Ravimite piirhinnad

Piirhindade arvutamise ja kehtestamise korda kirjeldab täpsemalt sotsiaalministri määrus "Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad".

Piirhindade kehtestamine on efektiivseim meede ravimite hindade langetamiseks ning rakendatav peaaegu kõigis EL liikmesriikides. Reeglina on piirhindadega hõlmatud kauem turustatud ja kasutatud toimeained, mille efektiivsuse ja ohutuse kohta on kogunenud ka enam andmeid. Seoses patendiaja lõppemise ja konkurentsi tekkimisega ravimitootjate vahel on need toimeained ka märkimisväärselt odavamad kui need toimeained, mille patendiaeg veel kehtib.

Piirhinnad kehtestatakse soodusravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite grupis. Piirhindade arvutamisel grupeeritakse esmalt kõik sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite pakendid, leitakse nende keskmiste päevaannuste hinnad ning lähtudes odavuselt teise pakendi hinnast arvutatakse piirhinnad grupi kõigile pakenditele. Ravimi soodustamisel võtab Eesti Haigekassa aluseks ravimi pakendile kehtestatud piirhinna ning kui patsiendile on välja kirjutatud või patsient soovib osta ravimit, mille hind on piirhinnast kõrgem, maksab pakendile kehtiva piirhinna ja selle müügihinna vahe patsient.

Iga uue ravimi lisandumisega olemasolevasse piirhinnagruppi arvutatakse seni kehtinud piirhinnad ümber ning kuna lisanduvad ravimid on enamasti senistest odavamad, siis muutuvad ka piirhinnad ravimivaliku suurenemisel järjest odavamaks.