Haigusleht ja -hüvitis

Haiguslehe kestusel piirangut pole, kuid haigushüvitist makstakse ainult teatud perioodi jooksul. Arst saab vajadusel haiguslehe väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Ravikindlustatud inimesel on õigus haiguse või vigastuse korral hüvitist saada kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Kalendriaastas kindlustatule kokku makstavate päevade piirangut ei ole, st ühe haigusjuhtumi korral makstakse haigushüvitist järjest kuni 182 päeva. Kui inimene haigestub uuesti, saab ta taas kuni 182 päeva järjest hüvitist.

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe teisest päevast neil juhtudel, mil haiguslehe põhjus on:

  • kutsehaigus
  • tööõnnetus
  • tööõnnetus liikluses
  • tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine
  • vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel
  • kergemale tööle üleviimine
  • haigestumine või vigastus raseduse ajal

Haigekassa maksab hüvitist alates haiguslehe esimesest päevast juhul, kui haiguslehe põhjus on elundi või vereloome tüvirakkude annetus.

Kui töötaja puhkust ei katskesta, ei ole tal õigust hüvitist saada. Kui töötaja teatab tööandjale oma haigusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. 

Perearst saab nädalavahetuse päevaga avada haiguslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Oma töövõimetuslehti näed riigiportaali teenus „Isiku töövõimetushüvitised“.