Tagasi

Insuldi juhtprojekt

Arendusprojektid

Insuldi aktiivravi pakkuvate haiglate eestvedamisel ja koostöös insuldipatsiendi raviteekonna teiste osapooltega (näiteks taastusravikliinikute, perearstide, sotsiaaltöötajate, erialaseltside ja patsiendiorganisatsioonidega) tehtavad arendusprojektid peavad leidma lahendusi kuuele arendusvajadusele, mis kerkisid kõige teravamalt esile teenusedisaini töötoas praegust raviteekonda analüüsides:

  • Patsiendikeskne lähenemine. Patsient ja tema lähedased peavad saama õigel ajahetkel neile arusaadavat ja asjakohast teavet ning olema võrdse partnerina kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse.
  • Ühtne raviplaan. Raviplaan peab olema kõigile raviteekonna osapooltele kättesaadav dokument, kus on kirjas patsiendiga koos seatud eesmärgid, raviskeem, riskitegurid, olulised kontaktid, visiidid ning muu vajalik teave. Raviplaan peab liikuma teekonnal koos patsiendiga ning andma igale järgmisele spetsialistile ülevaate senisest ravist ja tulemustest ning võimaldama raviplaani täiendada või muuta.teekond
  • Koostöö ja rollijaotus. Raviteekonna osapooled peavad kokku leppima rollijaotuses ehk kes, kus, mida ja kuidas teeb ning kuidas patsient sujuvalt ühest teekonna etapist teise liigub.
  • Koordineeriva rolli loomine. Koordineerivat rolli täitev spetsialist peab olema patsiendile ja lähedastele kogu teekonna vältel esimeseks kontaktiks ning juhtima neid ühest etapist teise.
  • Kodu- ja kogukonnateenuste arendamine. Patsient peab saama teenuseid vastavalt oma individuaalsetele vajadustele ja eelistustele võimalikult kodu lähedal või kodus.
  • Patsiendi tulemuste mõõtmine. Kasutusele tuleb võtta ühtne patsiendi tulemuste mõõtmise süsteem, et tulemused oleksid võrreldavad ja võtaksid arvesse kõigile osapooltele olulisi aspekte.

Arendusprojektide soovitavaks tulemuseks on uudsed, kasutajatega testitud ja hinnatud lahendused, mida on otstarbekuse korral võimalik tervisesüsteemis patsiendi raviteekonna parandamiseks laiemalt kasutusele võtta.

Projektid selgitati välja kahe-etapilise taotlusvooruga. Esimeses ehk ideede voorus otsustas haigekassa juhatus 8. oktoobril 2019 toetada arendusprojektide algatusi neljas haiglas. Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Viru Keskhaigla said igaüks 15 000 eurot arendusprojekti ettevalmistamiseks ja teiste insuldipatsiendi raviteekonna osapoolte kaasamiseks. Projektide elluviimiseks oli aega 4 kuud.

Teises voorus otsustas haigekassa juhatus 12. veebruaril 2020 toetada nelja arendusprojekti kogusummas 1 073 800 eurot, sh Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti summas 300 000 eurot, Tartu Ülikooli Kliinikumi projekti summas 295 260 eurot, Ida-Viru Keskhaigla projekti summas 300 000 eurot ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla projekti summas 178 540 eurot. Arendusprojektid kestavad 2021 a lõpuni.

Arendusprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist.

Kontakt: Kitty Kubo, haigekassa innovatsioonijuht, kitty.kubo [at] haigekassa.ee, 55654535

Neli arendusprojekti

Toetuse summa: 295 260 eurot

Koostööpartnerid: Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing

Probleemid, mida lahendatakse

  • Hetkel pole üheselt kokku lepitud raviteekonna rollijaotuses: kes, mida, millal ja miks teeb, mistõttu inimese jaoks ei ole raviteekond piisavalt sujuv ega järjepidev.
  • Insuldikäsitlus ei ole kogu teekonnal inimkeskne ja tõenduspõhine, võimalused on erinevad sõltuvalt sellest, kuhu osakonda või haiglasse inimene Lõuna-Eestis satub.
  • Lisaks on taastusravi ja muude toetavate teenuste maht raviteekonnal liiga väike või on keeruline vajalikele teenustele jõuda.

Testitavad lahendused: 

  • Keskne tegevus probleemide lahendamiseks on ravikorralduse juhtimine ja ühtlustamine kõigi Lõuna-Eestis insuldiraviga tegelevate haiglate, perearstide ja sotsiaalpartnerite koostöös ning senisest suurema tähelepanu pööramine sellele, kuidas patsient erinevaid etappe läbib. Eraldiseisvate etappide asemel peaks tekkima üks hästi toimiv süsteem, ladus raviteekond.
  • Need patsiendid, kes osalevad pilootprojektis, saavad endale koordinaatori, võimaluse täiendavateks teenusteks ning neid jälgitakse pikema perioodi vältel. Katsetame erinevaid lisateenuseid – videokonsultatsiooni, insuldiprogrammi, koduteenuseid, ravimsoostumuse ja kõne toetamise digilahendust.
  • Lisaks piloodis osalevatele patsientidele on kõikide patsientide jaoks avatud vestlusringid ning kogemusnõustamise grupid.
  • Soovime tõsta koolituste abil insuldikäsitluse kvaliteeti ning erilist tähelepanu pöörame ka õendus- ja hooldustegevuse tõenduspõhisusele ning meeskonnatööle.
  • Lahendustele mõeldes on vajalik see, et erinevate probleemidega patsiendid saaksid abi. Näiteks püüame pakkuda statsionaarse õendusabi osakonnas viibivatele patsientidele rikastatud keskkonda. Selles on meile appi tulnud MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing ning MTÜ Helikool.

Soovitud tulemused: 

  • Soovime, et Kliinikumi koostöövõrgustikus oleks insuldikäsitluse korraldatud sujuvalt ja inimkeskselt ning raviteekond muutunud ühtseks ja arusaadavaks kõigile osapooltele.
  • Kahe aasta möödudes teame, kas välja töötatud esialgne raviteekonna mudel töötab ja milliste lahendustega edasi minna. Projektist tulenevad soovitused ja järeldused esitame haigekassale.

Juhatuse liige arvab: 

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe hindab kõrgelt Eesti Haigekassa initsiatiivi edendada terviklikku ja inimkeskset patsiendi raviteekonda ning kinnitab, et kliinikumis on projekti väljatöötamises osalenud ravitöö parimad praktikud. „Kliinikumi insuldiprojekt on ambitsioonikas, mille valmimisele on andnud oma olulise panuse mitmed kliinikumi välised institutsioonid, et ehitada sildasid eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna töökorralduse vahel. Mul on usku sellesse, et suudame seniseid praktikaid oluliselt muuta ning olen veendunud, et konkreetse projekti mõju tervishoiuteenuste osutamisele ja kvaliteedile on märkimisväärselt laiem, pidades silmas eelkõige patsientide ja nende lähedaste vajadusi, ent unustamata sealjuures kõiki kliinikumi haiglaid ja koostööpartnereid ning kogu Eesti tervishoiumaastikku,“ selgitas juhatuse esimees.

Kliiniline liider arvab:

Dr Janika Kõrv: „Insuldi raviteekond saab alguse insuldisümptomite äratundmisest ja edasisest ravist insuldikeskuses, millele järgnevad erinevad ravietapid vastavalt patsiendi paranemisele ja üldisele võimekusele.  Loodame, et suudame pakkuda varasemast paremat teavet ja erinevate erialaspetsialistide ning raviasutuste koordineeritud koostööd kogu raviteekonnal patsiendi rahulolu nimel.“

Projektijuht: Liina Pääbo, liina.paabo [at] kliinikum.ee, 5147906

Toetuse summa: 300 000 eurot

Koostööpartnerid:  Tallinna Perearstide Selts, Jürgensoni Perearstikeskus, Perearst Irina Fomkina, Perearst Jelena Bozikjan, Mustamäe Linnaosa Valitsus, Mustamäe Päevakeskus, Raplamaa Haigla, Rapla Vallavalitsus, Rapla Perearstikeskus, Rapla Hooldekeskus, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Avitus, Pegasuse Consult, Afaasialiit, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tartu Ülikooli Kliinikum

Probleemid, mida lahendatakse

  • Patsientide ja lähedaste jaoks on insuldi raviteekonna kohta käiv info raskesti kättesaadav, killustunud või antud valel ajahetkel.
  • Koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning esmatasandi ja eriarstiabi vahel on konarlik.
  • Korduvinsuldi ennetusele pööratakse vähe tähelepanu.
  • Raviasutustel puudub ülevaade, mis on saanud patsientidest peale haiglaravi lõppu ning kui hästi või halvasti on insuldi diagnoosiga inimene hiljem igapäevaelus kohanenud.

Testitavad lahendused: 

  • Personaalne insuldiõde-juhtumikorraldaja, kes jälgib patsiendi taastumist ühe aasta vältel, korraldab vajadusel patsiendi teenusele jõudmist ning nõustab korduvinsuldi riskitegurite ja tervisekäitumise osas.
  • Digitaalne juhtumikorraldaja rakendus, mis jagab patsiendile ja/või tema lähedasele vastavalt ravietapile kõige olulisemat informatsiooni ja meeldetuletusi ning küsib patsiendi ja/või lähedase tagasisidet hetke seisundi ja raviteekonna kohta.
  • Insuldi konsiilium ehk multidistsiplinaarne nõupidamine erinevate osapoolte (s.h. patsient, lähedased, perearst, raviarst, taastusravi spetsialistid) vahel ning mille tulemiks on patsiendiga koos loodud raviplaan, mis sisaldab nii raviskeemi ning ülevaadet hetke seisundist kui ka patsiendi enda seatud raviteekonna eesmärke.
  • Ühtne inforuum tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel, kus toome ühisesse infovälja nii patsiendi perearstikeskuse kui ka piirkondliku sotsiaalsüsteemi osapooled.
  • Insuldijärgne tugiprogramm, mille eesmärk on tuua kokku hiljuti sarnase teekonna läbi teinud inimesed ning pakkuda neile erinevaid individuaal- ja grupiteraapiaid. Lisaks pakume kriisinõustamist ka patsiendi lähedastele, kelle jaoks tugiteenused täna puuduvad.

Soovitud tulemused: 

  • Regionaalhaigla ja koostööpartnerite soov on projekti raames arendada ja testida lahendusi, läbi mille jõuab insuldi diagnoosiga inimene kõigi vajalike teenusteni ning kus lähedased on võimestatud muutunud elukorraldusega toime tulema ning haigestunu taastumisprotsessile kaasa aitama.

Juhatuse liige arvab: 

Regionaalhaigla juhatuse liikme Terje Peetso sõnul on insuldipatsiendi teekonna arendusprojekt väga olulise mõjuga, kuna lisaks sellele, et insult on tõsine haigus, on see ka väga tõsine isiklik, perekondlik ja sotsiaalne probleem. „Insuldipatsiendi teekonna projekt on suurepärane võimalus arendada välja sujuv ja terviklik raviteekond, mille keskmes on patsiendi huvid ja vajadused,“ sõnas Peetso ja lisas: „Olen kindel, et sellest projektist saavad häid mõtteid ja kogemusi nii meie haigla töötajad kui ka kõik meie koostööpartnerid – perearstid, kohalikud omavalitsused, kogukonnateenuste osutajad ning Eesti tervishoiusüsteem tervikuna.“

Kliiniline liider arvab:

Dr Andrus Kreis, neuroloogiakeskuse juht: „Ajuinfarkt on reeglina erineval tasemel puuet põhjustav haigus, millel on kõrge kordumisrisk. Seda riski saab vähendada arsti poolt määratud sekundaarse preventsiooni võtete täpse ja järjepideva järgimisega,“ ütles Regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja-ülemarst dr Andrus Kreis. Kreisi sõnul on seni olnud ajuinfarkti põdenud haigel oht sattuda „auku“ haigla aktiivravi (nagu insuldiüksus, järelravi, taastusravi) ja perearsti vahel, mis põhjustab sageli preventsioonivõtete katkemise või moondumise. „Lisaks võib tekkida „auk“ meditsiinisüsteemi ja sotsiaalsete teenuste vahel, mille tulemusena võivad jääda haiged ja sugulased omapead, teadmata, mida teha edasi või kust saab abi erinevate igapäevaelu probleemide lahendamisel. Mainitud „auke“ aitabki vältida insulditeekonna projekt,“ ütles dr Kreis, lisades: „Loodetavasti on kahe aasta möödudes vähemalt osa sellest projektist rakendatav igapäevaelus, mille tulemusena väheneb ajuinfarktide kordumine ning paraneb põdenute ja nende sugulaste elukvaliteet.“

Projektijuht: Triin Naudi, triin.naudi [at] regionaalhaigla.ee, 6173147

Toetuse summa: 300 000 eurot

Koostööpartnerid: Haapsalu Neuroloogilise Rehablilitatsiooni Keskus, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (Kohtla-Järve filiaal), Rakvere Haigla, Narva Haigla, Ahtme Perearstikeskus, Järve Tervisekeskus, Narva Sotsiaaltöökeskus

Probleemid, mida lahendatakse

  • Patsientide insuldijärgne toimetulek jääb sageli patsiendi ja tema lähedaste endi korraldada.
  • Insulti põdenud patsiendi teekonna rollide ja vastutuse jaotus, kommunikatsioon teenuseosutajate vahel ning kontroll saadud teenuste ja nende kvaliteedi ning tulemuste üle on praeguses süsteemis puudulik.
  • Kergete ja mõõdukate neuropsühhiaatriliste insuldi jääknähtudega patsiendid jäävad praeguses ravikorralduses sageli ebasoodsasse olukorda, vaatamata parematele paranemise väljavaadetele.
  • Pereliikme insulti haigestumise tõttu kannatab ka lähedaste töövõime, sissetulek ja tervis; praegune praktika ei kaasa aga patsiendi tugivõrgustikku ravimeeskonna osana.

Testitavad lahendused: 

  • Digitaalne raviplaan - individuaalsetest vajadustest lähtuv ja tulevikku vaatav individuaalne raviplaan, millega, informeeritakse patsienditeekonnast ja vastutuse jaotusest kõiki patsiendiga seotud osapooli.
  • Raviteekonna koordinaator - raviteekonna koordinaator jälgib patsiendi raviteekonda, suhtleb koostööpartneritega ning jälgib raviplaani täitmist ning tulemusnäitajate sisestamist.
  • Insuldi- ja akuutravijärgsete meeskondade teenuste arendamine - meeskonnad tagavad raviplaani täitmise, jälgivad patsiendi sekundaarse profülaktika eesmärkide täitmist, hindavad dünaamikas patsiendi vajadusi ja korraldavad patsiendi üleandmise esmatasandile.
  • Lähedaste kaasamine - patsientide ja nende lähedaste kaasamine ravi- ja taastumisprotsessi ning infovahetusse alates esimesest haiguspäevast; lähedaste panuse väärtustamine; infovahetuse hõlbustamine koordinaatori ja ravimeeskondadega.
  • Teadlik ja võimestatud kogukond - üldsuse teavitamine, koolitamine ning võimestamine.

Soovitud tulemused: 

  • Välja on töötatud isheemilise insuldiga patsiendi struktureeritud, patsiendikeskne, kaasav ja sujuv akuutravijärgne teekond, milles kõigi osapoolte rollid ja vastutus on selged läbi raviplaani.
  • Väheneb insuldiga haigete akuutsete kordushospitaliseerimiste ja erakorralise meditsiini teenuste kasutamise määr Ida-Virumaal, väheneb ennetatavate insuldi tüsistuste määr.
  • Paranevad insulti põdenud haigete ravitulemused, funktsionaalne iseseisvus, elukvaliteet, ravisoostumus, tööle naasmise määr, asutushoolduse vajadus väheneb. Toimub ravitulemuste ja patsiendikesksete mõõdikute dünaamiline registreerimine ja analüüs.
  • Kogukond on teadlik insuldist ja võimestatud; insuldiga patsiendil ja tema lähedastel on insuldijärgse seisundiga toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused.

Juhatuse liige arvab: 

Tarmo Bakler, juhatuse esimees: „Haiglate tegevus kandub järjest enam väljapoole haigla seinu. Kui Tallinnas, Tartus või Kohtla-Järvel haiglates tehtav vastab ühtsele standardile, on kõik ühesugune, siis väljaspool haiglaid võivad igal piirkonnal olla omad eripärad. Sotsiaalset tugivõrgustikku kaasav pilootprojekt aitab välja selgitada ja insuldi üle elanud patsiendi ravis arvestada Virumaa piirkonna eripäradega.“  

Kliiniline liider arvab:

Dr Katrin Põld, neuroloogia vanemarst: „Me tahame selle projektiga nii tervishoiu- , sotsiaaltöötajate hulgas kui kogukonnas muuta mõtteviisi insuldist. Soovime muuta patsiendi insuldijärgse raviteekonna patsiendile ja tema lähedastele arusaadavamaks ja sõbralikumaks, et raviprotsess pärast insulti oleks patsiendile ja tema lähedastele sujuv ning kõiki osapooli vajalikul ajahetkel kaasav. Kliinilises töös soovime selle pilootprojektiga saada kinnitust hüpoteesile: Kui patsiendi ja tema lähedaste vajadused on seatud ravi prioriteediks ja patsienditeekond on juhitud osapooli kaasavalt, on lootust vähendada erakorralise meditsiini teenuste kasutust, vähendada välditavaid kordushospitaliseerimisi ja võimalik, et ka vähendada kordusinsultide arvu. Projekti käigus testitakse uudseid digilahendusi, mis muudavad patsiendi raviteekonna info raviprotsessi kestel kõigile osapooltele kättesaadavaks ning mõõdetakse patsiendikeskset tervisetulemit.“  

Projektijuht: Dr Katrin Põld, katrin.pold [at] ivkh.ee, 5222736

Toetuse summa: 178 540 eurot

Koostööpartnerid: Tallinna Kiirabi, Lääne-Tallinna Keskhaigla Õendusabikliinik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Rakvere Haigla, Viru Haigla (Pihlakodu Tabasalu keskus), Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Kristiine Linnaosa Valitsus, Eesti Õdede Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool

Probleemid, mida lahendatakse

  • Insuldi läbi teinud inimese vajadustest ja soovidest lähtuva tervikliku raviteekonna puudumine.
  • Tervikliku kirjaliku, ajas täieneva, osapooltele kättesaadava raviplaani puudumine
  • Koordineeriva rolli puudumine

Testitavad lahendused: 

  • Kohandame paindliku inimesekeskse raviteekonna algusest lõpuni vastavalt inimese muutuvatele ootustele. Selleks kasutame uudset TaCASe metoodikat. Intervjuu käigus analüüsitakse hirme, hoiakuid, ootusi, mida saab arvestada raviteekonna teenuste planeerimisel.
  • Töötame välja ajas täieneva kirjaliku tervikliku raviplaani, mis eesmärgistab kogu raviteekonna alates insuldiga inimese sõelhindamisest ning koondab kogu struktureeritud informatsiooni teostatud teenuste, vajalike teenuste (sh meditsiiniliste ja sotsiaalvaldkonna teenused) ning konkreetse edasise tegevuskava kohta ühte dokumenti.
  • Loome insuldikoordinaatori rolli, kes eesmärgistab raviteekonna ja muudab selle inimesekeskseks; ühendab, teadmised insuldi läbi teinud inimese meditsiiniliste teenuste vajadusest, teadmistega sotsiaalteenuste vajadusega ja võimalustega. Insuldikoordinaator vastutab raviplaani elluviimise eest ning alustab õigeaegselt ja vastavalt vajadusele sotsiaalteenuste planeerimist ja inimese kodu ettevalmistamist tema tagasipöördumiseks.

Soovitud tulemused: 

  • Projekti ülim eesmärk on parandada insuldi saanud inimese tervisetulemit.
  • Projekti jooksul mõõdetakse mitmeid näitajaid. Näiteks parandatakse 30 päeva suremust, tüsistuste teket, korduv insult 30/90 päeva jooksul, taastusravi kättesaadavust, perearsti külastatavust jne
  • Projekti lõpptulemusena tekib parim terviklik praktikas toimiv raviteekonna mudel, mis on loodud insuldi läbi teinud inimese kesksena, mille on loonud laialdane võrgustik Eesti tippspetsialiste väga erinevatest valdkondadest ja mis koosneb laiapõhjalistest teenustest, mis on optimaalsel ajahetkel kättesaadavad.

Juhatuse liige arvab: 

Imbi Moks, juhatuse esimees: „Meie soov on anda panus selle jaoks, et Eesti patsiendid saaksid insuldi korral parimat võimalikku abi ja nõustamist ning et ka nende lähedased oleksid raviprotsessi parimal viisil kaasatud. Just tänu haigekassa pilootprojektis osalemisele saame insuldipatsiendi ravikorralduse parandamisel kaasa rääkida ning teha muudatusi patsiendikesksema ravi suunas.“

Kliiniline liider arvab:

Dr Katrin Gross-Paju: „Meie eesmärgiks on, et kahe aasta jooksul tekiks Eestisse selline insuldist taastumise süsteem, mis ühelt poolt kaasab senisest märksa koordineeritumalt nii meditsiini- kui sotsiaalvaldkonna ressursid; teiselt poolt annab see täiesti uuel tasemel võimaluse inimesel endal ja tema lähedastel rehabiliteerimisplaani loomisel ja edasise elu planeerimisel kaasa rääkida.“

Projektijuht: Helin Pevkur, helin [at] pevkur.ee, 5222448