Töötaja alalise elukohaga teises EL liikmesriigis

Piirialatöötaja

Piirialatöötaja on inimene, kes töötab või tegutseb FIE-na ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis või Ühendkuningriigis ja elab mõnes teises eelnimetatud riigis, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas.

Selleks, et piirialatöötaja saaks Eestist  tõendi S1, tuleb esitada Tervisekassale avaldus. Avalduse menetlemisel võib Tervisekassa üksikasjade väljaselgitamiseks küsida inimese töölepingu koopiat, piletite koopiaid vms, mis võib tõendada tema iganädalast piiriületust.

Näiteks kui inimene töötab Eestis, kuid vähemalt korra nädalas sõidab Soome oma pere juurde, siis jääb tema kindlustajariigiks Eesti, kuna ta tööandja on Eestis ja tema palgalt makstav sotsiaalmaks laekub Eestisse.

Tervisekassa väljastatud tõend S1 annab inimesele õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et piirialatöötajal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel sealsete kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Tõendi S1 omanikel on võimalik taotleda Tervisekassast Euroopa ravikindlustuskaarti. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole tõendiga S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust või on lühiajalises lähetuses.

Pereliikmed

Kui piirialatöötajaga elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus siis on neil õigus S1 tõendile. Igale pereliikmele väljastatakse eraldi tõend S1 ning elukohariigi pädev asutus registreerib selle või mitte. Elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks. Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.

Kes maksab piirialatöötajale töövõimetushüvitist?

Piirialatöötaja, kes töötab Eestis, kuid elab teises liikmesriigis, kuulub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi ja tema kindlustajariik on Eesti. Sellest tulenevalt maksab haigus- ja sünnitushüvitist piirialatöötajale Tervisekassa vastavalt ravikindlustuse seadusele.

Lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem, kes elab teises  Euroopa riigis

Inimesel, kel on Eesti tööandjaga sõlmitud tööleping, kuid kes viibib alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja kes on perekondlikel põhjustel alaliselt asunud elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki, Šveitsi või Ühendkuningriiki on võimalik taotleda Tervisekassast tõend S1. Selleks tuleb saata Eesti Tervisekassale avaldus.

Näide: Annal on sõlmitud tööleping Eesti tööandjaga. Pärast rasedus- ja sünnituspuhkust jääb Anna lapsehoolduspuhkusele ja kolib alaliselt elama oma lapse isa juurde, kes töötab Prantsusmaal. Selleks, et saada Tervisekassast tõend S1, peab Anna alaline elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel olema teises EL-i liikmesriigis ja tema ravikindlustus tööandja poolt peatatud.

Tervisekassa väljastatud tõend  S1 annab Annale õiguse registreerida end elukohariigi ehk selle näite puhul Prantsusmaa ravikindlustussüsteemi. See tähendab,  et tal on õigus saada raviteenust samadel tingimustel elukohariigi kindlustatutega vastavalt elukohariigi õigusaktidele, kuid tema ravikulud korvab hiljem elukohariigile Eesti (arstiabi ulatus on laiem kui vajaminev arstiabi, mida saadakse Euroopa ravikindlustuskaardi alusel).

Tõendi S1omanikel on võimalik taotleda Tervisekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Kaardi alusel saab inimene vajaminevat arstiabi riigis, kus ta ei ole tõendiga S1 registreeritud, vaid kus ta näiteks veedab oma puhkust.

Pereliikmed

Kui inimesega elavad koos ülalpeetavad pereliikmed, kellel puudub elukohariigis ravikindlustus siis on neil õigus S1 tõendile. Igale pereliikmele väljastatakse eraldi tõend S1 ning elukohariigi pädev asutus registreerib selle või mitte. Elukohariigi seadused määravad, keda loetakse pereliikmeks.  Pärast tõendi registreerimist on ka pereliikmetel teises liikmesriigis elades õigus arstiabile võrdselt sealsete kindlustatutega.