Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel
Tagasi

Vältimatu terviseabi teekond

Vältimatu abi töötuba

Vältimatu abi töötuba

Töötoas käsitletud tüüpjuhtumid ei olnud meditsiiniliselt keerukad, vaid pigem kirjeldasid erinevaid olukordi laiemalt, et tekiks terviklikum arusaam kogu abivajaja teekonnast. Vaadati nii lihtsamaid olukordi, kus meditsiinilise abi kõrval on oluline inimestele toe või juhiste andmine, kui ka keerukaid juhtumeid, kus meditsiiniline vajadus on kriitiline või inimeseabistamiseks on vaja täiendavaid osapooli. 

Töötoas käsitletud juhtumid

Juhtumi puhul vaadati selliseid väljakutseid, kus meditsiiniline abi on pigem tagasihoidlik ning kiirabi peab eelkõige toetama inimest emotsionaalselt või jagama edaspidiseks nõuandeid. Töötoa juhtumis oli siin tegemist noorte vanematega, kelle väikese lapse kõrge palavik on piisavalt hirmutav ning küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Välja toodud parendusvõimalused ja arengukohad:
  • Inimeste terviseteadlikkuse tõstmine võimaldaks paljudes situatsioonides ise kiiremait terviseabi saada. Usaldusväärne infokeskkond tagaks usaldusväärse info ning oleks kättesaadav ööpäevaringselt.
  • 1220 perearstinõuandetelefoni kõne järgne sõnumi saatmine annaks inimesele kokkuvõtliku meeldetuletuse antud nõuannetest.
  • Automaatne andmete lugemine kiirabikaardile vähendaks meedikute käsitööd ning võimaldaks keskenduda inimese mure lahendamisele.
  • Info liikumine Häirekeskuse ja 1220 vahel vähendab andmete ja tegevuste dubleerimist, mis toetab inimese kiiremat abistamist.
  • Kolme poolne kõne Häirekeskuse, 1220 ja inimese vahel kiirendaks parima lahenduse leidmist ning väldiks andmete vahendamisel tekkivate moonutuste tekkimist.
  • Aegkriitiliste andmete pärimise kiiruse tõstmine aitaks kiirendada inimese aitamist.
  • Häirekeskuse ja kiirabi infosüsteemide andmete ühtlustamine tagab osapooltele täpsemad andmed ning vähendab võimalikke arusaamatusi.
  • Nutikamad isiku ja peretuvastus lahendused võimaldavad kiiremat tuvastust ja abi andmist nii inimesele endale, kui ka tema lähedastele.
  • Väiksemad brigaadid lihtsamatele väljakutsetele vastamiseks.
  • Õhtu- või öökliinikud, mis  osutaks kiireloomulist, kuid mitte kriitilist terviseabi väljaspool kiirabi ja EMO.
  • Kiirabikaart peaks vastama väljakutsele ja selle keerukusele.
  • Perearsti teavitamine nimistu patsiendi kiirabikutsetest. Viimast siis nii EMO’sse viimisel, kui ka inimese koju jätmisel.

Juhtumi puhul vaadati väljakutseid, mis on seotud krooniliste haigetega, kelle seis on järsku halvenenud. Sageli on sel juhul vajalik ka meditsiiniline transport haiglasse. Siin toodi probleemidena välja andmete sisestamise suurt käsitöömahtu, info liikumist kiirabi ja EMO vahel ning lähedaste teavitamise vajadust.

Välja toodud parendusvõimalused ja arengukohad:
  • Nutikad isikutuvastuse lahendused, näiteks pildituvastuse, ID-kaardi skaneerimise vms. teel, aitaks kiirendada tuvastamise protsessi ning vältida võimalike vigu andmete sisestamisel.
  • Patsiendi lähedaste teavitamine võimaldab vähendada eesliinitöötajate koormust info jagamisel. Kiire info saamine parandab aga oluliselt tervishoiuteenuse kasutajakogemust.
  • ICD10 andmestandard on kiirabi jaoks liiga detailne. Kiirabi tööks kohaldatud standard lihtsustaks oluliselt meedikute tööd ja vähendaks võimalikke andmete sisestamise vigu
  • Kiirabi töö tagasisidestamise süsteemi loomine annaks erinevatele osapooltele võimaluse hinnata kiirabi meedikute tööd ja tulemuslikkust. Saadud tagasisidet saab kasutada koolitusvajaduste kaardistamiseks ning tööprotsesside parendamiseks.
  • Perearsti teavitamine nimistu patsiendi kiirabikutsetest. Viimast siis nii EMO’sse viimisel, kui ka inimese koju jätmisel.
  • Kogukonna tervishoiuteenuste loomine annab võimaluse tagada operatiivne tervise tugi inimesele lähemal ning vähendada selle läbi kiirabide ja EMO’de koormust.
  • Kaugvastuvõtu lahendused aitavad tõsta inimeste terviseteadlikust ning jälgida paremini määratud raviplaani.

Kolmandas juhtumis vaadeldi kiirabi kõige raskemaid väljakutseid, kus kohapealne diagnoosi panemine võib olla keeruline ning inimene vajab tavaliselt kiiret haiglasse viimist. Selliste juhtumite puhul toodi välja, et hästi kasutatavad tegevusjuhised aitaks parandada ja ühtlustada teenuse kvaliteeti ning täielikult keskenduda inimese aitamisele. Samuti käsitleti pildi ja video kasutamist juhtumi kirjeldamiseks ning brigaadi võimalust kaugkonsultatsiooniks arstiga.

Välja toodud parendusvõimalused ja arengukohad:
  • Tänane kiirabikaart ja eKiirabi kasutusmugavus vajavad parendamist.
  • Kõnetuvastus vabastaks meedikute aega ning salvestaks kõik vajaliku info ilma käsitsi andmeid sisestamata.
  • Kiirabi tegevusjuhiste kasutamine annaks võimaluse paranda ja ühtlustada teenuse kvaliteeti.
  • Tõhustab väljakutse teavituse süsteem tagab kiireima brigaadi väljasõidu aja.
  • Nutikad isikutuvastuse lahendused, näiteks pildituvastuse, ID-kaardi skaneerimise vms. teel, aitaks kiirendada tuvastamise protsessi ning vältida võimalike vigu andmete sisestamisel.
  • Patsiendi lähedaste/hädaabikontakti teavitamine võimaldab vähendada eesliinitöötajate koormust info jagamisel. Kiire info saamine parandab aga oluliselt tervishoiuteenuse kasutajakogemust.
  • Kiirabi brigaadi kaugkonsultatsiooni võimaldab vajadusel täiendavat tuge inimese abistamisel ja diagnoosimisel. Insuldi puhul näiteks konsulteerimine haigla neuroloogiga.
  • Kiirabi ja EMO infovahetuse parendamine tagab EMO’le olulise info enne patsiendi kohale jõudmist. Varasem ja täpsem informatsioon võimaldab EMO’l paremini ette valmistuda ning tõstab inimese paranemise tõenäosust.
  • Automaatne andmete lugemine kiirabikaardile vähendaks meedikute käsitööd ning võimaldaks keskenduda inimese mure lahendamisele.
  • Perearsti teavitamine nimistu patsiendi kiirabikutsetest. Viimast siis nii EMO’sse viimisel, kui ka inimese koju jätmisel.
  • Pildi ja video lisamine juhtumi kirjeldamiseks võimaldab kiiremini ja täpsemalt anda ülevaate juhtunu detailidest. Lisaks vähendab see andmete sisestamisest tingitud käsitööd.

Neljanda juhtumi puhul on sageli tegemist situatsioonidega, kus inimene või pere vajab lisaks meditsiinilisele abile ka sotsiaalset või operatiivset tuge. Kodvägivalla all kannatavad abikaasad või elukaaslased kardavad aga abi paluda ja nii võivad olulised probleemid jääda tähelepanuta. Toodi ka välja eelinfo vajadus väljakutse asukoha või juhtumi osas ning täiendavate osapoolte teavitamise või kaasamise võimalused.

Välja toodud parendusvõimalused ja arengukohad:
  • Nutikad isikutuvastuse lahendused, näiteks pildituvastuse, ID-kaardi skaneerimise vms. teel, aitaks kiirendada tuvastamise protsessi ning vältida võimalike vigu andmete sisestamisel.
  • Asukohaga või juhtumiga seotud täpsem tasutainfo võimaldab brigaadil ennast ette valmistada või vajadusel kaasata täiendavad operatiivjõude.
  • Pildi ja video lisamine juhtumi kirjeldamiseks võimaldab kiiremini ja täpsemalt anda ülevaate juhtunu detailidest. Lisaks vähendab see andmete sisestamisest tingitud käsitööd.
  • Kiirabikaart peaks vastama väljakutsele ja selle keerukusele.
  • Elustamisjuhtumi korral andmete sisestamine eKiirabi infosüsteemi automaatselt.
  • Kiirabikaardi andmete muudatuste ajatembeldamine.
  • Abist keeldumise fikseerimine annab võimaluse vähendada hilisemaid probleeme.
  • Kiirabi töö tagasisidestamise süsteemi loomine annaks erinevatele osapooltele võimaluse hinnata kiirabi meedikute tööd ja tulemuslikkust. Saadud tagasisidet saab kasutada koolitusvajaduste kaardistamiseks ning tööprotsesside parendamiseks.
  • Perearsti teavitamine nimistu patsiendi kiirabikutsetest. Viimast siis nii EMO’sse viimisel, kui ka inimese koju jätmisel.
  • Täiendavate osapoolte teavitamine, näiteks politsei, päästeamet, sotsiaaltöötaja, annab võimaluse tagada inimestele terviklik abi ja tugi.

Töötoa tulemusel kaardistatud arengusuunad ja parendusvõimalused

Juhtumite läbitöötamiste tulemused leiti 4 strateegilist arengusuunda, mis aitaks parandada vältimatu abi osutamise kasutajakogemust ning luua terviklik ja inimkeskne tervishoiuteenuse teekond. 

Esmatasanditeenuste kättesaadavuse parendamine

Täiendavate tugiteenuste arendamine esmatasandi meditsiiniteenuste koormuse paremaks jaotamiseks ja vajaduspõhisemaks osutamiseks.

  • Pikema lahtiolekuajaga kliinik, kus abivajaja saab kiiret abi väiksemate tervisemurede korral väljaspool kiirabi ja EMO teenuseid.
  • 24h kättesaadav sotsiaalõe teenus, kes osutab abi kergemate sümptomitega abivajajale.
Intelligentsed töövahendid

Kiirabi töö lihtsustamine, tõhustamine ja kiiremaks muutmine töövahendite abil.

  • E-kiirabi kasutuskogemus tuleks muuta kiirabile mugavamaks, vähendades andmete sisestamiseks kuluvat aega ja klikkide arvu.
  • Patsiendilt seadmetega võetud andmed, sh EKG, võiksid automaatselt liikuda kiirabikaardile ning olla salvestatud koos sisestamisajaga.
  • Kiirabi võiks saada tuvastada patsienti näotuvastuse või sõrmejälje kaudu olukordades, kus patsiendil pole isikuttõendavat dokumenti käepärast. ID-kaardi olemasolul võiks tuvastamine toimuda ribakoodi skaneerimise või ID-kaardi lugejaga.
  • Kiirabi võiks sündmuskohal teha pilte ja/või luua videosilla olukorra hindamiseks ja diagnoosimise tõhustamiseks. Hilisemal patsiendi hindamisel kasutab valvearst kiire ülevaate saamiseks pilti sündmuskohalt. Kaamerapilt laaditaks PAX-i, millele on ligipääs autoriseeritud kasutajatel.
Osapoolte vahelise infoliikumise parendamine

Tervishoiuteenuste osutajate omavahelise infovahetuse tõhustamine ja tagasiside andmise võimaldamine töökvaliteedi mõõtmiseks ja parandamiseks.

  • E-kiirabi ja EMO infosüsteemide sidumine teineteisega suhtlemisvõimeliseks. Patsiendi EMO-sse viimise kinnituse järel võiks EMO-le muutuda nähtavaks kiirabikaart koos kiirabi asukoha ja saabumisajaga reaalajas.
  • Perearsti tuleks teavitada tema nimistu patsiendi kiirabiväljakutsetest või EMO visiitidest ning võimaldada ligipääs kiirabikaardile perearsti infosüsteemis.
  • EMO-lt peaks liikuma tagasiside patsiendi juhtumi käsitlusest automaatselt kiirabibrigaadile ja perearstile. Kiirabi saab tagasiside kaudu oma töö tulemuslikkust hinnata ja parandada.
Andmete kogumise ja analüüsivõimaluste parendamine

Andmete kogumise tõhustamine ja paremate andmestandardite loomine andmete paremaks analüüsiks.

  • ICD 10 (RHK-10) andmestandardi kasutamine tuleks kohaldada lähtuvalt kiirabi töö eripäradest. Eesmärk on vähendada andmete sisestamise keerukust ja käsitööd ning pakkuda paremad andmekvaliteeti analüüsiks.
  • Kiirabikaardil tuleks andmete muutmise korral fikseerida muutus ajatempliga, et säiliks andmete tekkimisest ja kujunemisest terviklik vaade.