Hambaravihüvitis

Uus hambaravihüvitis hakkas kehtima 1. juulist 2017.

Kõigile vähemalt 19-aastastele ravikindlustatud inimestele kehtib alates 2017. aasta juulist mitterahaline hambaravihüvitis. Neile, kes juba varem said hambaravihüvitist (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad, suurenenud hambaravivajadusega inimesed), muutus hüvitise summa suuremaks.

Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad).

Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.

See tähendab, et patsient ei pea enam hambaravi eest ise hüvitist taotlema ja haigekassale dokumente esitama. Uue süsteemi järgi arveldavad hambaarst ja haigekassa omavahel. See tähendab, et kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib mitterahaline hüvitis, arvestatakse haigekassa hüvitatud summa arvelt maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärele ei pea inimene haigekassale ühtegi kviitungit ega dokumenti esitama.

Tasub teada, et mitterahalist hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kel on haigekassaga sõlmitud leping. Lepingu sõlminud hambaarstide nimekirja saab vaadata siit.

Ravikindlustatud täiskasvanud saavad haigekassalt ühe aasta jooksul kuni 40 eurot hüvitist. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad ja suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad aasta jooksul kuni 85 euro eest hüvitist. 

Suurenenud hambaravi vajadusega inimeste hambaravi teenused hüvitatakse aastas kuni 85 euro eest. Suurenenud hambaravivajaduse määrab arst. Selle vajaduse võivad olla põhjustanud teatud haigused või raviprotseduurid. Näiteks osade kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi, näo koljuluude traumade ravi, elundite siirdamine, pea- või kaelapõletike haiglaravi. 

Igale raviarvele, mis on alla 60 euro, kehtib 50% omaosalus ehk inimene maksab arvest poole ja teise poole maksab haigekassa.

Näiteks kui inimese raviarve on 50 eurot, siis tema tasub 50% omaosalusena 25 eurot ja haigekassa hüvitab 25 eurot ehk ülejäänud 50% arve summast. Kuna aastas on hüvitise piirmäär  40 eurot, siis jääb sellel inimesel sel kalendriaastal veel kasutada 15 eurot.

 

Kui perearst või ämmaemand kinnitab ja jälgib rasedust, siis edastab ta haigekassasse selle kohta andmed. Hüvitise saamise alus on naistearsti või ämmaemanda poolt haigekassase esitatud ravidokument raseduse kohta. Kui naine külastab erahaiglat või erakliinikut, kellel ei ole haigekassaga lepingut, tuleb eraldi rasedust tõendav dokument esitada haigekassasse. Kui haigekassa on tõendi kätte saanud ja süsteemis on raseduse kohta andmed olemas, siis näeb hambaarst arve koostamisel, et kliendile kehtib suurem soodustus.

Hambaarstile ei pea eraldi esitama dokumenti või avaldust pensionil olemise kohta. Haigekassal on see info kindlustuse andmekogus olemas ning haigekassa ja hambaarst saavad seda kontrollida. 

Jah, uus mitterahaline hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kindlasti tasub hambaarsti käest küsida, kas need teenused, mida sulle pakutakse, kuuluvad haigekassa paketti või mitte.

Esmavajalikud hambaraviteenused on:

  • hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt
  • diagnostika (sh röntgeniülesvõtted)
  • ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine
  • püsiva täidise paigaldamine
  • hamba eemaldamine
  • mädakolde avamine ja ravimine
  • juureravi
  • igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt
  • tuimestus 

Tasub teada, et mitterahalist hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kel on haigekassaga sõlmitud leping. Lepingu sõlminud hambaarstide nimekirja saab vaadata siit.

Ei, summat ei saa üle kanda järgmisesse aastasse. Julgustame kõiki vähemalt korra aastas hambaarsti külastama. 40 euro suurust hüvitist saab kasutada hammaste kontrolliks. Nii saad ennetada suuremaid hambaauke ja muid probleeme hammastega, mis võivad hiljem tekitada valu või vajada keerulisemat ning kallimat protseduuri.

Nende teenuste eest, mida haigekassa ei hüvita, tasub inimene ise. Kindlasti tuleb enne hambaravi alustamist küsida hambaarsti käest, millised valitud teenustest on haigekassa paketis ning milliste eest tuleb täies mahus tasuda.

Ei, alla 19-aastastele lastele on jätkuvalt haigekassa lepingupartnerite juures hambaravi tasuta.

Tasuta hambaravi saavad alla 19-aastased kindlustatud nendes raviasutustes, mis on haigekassa lepingupartnerid (lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel). Kui hambaarstil haigekassaga lepingut ei ole, peavad vanemad ise lapse hambaravi eest tasuma ning haigekassa neid arveid ei hüvita.

Hambaravi saab tasuta ühe aasta jooksul pärast inimese19-aastaseks saamist juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Proteesihüvitist makstakse kuni 260 eurot kolme aasta jooksul. Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, vaid soodustus arvestatakse hambaarsti juures maksmise hetkel. 

Võite alati helistada haigekassa klienditelefonile 669 6630, saata küsimuse allkirjastatuna aadressile info [at] haigekasse.ee.

EL-i liikmesriigi kodanikul, kellel on Eestis viibides Euroopa ravikindlustuskaart, on õigus saada tasuta vältimatut hambaravi nagu Eesti kodanikulgi. Vältimatut hambaravi osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu hambaraviga, otsustab hambaarst. Vältimatu abi saamiseks tuleb EL-i liikmesriigi kodanikul pöörduda haigekassa lepingupartnerite poole, sest haigekassa maksab osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele.

Juhul, kui teises EL-i liikmesriigis kindlustatud inimene, kellel on Euroopa ravikindlustuskaart, tuleb Eestisse plaaniga oma hambaid ravida, maksab ta selle eest ise. Inimesel on hiljem võimalus oma koduriigi pädevas asutuses taotleda sellekohast hüvitist.

Kui teises liikmesriigis kindlustatud inimene tuleb Eestisse proteese tegema, siis maksab ta nende eest ise.

Kui Eestis ravikindlustatud inimesel tekib mõnes teises EL-i liikmesriigis viibides ootamatult vajadus hambaravi järele, on tal õigus seda saada samadel tingimustel selles riigis kindlustatud inimestega. Kindlasti peab kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart.

Euroopa Komisjoni kodulehel on võimalik tutvuda erakorralise arstiabiga, sh hambaraviga EL-i liikmesriikide kaupa.

Kui Eestis ravikindlustatud inimene reisib teise EL-i liikmesriiki eesmärgiga oma hambaid ravida, tasub ta selle eest ise. Hiljem on tal õigus haigekassast taotleda piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist (ravikindlustuse seaduse § 662 alusel). Talle hüvitatakse välismaal saadud hambaraviteenused samadel tingimustel, nagu ta oleks seda ravi saanud Eestis.

Kui Eesti kindlustatu läheb välisriiki proteese tegema, maksab ta nende eest ise. Hiljem on tal õigus haigekassast taotleda piiriülese tervishoiuteenuse hüvitist (ravikindlustuse seaduse § 662  alusel). Hüvitist saab ta samadel tingimustel, nagu oleks talle hambaproteese tehtud Eestis.