Digilahenduste teejuht

Mis on digilahenduste teejuht? 

Digilahenduste teejuht koondab olulise info, mida digilahenduste tootjad lahenduse erinevates arendusetappides arvesse peaksid võtma. Teejuht keskendub kolmele riigi ja digilahenduse tootja kokkupuutepunktile.  

  1. Koostalitusvõime ehk andmevahetus digilahenduse ning riiklike ja/või tervishoiuteenuse osutajate andmekogude vahel. 
  2. Turvalisus ja efektiivsus.  

  3. Tervisekassa püsirahastus. 

Teekonnal tuleb orienteeruda juba tootearenduse algfaasis, sest siin on põhimõtteid, mis võivad tootjat otseselt mõjutada lahenduse väljatöötamisel. Näiteks aitab siia koondatud info olulised andmevahetuse küsimused läbi mõelda juba tootearenduse faasis. 

Digilahenduste teejuht on sündinud Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ning Terviseameti koostöös. Teejuht sisaldab 2022. aastal teadaolevat informatsiooni ja see täieneb jooksvalt. 

Keda digilahenduste teejuht aitab? 

Teejuht on eelkõige abiks digilahenduse tootjale, aidates paremini orienteeruda võimalikes koostööpunktides riigi ja tervishoiuteenuse osutajaga. 

Teejuht aitab hinnata patsiendile mõeldud digilahendusi, teatud juhtudel ka tervishoiutöötajate kasutatavaid lahendusi ja muid andmevahetust võimaldavaid tervishoiuteenuseid. Multifunktsionaalseid infosüsteeme, nagu haiglate või perearstide tarkvarad, ei ole mõistlik selle teekonna alusel hinnata. Siin kirjeldatud põhimõtted on küll universaalsed ja kehtivad kõigile, kuid raviasutuste tarkvarad on keerulised ja paljude funktsioonidega lahendused, mille tootjad peavad küll põhimõtetega kursis olema, kuid nende hindamiseks võib olla veel täiendavaid aspekte, mida digilahenduste teejuht ei kata.  

Kuigi digilahenduste teejuht kirjeldab eelkõige riigi ja digilahenduse tootja kokkupuutepunkte, siis võib see aidata tervishoiuasutustel valida ja hinnata kasutatavaid lahendusi. Kõiki lahendusi tervisekassa ei rahasta ega hakka seda kunagi ka tegema, seega saavad tervishoiuasutused ise oma vahendite piires valida kasutamiseks sobivad lahendused. Seega võivad tervishoiuasutused lähtuda oma otsuste tegemisel siin toodud printsiipidest. Ka mõned tervisekassa tasumudelid on sellised (näiteks kaugvastuvõtt), kus tervisekassa seab teenuse rahastamise eelduseks miinimumkriteeriumid, millele lahendus vastama peab, kuid tervishoiuasutus valib ise, millist lahendust kasutada.