Ravimite juurdehindlus

Apteekidest ostetavate ravimite hind kujuneb selliselt: ravimitootja määratud hind + hulgimüügi juurdehindlus + apteegi juurdehindlus + käibemaks 9%. 

Ravimite juurdehindluse piirmäärasid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kriteeriumid, mida tuleb juurdehindluste kehtestamisel arvestada, on sätestatud ravimiseaduses ja nendeks on:

  • ravimite rahaline kättesaadavus lõpptarbijatele;
  • ravimite geograafiline kättesaadavus lõpptarbijatele;
  • ravimite turustamisega seotud riskid;
  • kaalutud keskmine juurdehindlusprotsent.

Ravimite rahalist kättesaadavust iseloomustavad ravimite väljaostmine võrreldes nende väljakirjutamisega, ravimite kasutamise järjepidevus ning patsientide omaosalus ravimite ostmisel. Geograafilist kättesaadavust iseloomustavad müügiloaga ja turustatavate ravimite arv, ravimite hulgi- ja jaemüügiettevõtete arv ning ravimiabi kättesaadavus püsiasustusega piirkondades. Ravimite turustamisega seotud risk hõlmab käitlejate poolt sisseostetud kauba mahakandmise riski.

Ravimite kaalutud keskmine juurdehindlusprotsent viitab, millise hinnaga ravimipakendeid suhteliselt rohkem müüakse. Kaalutud keskmise juurdehindluse kohta koostab Sotsiaalministeerium igal aastal analüüsi vastavalt hulgimüüjate poolt esitatud andmetele.

Kehtiva ravimite juurdehindluste süsteemi põhimõtted on järgmised:

  • kehtestatud on juurdehindluste piirmäärad ehk maksimaalsed lubatud juurdehindlused; ravimite käitlejad võivad rakendada ka maksimaalsest väiksemaid juurdehindlusi;
  • rakendatakse proportsionaalset (protsent ravimi hinnast) ja fikseeritud (summa eurodes) juurdehindluse piirmäära;
  • juurdehindluse piirmäär ei tohi olla suurem kui 6,39 eurot ühe pakendi kohta;
  • juurdehindlus eri hinnagruppide ravimitele peab looma võrdse huvitatuse ravimite käitlemiseks;
  • kaalutud keskmine juurdehindlus ravimite hulgimüügis peab jääma vahemikku 7-10% ja ravimite jaemüügis vahemikku 21-25%.