Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Projektide lühikirjeldused

Eesti haigekassa juhatus otsustas konkursi esimeses voorus anda 10 000 euro suurune toetus kümnele projekti meeskonnale. Esimeses voorus esitati kokku 35 taotlust, millest läks hindamisele 33. Hindajaks oli laiapõhjaline komisjon, kus lisaks haigekassale ja sotsiaalministeeriumile olid esindatud ka Eesti Nooremarstide Ühendus, Patsientide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, teadusasutused ning innovatsiooni- ja tervisesüsteemi eksperdid. Meeskondadel on aega oma ideid ja projektiplaane edasi arendada 1. aprillini 2021.a, kui on teise vooru taotluse esitamise tähtaeg. 

Lühikirjeldus: Eelvisiit on oluline lüli, mis täiendab perearsti tööprotsessi ja võimaldab tervikliku esmatasandi teenuse tekkimist. Teenus algab patsiendi poolt probleemi kirjeldusega, millele leitakse kõige sobivam raviteekond. Teenus on kättesaadav 24/7 ning selle tuumikuks on triaažimoodul: selveanamneesi, sümptomiküsimustiku ning töövoojuhtimismooduliga, mis võimaldab anda patsiendile võimaluse kiiresti oma probleemile lahendust leida ning määrata järgneva teenuse kiireloomulisuse ning ei sõltu telefoni kaudu ühenduse saamisest. Samuti võimaldab lahendus teha broneeringuid erinevatele teenustele vastavalt probleemi kompleksusele ning triaaži kategooriale (perearst, pereõde, ämmaemand, füsioterapeut, vaimse tervise spetsialist jne) ning läbi viia konsultatsioone nii chati kui videokõne vahendusel.

Sellise „targa“ selvediagnostilise vahendiga vähendatakse patsientide füüsiliste kontaktide arvu, sest osa probleemidest lahendatakse patsientidele antavate tegevusjuhiste kaudu, võimaldab kasutada erinevaid suhtlemiskanaleid, sh digitaalseid kaugteenuseid, triaažiga  vähendatakse meditsiinipersonali ajakulu, ning võimestatakse tervishoiu töötajaid ning patsiente kvaliteetse struktureeritud informatsiooniga.

Kontakt: Madis Tiik; madis [at] terviseagentuur.ee

Lühikirjeldus: Oleme loomas digilahendust patsientide ja esmatasandi tervisekeskuste vaheliseks efektiivseks suhtlemiseks ravi planeerimisel ja jälgimisel ning toetamisel. Lahenduse peamiseks eesmärgiks on krooniliste haiguste ägenemise ja tüsistuste ennetamine, aga ka riskipatsientide puhul haiguste ennetamine. Pilootlahendus tugineb tõenduspõhistele tervisetehnoloogiatele ja kasutab  ravijuhistes ära otsustustoe võimalused.

Tervisekeskus koostöös patsiendiga koostab motiveeriva intervjuu abil personaalse tervise- või raviplaani, mis sisaldab patsiendi eesmärke ja tegevusi. Perearsti ja tema meeskonna roll on võimestada patsiente oma tervisega tegelema kaasates vajadusel tervisekeskuse meeskonnaliikmeid (füsioterapeut, kliiniline psühholoog, vaimse tervise õde, ämmaemand). Riskipatsiendiga sõlmitakse leping, kus lepitakse kokku täpsed ülesanded, mõõdikud, regulaarsed kohtumised ja suhtluskanalid.

Tervise/raviplaani koostamise sisuline metoodika töötati välja riskipatsiendi ravijuhtimise projektiga. Projekti käigus luuakse kaugteenusmudel, teaduspartner hindab selle mõju ning tehnoloogiapartner loob telemeditsiinirakenduse (arvuti ja mobiilipõhise) pilootlahenduse toimiva e-Perearstikeskus.ee
juurde. See on turvaline suhtlus- ja koostöörakendus perearstidele ja patsientidele, mis sisaldab ka patsientide motivatsiooni hoidvaid ja kasvatavaid funktsionaalsusi.

Kontakt: Diana Ingerainen; diana [at] tohter.ee

Lühikirjeldus: DocuMental kaugteenusmudel on mõeldud kõikidele, kes põevad mistahes psüühikahäiret või kahtlustavad enesel psüühikahäire esinemist. Mudel pakub võimalust kaasaegseks psüühikahäirete käsitluseks kõigile vaimse tervise teenust osutavatele spetsialistidele (psühhiaater, perearst, üldarst, õde, vaimse tervise õde, psühholoog jt). Lahendus võimaldab muuta ravikäsitlust ühtsemaks erinevatel tervishoiutasanditel ja -asutustes.
Mudel parendab patsiendi käsitlust ja teenuse kvaliteeti enne reaalset vastuvõttu (enesehindamine, eneseabi, patsientide varajane selekteerimine e-triaaž jm), vastuvõtu ajal ja vastuvõttude vahelisel perioodil. DocuMentali platvormi on võimalik kasutada nii kontakt- kui ka kaugvastuvõtu korral ning dokumentatsioon sel juhul ei erine.

DocuMental kaugteenusmudel koosneb kaugvastuvõtuks vajalikust kommunikatsioonist, mis toimub nii otsese videokonsultatsiooni kui ka asünkroonse suhtluse vormis (sõnumivahetus, nõuanded), otsusetoest tervishoiuspetsialistile ning patsientide poolt täidetavatest lahendustest (enesemonitooring, skaalad, tervisetulemite kogumine).

Projekti eesmärgiks on parandada vaimset tervis toetavate teenuste kättesaadavust, tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti ja parandada ravi järjepidevust.

Kontakt: Margus Lõokene; margus.lookene [at] regionaalhaigla.ee

Lühikirjeldus: Koduhaigla projekti eesmärk on töötada välja Eesti oludesse sobiv haigla kaugteenusmudel, mida oleks võimalik kiiresti kasutusele võtta kriisisituatsioonides (nt COVID-19 laienev levik), aga kasutada ka igapäevase haiglateenuse osutamisel, muutes kroonilisi haigusi põdevate isikute raviteekonda paindlikumaks ja inimkesksemaks. Koduhaigla teenus on aktiivravi osutamine õe ja eriarsti poolt patsiendi kodus seisundite puhul, mis muidu vajaksid statsionaarset aktiivravi haiglas. Tegemist on eriarsti juhitud teenusega, kuhu saab patsiendi suunata nii valvearst erakorralise meditsiini osakonnast kui ka perearst pärast patsiendi arstlikku läbivaatust ja vajalike uuringute teostamist. Samuti on võimalik patsienti suunata koduhaiglasse haiglast varajase väljakirjutamise järgselt, kui patsient vajab veel aktiivravi jätkamist ning seda on võimalik teha kodus. Seisundi halvenemisel saab koduhaigla arst suunata patsiendi erakorraliseks hospitaliseerimiseks haiglasse.

Kontakt: Katrin Kaarma; katrin.kaarma [at] vmh.ee

Lühikirjeldus: Eestis põeb psoriaasi 42 000 inimest. Psoriaas on krooniline retsidiividega kulgev nahahaigus, mis suurendab paljude teiste haiguste tekkeriski. Kuigi psoriaasist ei saa lõplikult terveneda, on võimalik pideva raviga oluliselt parandada elukvaliteeti, sealhulgas suurendada lööbevabasid perioode ja avastada varakult kaasuvaid haigusi. On tähtis, et haiguse ägenemisel saaks patsient kontakti raviasutusega. Samuti on oluline, et arst saaks hinnata ravi edenemist pideva jälgimisinfo põhjal. Projekti abil luuaksegi uus teenusmudel, kus arst saab parema ülevaate patsiendi seisundist, sest patsient saab saata distantsilt asjakohast jälgimisinfot ja pilte naha seisukorrast. Piltide ja haiguse raskusastme-skooride põhjal saab arst otsustada raviskeemi muutusi või näiteks suunata patsiendi teistele eriarstidele (kaasuvate haiguste puhul) või perearsti jälgimisele (kergelt kulgeva haiguse puhul). Patsiendi jaoks peab olema seisundi kohta info jagamise võimalus pidev ja lihtne ning tervishoiutöötajatele info asjakohane, ülevaatlik ja kättesaadav. Elukvaliteeti parandava uue teenusemudeli loomisel ja rakendamisel kasutatakse Dermtest Pildivaatur ja Pildivaatur+ tarkvara, millele tehakse mõningased kohandused.

Kontakt: Külli Kingo; kylli.kingo [at] kliinikum.ee

Lühikirjeldus: Kaugteenusmudeli idee on võtta kasutusele raske südamepuudulikkusega patsientide telemeditsiiniline multiparameetriline jälgimine. Kaugmonitooring toimub Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamepuudulikkuse kabineti, koostööpartneritest perearstikeskuste ning jälgimisseadmeid tarniva ning hooldava ettevõtte Cardioly OÜ koostöös.

 

Loodav kaugteenusmudel muudab raske südamepuudulikkusega patsientide raviprotsessi dünaamilisemaks – võimaldades langetada raviotsuseid õigeaegselt ja parandades tervishoiuteenuse kättesaadavust – ning logistiliselt tõhusamaks –  muutes tervishoiuteenuse tarbimine patsiendile mugavamaks. Plaanitaval kujul võimaldab kaugmonitooring suurendada ravi järjepidevust, olles seeläbi oluliseks osaks ravi kvaliteedi paranemisele.

Kaugteenusmudeli raames selekteeritakse kokkulepitud kriteeriumite alusel välja sobivad patsiendid, kellele antakse koduse monitooringu süsteem ja kes saavad seadmete kasutamiseks vajaliku koolituse. Regulaarse koduse enesemonitooringu käigus toimub pidev biomeetriliste parameetrite registreerimine ning edastamine pilvekeskkonda, millele on monitooringu protsessis osalevatel osapooltel juurdepääs. Laekunud andmete põhjal on võimalik analüüsida haigete ajakohast tervislikku seisundit ning teha vajadusel raviotsuseid. Sellisel kujul rakendamine on aluseks projekti üldise eesmärgi täitmisele, milleks on patsientide elukvaliteedi ning elulemuse parandamine.

 

Kontakt: Eno-Martin Lotman, Eno-Martin.Lotman [at] regionaalhaigla.ee ja Henri Kaljumäe, Henri.Kaljumae [at] regionaalhaigla.ee

Lühikirjeldus: Kaugteenus “EMO väljaspool EMO” on onkoloogilist ravi saavatele patsientidele suunatud
koostöömudel, mis võimaldab aktiivravi saavatel patsientidel raporteerida ravist tulenevaid kõrvaltoimeid vähikeskusele.

Kõrvaltoimetest teavitamine võimaldab alustada varakult kõrvaltoimete ravi. Väheneb tõsiste ja potentsiaalselt eluohtlike kõrvaltoimete osakaal, mis aitab omakorda vähendada mittevajalikke hospitaliseerimisi. Ühtlasi saab kaugteenusmudeli kaudu koguda süstematiseeritud andmeid, mida on võimalik analüüsida ja kasutada patsiendi edasiste raviotsuste tegemisel (sh nii vähikeskuses kui ka esmatasandil).

Kaugteenusmudeli eesmärgid on:

  1. Patsiendi raviaegse elukvaliteedi hoidmine/parandamine.
  2. Vähiravi saavate patsientide mittevajalike EMO külastuste vähendamine.
  3. Ravitüsistuste varajane ravi.
  4. Ravisoostumuse parandamine, mis on eelduseks ravitulemuste paranemisele.
  5. Suurem koostöö perearstide ja vähikeskuste vahel.
  6. Patsiendi raporteeritud andmete kasutamine raviotsuste ja -muudatuste tegemisel.
  7. Operatiivne patsientide nõustamine, mis vähendab raviaegset ärevust ning suurendab patsiendi kindlustunnet.

Rakenduse kaudu on ühes inforuumis patsient ja tema kliiniline ravimeeskond. Pilootprojekti sihtrühm on kuni 250 süsteemravi saavat rinna- ja soolevähi patsienti.

Kontakt: Helis Pokker; Helis.Pokker [at] regionaalhaigla.ee 

Lühikirjeldus: Eestis on ligi 80 000 uut südame-veresoonkonna haigusjuhtu aastas, kuid südamehaigete taastusravile jõuab vaid 10% seda vajavatest patsientidest. Euroopas on vastav näitaja kuni 40%

Tartu Ülikooli Kliinikum disainib uut südamehaigete taastusravi teekonda. Südamehaigete taastusravi vajab koordineeritud meeskonnatööd erinevate asutuste, patsiendi ja tema lähedaste vahel. 

Eneseabi, kaugteenused ja kõiki osapooli ühendav raviteekonna vaade, tagab järjepidevuse ja turvatunde eri asutuste vahel liikudes, sh väljaspool haigla keskkonda. 

Kaugnõustamine võimaldab patsiendiga suhelda asukohast sõltumatult ning kaugmonitooring toob objektiivsed tervisenäitajad kodusest ravisoostumusest tugimeeskonnale. Riskantsetest kõrvalekalletest teavitatakse automaatselt vastutavaid spetsialistile, kes lepivad patsiendiga järgnevad tegevused. 

Uued ravijuhtimise süsteemid kasutavad ravimeeskonna ressurssi efektiivselt, võimaldades taastusravi pakkuda suuremale hulgale patsientidele. Patsiendi kaasamine valmistab teda ette ametliku programmi lõppedes uue elustiiliga iseseisvalt jätkama.

Kontakt: Mattias Tralla; mattias [at] mist.ee

Lühikirjeldus: Projekt hõlmab kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientide jälgimist telemeditsiini vahendusel. Projekti kaastatakse raske ja väga raske raskusastmega KOKi patsiente, kellel on igapäevaseks probleemiks hingeldus, köha, õhupuudustunne, madal koormustaluvus ning esineb oluline risk haiguse ägenemiseks. Iga ägenemisega kaasneb patsiendi elukvaliteedi edasine langus, kõrgenenud surmarisk ja tervishoiusüsteemi suured kulutused. Sageli on probleemiks kehv ravisoostumus, mis halvendab kontrolli sümptomite üle. Kaugemal elavad või liikumisraskustega patsiendid ei pruugi õigel arsti juurde pääseda, mistõttu on oht pikema ja raskema kuluga haiglaravi vajava ägenemise tekkeks.

Eesmärgiks on kaugteenuse kaudu ägenemised kiiremini kontrolli alla saada, vähendada hospitaliseerimisi ning säilitada ja tõsta patsientide elukvaliteeti. Kaugteenuse raames moodustatakse multidistsiplinaarne KOKi haigetele pühendunud meeskond ning kohandadakse Eesti oludele rakendus MyCOPD. Rakendus võimaldab meeskonnal distantsilt hinnata patsiendi seisundit, patsiendile on see abivahend ravisoostumuse ja haigusteadlikkuse parandamiseks. Kaugteenusmudel hõlmab lisaks rakendusele eri spetsialistide kaugvisiite patsientide nõustamiseks, raviks ja rehabilitatsiooniks. Aastase pilootperioodi järel toimub andmete analüüs, tulemuste interpretatsioon, kulude võrdlus.

Kontakt: Marily Jaagor; marily.jaagor [at] regionaalhaigla.ee

Lühikirjeldus: Maailmas on enesetapp 15-29. aastaste seas surmapõhjus number kaks, samas vaid 2% tervishoiu eelarvest kulutatakse vaimsele tervisele, mis näitab, et maailmas valitseb vaimse tervise tegevusetuse kriis (Maailma Majandusfoorum 2020 (GAMIAN Europe)).

Projekti “Aita Mind” eesmärk on laste ja noorukite vaimse tervise probleemide varajane märkamine ja abi andmine kaugteenusena.

Näidisprojekti fookuses on: 1) DocuMental poolt väljaarendatud vaimse tervise hindamisvahendi rakendamine sihtgrupi seas, mille eesmärk on koguda õpilase emotsionaalse ja psühho-sotsiaalse tervise andmeid, hinnata neid ja vajadusel korraldada edasine abi; 2) õpilase nõustamiseks kaugkonsultatsioonide (videosild, chat) käivitamine; 3) autentimise rakenduse loomine,  mis on universaalne ja liidestatav kõikide tervishoiuteenuseid pakkuvate infosüsteemidega; 4)  kooliõdede pädevuse tõstmine vaimse tervisega seotud probleemide tuvastamisel, esmaabi andmisel ja edasi suunamisel.

Projekti elluviimise tulemusel:
- paraneb vaimse tervise abi kättesaadavus noorukitele ja lastele;
- suureneb noorukite vaimse tervise haigusteadlikkus ja eneseabi oskus;
- vaimse tervise õe kaugvastuvõttudega väheneb psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide koormus;
- tekib objektiivsetel andmetel põhinev suunamisvõimalus õpilastele, kelle probleem vajab eriarsti abi.

Kontakt: Kädi Lepp; kadi.lepp [at] kth.ee