Если у вас уже есть время визита к врачу-специалисту:

Если вам все еще нужно обратиться к специалисту, Больничная касса направила в медицинские учреждения руководство с просьбой связаться с пациентом не позднее, чем за два дня до назначенного визита. Однако каждое медицинское учреждение само организует свою работу и у учреждения есть три варианта:

1. Во-первых, обеспечить удаленный прием по телефону или по видеовызову. Дистанционный прием осуществляется по всем специальностям специалиста и Больничная касса оплачивает их.

2. Врач по-прежнему имеет право и возможность пригласить пациента на прием в соответствии с состоянием здоровья человека. Для этого у человека или его близких не должно быть никаких симптомов вируса, чтобы поддерживать свое здоровье и здоровье своего врача.

3. В-третьих, врач или медицинское учреждение имеет возможность отложить визит. Если визит откладывается, медицинское учреждение (если возможно) рекомендуется немедленно назначить пациенту новый прием или же связаться с пациентом и назначить новый прием, когда чрезвычайная ситуация спадает и будут известны новые часы приема (расписания врачей).

Если вам нужно обратиться к врачу-специалисту во время чрезвычайной ситуации:

1. Свяжитесь с вашим семейным врачом, так как он ваш первый контакт в случае проблем со здоровьем.

2. У семейного врача, в свою очередь, есть несколько вариантов. Прежде всего, он или она может общаясь с пациентом, выяснять его или ее проблемы со здоровьем, и, в большинстве случаев, его или ее семейный врач помогает человеку.

3. Если у семейного врача есть дополнительные вопросы к врачу-специалисту, то он может использовать  электронную консультацию, за которую платит Больничная касса. Электронная консультация в настоящее время может быть проведена в 23 специальностях.

4. Если врач-специалист и семейный врач считают необходимым обратиться к врачу-специалисту, специалист, проводивший электронную консультацию, может взять на себя лечение.

5. Затем врач-специалист, должен принять решение, учитывая серьезность проблем со здоровьем пациента, пригласить человека на прием или делает удаленный прием с ним.

Специализированная медицинская помощь в обычном режиме

Если по мнению семейного врача состояние здоровья пациента требует немедленного вмешательства врача-специалиста, то семейный врач выписывает для этого дигитальное направление.

Застрахованный человек имеет право выбрать наиболее подходящего ему врача-специалиста и время визита в любом медицинском учреждении, у которого есть договор с Больничной кассой.

Для визита к врачу-специалисту требуется направление от семейного врача (исключением являются случаи травм, хронических заболеваний, туберкулеза, болезни глаз, кожных или венерических заболеваний, детской стоматологии или если к врачу обращаются для получения помощи в случае гинекологических или  психиатрических проблем).

Договорные партнёры обслуживают всех застрахованных в Больничной кассе, независимо от места жительства застрахованного.

Медицинская помощь врачей-специалистов делится на три вида: амбулаторная, дневная и стационарная.

  • Амбулаторное лечение - это прием врача, во время которого проходит осмотр пациента, выполняются некоторые процедуры (анализ крови, кардиограмма и т. д.) и, при необходимости, назначают дополнительное лечение. Пациент не останется далее в медицинском учреждении. 
  • В случае дневного лечения пациент остается дольше, чем на время приема, но, в то же не остается в больнице на ночь.
  • Стационарная помощь предоставляется в больнице, и пациент должен оставаться на одну ночь или еще дольше.

Пациентов, нуждающихся в специализированной медицинской помощи, ставят в список ожидания исходя из степени серьезности проблемы со здоровьем. Чем серьезнее проблема со здоровьем, тем быстрее пациент попадет к врачу-специалисту.

 Максимально разрешенное время ожидания в очереди на амбулаторный приём к врачу-специалисту составляет 6 недель, на плановое стационарное лечение и на процедуры дневной хирургии - до 8 месяцев.

Время ожидания может быть продлено, если человек предпочитает определенного врача или медицинское учреждение, если в медицинском учреждении мало врачей или других ресурсов (оборудования, помещений), пациент ждет повторного приема и т. д.

Больничная касса заключила  с медицинскими учреждениями соглашение о том, что они должны содержать свои очереди на лечение в таком состоянии, чтобы время ожидания составляло по крайней мере четыре месяца, и в случае специальностей, для которых не требуется направление  - по крайней мере  три месяца (дерматолог, офтальмолог, гинеколог, психиатр). Цель такого соглашения заключается в том, чтобы снизить риск появления ситуаций, в которых человек звонит в медицинское учреждение, и ему говорят, что свободного времени для визита нет и он должен снова позвонить спустя некоторое время. Больничная касса проверяет соблюдение данного требования на регулярной основе.

Arstiabi ooteajad

Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.

Perearsti vastuvõtule peab pääsema:

  • ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
  • kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul

Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini. Inimene peab  arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.

NB! Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Inimene peab ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi.  Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad inimesed võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad.

Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?

Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha.

Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Koostöö patsiendi, perearsti ja eriarsti vahel aitab tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!

Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  

Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab haigekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa klienditelefonil 669 6630. 

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ühise ravikindlustuse eesmärk on tagada olemasolevate vahendite juures parim ravikvaliteet ja arstiabi kättesaadavus kõigile Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus. Eestis on 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatud inimest, kellele peame arstiabi tagama. Kuna maksumaksjaid on kindlustatutest kaks korda vähem, on meie rahastus väike, aga nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega.

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Haigekassa ostab

raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja haigekassast ostetava teenuse mahu järgi.

Ravijärjekordi ja tervishoiuteenuste nõudlust mõjutab:

  • Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; samuti arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.
  • Suur tagasikutsete arv – kui tagasikutseid eriarstile on palju, kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv.
  • Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse).
  • Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevate patsientide arv. Raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10–15%.
  • Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida haigekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.

Mida teeb haigekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?

Tugevdame perearstisüsteemi. Oleme seadnud eesmärgi leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel nendes linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööajavälised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.

Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.

Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui ka patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ja -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimene eeldus on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).

ErialaRavitüüpAsukohtRaviasutusPäevi Сортировать по убыванию
Kardioloogia ehk südamehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 0
Reumatoloogia Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 0
Taastusravi Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 0
Pediaatria ehk lastearstid Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Ida-Tallinna Keskhaigla AS 0
Sisehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Narva Haigla SA 0
Sisehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 0
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 1
Psühhiaatria Ambulatoorne vastuvõtt Valga maakond Valga Haigla AS 1
Günekoloogia ehk naistehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 1
Pediaatria ehk lastearstid Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 1
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 1
Pulmonoloogia ehk kopsuhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 1
Nefroloogia ehk neeruhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Põlva maakond Põlva Haigla AS 1
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Ida-Viru Keskhaigla SA 1
Otorinolarüngoloogia ehk kõrva-nina-kurguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 1
Psühhiaatria Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 1
Üldkirurgia Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Narva Haigla SA 1
Günekoloogia ehk naistehaigused Ambulatoorne vastuvõtt Hiiu maakond Hiiumaa Haigla SA 1
Otorinolarüngoloogia ehk kõrva-nina-kurguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 1
Neuroloogia ehk närvisüsteemi haigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne-Viru maakond Rakvere Haigla AS 1

Taastusravi

Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.

Kas haigekassa maksab taastusravi eest?

Haigekassa tasub taastusravi eest oma lepingupartnerite juures, kui taastusravi on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, lisaks peab taastusravi saajal olema saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel.

Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks.

Milliste taastusravi teenuste eest tasub haigekassa?

Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Haigekassa tasub teenuste eest loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid haigekassa raha eest osutatakse.

Ambulatoorne taastusravi

Haigekassa tasub järgmiste teenuste eest:

  • füsioteraapia (sh basseinis) – ka grupiteenusena;
  • tegevusteraapia – ka grupiteenusena;
  • massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele);
  • raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele);
  • mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele);
  • külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele);
  • isiksuse uuring;
  • kognitiivse funktsiooni uuring;
  • psühhoteraapia seanss;
  • logopeedilised uuringud.

Statsionaarne taastusravi

Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina pärast rasket haigust, operatsiooni või traumat ning teatud juhtudel ka pärast kroonilisi haigusseisundeid ja nende ägenemist.

Haigekassa tasub protseduuride ja uuringute eest, sh:

  1. alla 8-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest
  2. alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest

Sõltuvalt patsiendi seisundist tasub haigekassa nelja erineva voodipäeva liigi alusel:

1. Intensiivne funktsioone
taastav taastusravi

2. Funktsioone taastav taastusravi

3. Funktsioone
toetav taastusravi

4. Funktsioone toetav taastusravi

Haigekassa tasub täies mahus.
Osutatakse patsiendile:

Pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni


Kuni kuue kuu jooksul

Pärast pea- või seljaajutraumat, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret järgnevast loetelust:

1) kõnefunktsiooni häire;

2) neelamisfunktsiooni häire;

3) mälu- ja/või kognitiivsete funktsioonide häired;

4) põie- ja/või soolefunktsioonide häired;

5) tegutsemis- ja osalusfunktsioonihäire tingituna käe motoorikahäirest.

 

Osutatakse kuni 18 kuu jooksul alates funktsioonihäire tekkimisest.

 

Osutatakse kuni kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.

Haigekassa tasub kuni 100% voodipäeva hinnast, raviasutus võib täiendavalt patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas). 


 

Osutatakse vähemalt 19- aastasele inimesele. Raviasutus võib patsiendilt võtta omaosalusena lisaks voodipäevatasule 20% voodipäeva hinnast ehk 14,15 eurot ühe päeva kohta.

Haigekassa tasub 80% voodipäeva maksumusest.

Omaosalusena võib raviasutus võtta 20% voodipäevahinnast (kuni 14,15 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas).


Haigekassa tasub järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:


- tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;

- pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;

- kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega


- närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;


- tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega

- raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.

 

Osutatakse alla 19- aastasele inimesele.

Represseeritud ja nendega võrdsustatud inimesed ning puudega inimesed peaksid rehabilitatsiooniteenuste kohta uurima ka sotsiaalkindlustusametist.

Плановое лечение за рубежом

  • Путешествие за границу не рекомендуется в связи с эпидемией коронавируса.
  • Если вы застрахованы в Больничной кассе Эстонии, и находитесь в данный момент в другой стране-участнице Европейского Союза, вы имеете право на необходимую медицинскую помощь во время нахождения в данной стране на равных условиях с застрахованными людьми, проживающими в этой стране.
  • Пациентов, которые планируют выехать за границу для лечения, мы просим удостовериться, что они могут въехать в иностранное государство и что иностранное медицинское учреждение способно предоставить вам согласованное медицинское обслуживание.
  • В данной ситуации, пожалуйста, согласуйте необходимость запланированного лечения в иностранном государстве с эстонским врачом, который направил вас на лечение в иностранное государство. Если возможно, то следует это отложить, и лечащего врача попросить внести изменения в лечение.
  • Пациентов, которые уже получили лечение или все еще находятся на лечении и не могут вернуться домой из-за отсутствия транспорта или закрытия границ,  мы просим ознакомиться с рекомендациями  на странице «Часто задаваемые вопросы» на интернет-сайте Министерства иностранных дел https://vm.ee/ru/koronavirus-2019-ncov.
  • Необходимость продления гарантийных писем и бланков E112 или S2 для оказания внешней помощи Больничная касса рассматривает в каждом конкретном случае на индивидуальной основе. Пожалуйста, отправляйте запрос на продление, только в том случае, если вы заранее договорились с иностранным медицинским учреждением о точном времени вашего лечения.
  • В случае неотложной помощи лечащий врач должен связаться напрямую с Больничной кассой.

Застрахованное в Больничной кассе лицо имеет право получать медицинские услуги за границей на основании определенных критериев и обращаться в Больничную кассу для получения как денежной, так и неденежной компенсации.

Возможности планового лечения за рубежом:

A.  В соответствии со статьей 20 Постановления Европейского парламента и Совета (ЕС) № 883/2004

 Эта возможность прежде всего предназначена для таких застрахованных, у которых есть медицинское показание к такой медицинской услуге, которую оказывают и в Эстонии, однако ее невозможно получить в течение медицинский оправданного времени ожидания. В данном варианте мы имеем дело с неденежной компенсацией. Необходимые документы:

При рассмотрении заявления Больничная касса исходит из заявления человека, решения консилиума, критериев Постановления Европейского Парламента и Совета (EС) N 883/2004.

В случае положительного решения Больничная касса выдает документ (форма S2), согласно которому Больничная касса берет на себя обязательство по оплате медицинских расходов за границей (страны-участницы Европейского Союза, страны-участницы Европейской зоны свободной торговли). Выданная форма S2 не покрывает возможные немедицинские расходы (доля самофинансирования, транспорт, переводы, административные или офисные расходы, внебольничное проживание и т.д.). Пациент (или его законный представитель) оплачивает их сам в зарубежном медицинском учреждении.

 

Подробная информация:

 

Б. на основании Закона о медицинском страховании §271, пункт 1

 Эта возможность прежде всего предназначена для таких застрахованных, у которых есть медицинское показание к такой медицинской услуге или к альтернативной к ней медицинской услуге, однако ее невозможно оказать в Эстонии. В данной возможности мы имеем дело с неденежной компенсацией. Согласно критериям Закона о медицинском страховании медицинская услуга, о получении которой ходатайствуют, должна иметь подтвержденную медицинскую эффективность и вероятность достижения цели лечения должна быть не менее 50 процентов. Необходимые документы:

 При рассмотрении заявления Больничная касса исходит из заявления, оценки консилиума и следующих критериев, предусмотренных в пункте 1 § 27(1) Закона о медицинском страховании:

В случае положительного решения Больничная касса выдает документ (гарантийное письмо или форма S2), согласно которому Больничная касса берет на себя обязательство по оплате медицинских расходов за границей. Ограничений на выбор страны нет, но Больничная касса может рассмотреть возможность предпочтения страны-участницы Европейского Союза. Выданное гарантийное письмо или форма S2 не покрывает возможные немедицинские расходы (доля самофинансирования, транспорт, переводы, административные или офисные расходы, внебольничное проживание и т.д.). Пациент (или его законный представитель) оплачивает их сам в зарубежном медицинском учреждении.

 

Подробная информация:

 

В. На основании Постановления Европейского Парламента и Совета (EС) 2011/24/ЕС (директива о свободном перемещении пациентов).

Данная возможность предназначена для застрахованных лиц, желающих получить медицинские услуги, которые пациент имеет право получить за счет Больничной кассы в Эстонии, другой стране-участнице Европейского Союза,  а также в Норвегии, Исландии и Лихтенштейне. На Швейцарию не распространяется Директива 2011/24/ЕС, что означает, что в Швейцарии медицинские расходы не возмещаются без предварительного разрешения. 

В данной возможности мы имеем дело с денежной компенсацией. Компенсация не выплачивается за медицинские услуги, которые оплачиваются застрахованным в Эстонии (например, лазерные операции для коррекции зрения взрослых, вакцинации, проведенные вне национального плана иммунизации и т. д.), или которые не показаны пациенту в зависимости от состояния его здоровья.

 Если человек направляется на лечение, согласно вышеупомянутой Директиве, предварительное разрешение на лечение за рубежом не требуется. Сначала сам пациент должен нести все расходы на полученную медицинскую помощь, а заявление на финансовую компенсацию от Больничной кассы можно подать после оказания медицинской помощи и представления необходимых документов. Больничная касса возмещает расходы на медицинские услуги в соответствии со списком медицинских услуг Больничной кассы (т.е. списком предельных цен), поэтому, если за границей какие-либо медицинские услуги стоят дороже, то часть расходов ложится на пациента.

При обращении к врачу за границей необходимо направление от семейного врача или врача-специалиста, т.е. действует тот же порядок, что и при обращении к врачу в Эстонии.

 

Подробная информация: