Täiendava ravimihüvitise muudatus

Jaanuarist muutub täiendava ravimihüvitise süsteem

Täiendavat ravimihüvitist on seni makstud inimestele, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot kalendriaastas. Kui tänaseni pidi hüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis alates 2018 aasta algusest muutub ravimihüvitis automaatseks ning lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda aga juba kulutustelt, mis ületavad 100 eurot kalendriaastas.

Täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Hüvitist hakatakse alates 2018. aastast maksma 100 eurot ületavatelt kulutustelt 50% ja 300 eurot ületavatelt kulutustelt 90%. Täiendava ravimihüvitise sisse arvestatakse nüüd ka nö retseptitasu ning hüvitist hakatakse maksma automaatselt, mis tähendab, et patsient saab hüvitise võrra suurema soodustuse müügihetkel apteegis.

2018. aasta algusest ühlustatakse  ka retseptitasu. Senise 1,27 ja 3,19 euro asemel kehtestatakse kõikidele retseptide ühine tasu 2,5 eurot ja käibele tulevad uued paberretsepti blanketid.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse soodusravimitele kalendriaastas tehtud kulutuste järgi.  Sisuliselt liidetakse süsteemi poolt automaatselt igal ravimi müügil kokku kalendriaasta soodusravimite kulutused (leitud summat nimetama alussummaks) ja arvutatakse summa, mis kuulub hüvitamisele. Täiendava ravimihüvitise sisse ei arvestata ravimile kehtestatud piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületavat summat ehk välditavat omaosalust. See tähendab, et kui inimene ostab soodsama geneerilise ravimi asemel kallima originaalravimi, siis täiendava ravimihüvitise alussumma suureneb mõlema ravimi ostul sama palju ehk soodsama ravimi järgi. Alussumma ei ole enam mõjutatud summast, mida patsient maksab kallimat samaväärset ravimit valides.

Täiendava ravimihüvitise arvestusse ei lähe kulutused, mis on tehtud käsimüügiravimitele, ravimitele, mida haigekassa ei hüvita või meditsiiniseadmetele. Näiteks ei lähe täiendava ravimihüvitise arvestusse haigekassa poolt hüvitatavad veresuhkru mõõtmise testiribad, lansetid ja teised haigekassa meditsiiniseadmete loetelus olevad abivahendid.

Uuest aastast kehtima hakkava muudatuse puhul hakkab haigekassa 50% ulatuses hüvitama inimeste kulutusi ravimitele, mis jäävad vahemikku 100-300 eurot. Juhul, kui inimene on teinud kalendriaastas mitmeid oste ja käesoleva ostuga tõuseb tema täiendava ravimihüvitise alussumma 105 euroni, siis võimaldatakse talle täiendavat soodustust 100 eurot ületavalt 5-lt eurolt 50% ehk 2,5 eurot. Kui aga ostetakse kohe kallim ravim ja makstakse selle eest 300 eurot, siis saadava hüvitise jaoks lahutatakse sellest summast maha 100 eurot, mis on hüvitise maksmise alampiiriks ja tehakse arvutustehe 200 x 50% = 100 eurot. Üle 300 euro ulatuvate aastaste kulutuste puhul hüvitab haigekassa täiendavalt 90%. Oletame, et patsient ostab ravimi, mis tõstab alussummat 500 euroni, siis kujuneb automaatne täiendava ravimihüvitise soodus selliselt, et lahutatakse 500st eurost maha ülemine piirmäär 300 eurot ja tehakse tehe 200 x 90% = 180 eurot. 100 ja 300 euro vahele jäävate kulutuste eest on sellisel juhul patsient hüvitist saanud juba eelnevatel ostudel.

Kokkuvõttes, mida kõrgemad on inimese kulutused ravimitele, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Näiteks, kui inimene kulutab aastas ravimitele kokku 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis tema jaoks kokku 5 eurot, 250 euro puhul 75 eurot ning 400 euro korral 190 eurot.

Kuidas arvestab apteeker täiendavat ravimihüvitist?

Ravimit ostvale inimesele tehakse ostuhetkel apteegis soodustus võttes arvesse hetkel müüdavat pakendit. Apteekrile on oluline teada, et soodustuse avutamine toimub infosüsteemides automaatselt ja ühtegi lisaklikki juurde tulema ei peaks.

Automaatse hüvitise saamiseks tuleb müük registreerida ostuhetkel. Paberretseptide ja operaatori broneeritud retseptide hilisem müümine võib tekitada inimesele hüvitise jäägi. Müümise hetkel kinnitab apteeker tehingu toimumist oma infosüsteemis ja vastav info edastatakse retseptikeskusesse apteegi infosüsteemi poolt. Paberretsepti või operaatori broneeritud retsepti hilisemal müümisel tekkinud jääki peetakse retseptikeskuses meeles ja selle võrra üritatakse inimesele esimesel võimalusel täiendavat soodustust teha.  Kui jääki ei ole võimalik kalendriaastas välja maksta, kantakse see üle järgmisesse kalendriaastasse ja tehakse selle arvelt suurem soodustus järgmise aasta esimestel ostudel.  

Hüvitise õigust ja alussummat saab vaadata eesti.ee-st

Alates 2018. a algusest saavad inimesed ise riigiportaalist eesti.ee vaadata kalendriaastas soodusravimite ostudest tekkinud alussummat, mis on täiendava ravimihüvitise maksmise aluseks. Kui alussumma ületab 100 eurot, siis on müüdud retseptidel näha ka täiendava ravimihüvitise summa, mille võrra apteegis suuremat soodustust saadi. Alussummat ja ravimihüvitise soodustust näeb retsepti realiseerimisel ka apteeker oma infosüsteemis.

Oluline info apteekrile

Apteegi tarkvarades toimuvad hetkel arendustööd ja ettevalmistused uuele süsteemile üleminekuks. Apteegi IT kontaktid jagavad detsembris apteekritele juhendeid ja abistavad üleminekuga. Oluline on meeles pidada, et infosüsteemid tuleb kindlasti 1. jaanuariks ära uuendada.Täiendavate küsimuste korral saab abi digiretsepti infotelefonilt 606 0909.

Kuula ka haigekassa täiendava ravimihüvitise ettekannet Eesti Apteekide Ühenduse koolituspäevalt:

 

Täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmine from Eesti Apteekide Ühendus on Vimeo.