Digiretsept

Mis on digiretsept?

Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept/meditsiiniseadme kaart). Praegu on neist täielikult ellu viidud digiretsept ja digitaalne meditsiiniseadme kaart.

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu. Apteeki minnes peab ravimi väljaostjal olema kaasas enda isikut tõendav dokument, kus on peal pilt ning isikukood, näiteks ID-kaart, juhiluba või pass. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info.

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee. Oma lapse digiretsepte näeb lapse ID-kaardiga sisse logides.  

Erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal, jääb arstile endiselt võimalus kirjutada välja paberretsept.

Digiretsepti alusel saab ravimeid välja osta kõikidest Eesti apteekidest.

Digiretsepti liigid

Digiretsepti koostamisel on patsiendil võimalik piirata ravimi väljaostu õiguseid. Vaikimisi on küll kõik retseptid avalikud, kuid seda staatust saab muuta arst retsepti koostamisel.

  • Privaatne retsept – ainult patsient ise saab retsepti apteegist välja osta.
  • Volitatud retsept – retsepti saavad apteegist välja osta patsient ise ja inimesed, keda ta on selleks patsiendiportaalis volitanud (lisainfo www.digilugu.ee).
  • Avalik retsept – kõik inimesed, kes teavad patsiendi isikukoodi, saavad retsepti apteegist välja osta. Ostjal tuleb esitada ka enda isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse.

Digiretsepti väljaostmine

Ravimi väljaostja peab apteekrile esitama enda isikut tõendava dokumendi, millel on foto ja isikukood. Juhul kui ravimit ostetakse teisele inimesele, peab teadma ka tema isikukoodi. Isikukoodi alusel leiab apteeker retseptikeskusest üles õige retsepti. Väljaostja isikukood salvestatakse samuti retseptile. Kui retsepte on ootel mitu, tuleb teada ka ravimi nime või toimeainet.

 

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Digiretsept kehtib sama kaua nagu paberretsept ehk tavaline ühekordne retsept kuni 60 päeva, kolmekordne retsept kokku kuni 180 päeva ja narkootilise ravimi retsept maksimaalselt 14 päeva. Arstil on õigus retsepti pikkust piirata.

Paberretseptid ei kao käibelt, need on digiretseptiga samal ajal kasutusel.

Ravimit saab osta kohe, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud.

Ravimit saab osta apteegist kohe pärast seda, kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud. Ravimi väljaostjal peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Apteeker leiab retseptikeskusest õige retsepti üles patsiendi isikukoodi abil.

Kui retsept on avalik või volitatud, siis peab teise eest ravimit ostev inimene ütlema patsiendi isikukoodi ja esitama enda isikut tõendava dokumendi. Mitme retsepti korral on hea, kui teatakse ka ravimi nime, väljakirjutamise kuupäeva, arsti nime või eriala.

Digiretsepti alusel saab ravimit osta ainult üks kord. Vajadusel on võimalik osta väiksem kogus, kui retseptile on kirjutatud. Välja ostmata ravimikogust ei saa hiljem sama retsepti alusel enam osta. Arst peab selleks kirjutama uue retsepti.

Kõiki oma digiretsepte näeb riigiportaalis eesti.ee ja patsiendiportaalis digilugu.ee. Sealt on võimalik näha ka seda, kas ravim on välja ostmata või juba välja ostetud. Kui interneti kasutamise võimalus puudub või pole ID-kaarti, saab retseptide kohta infot ka oma perearstilt, kes näeb kõiki patsiendile välja kirjutatud digiretsepte.

Infot oma alaealise lapse digiretseptide kohta saab näha patsiendiportaalis digilugu.ee. Selleks peab lapsevanem portaali enda ID-kaardiga sisse logima, avalehel vajutama „Vaheta rolli“ ja valima loetelust esindatavaks enda lapse. Seejärel on võimalik vaadata lapse terviseandmed, sh digiretsepte.

Riigiportaalist eesti.ee oma lapse retseptide vaatamiseks tuleb lapsevanemal riigiportaali sisse logida lapse ID-kaardiga.

Arstid ja apteekrid näevad väljakirjutatud retsepte, kusjuures igast vaatamisest jääb jälg. Inimene saab riigiportaalis www.eesti.ee tutvuda, kes ja millal ta andmeid on vaadanud.

Arst saab vajaduse korral tühistada ainult enda väljakirjutatud retsepti.

Patsient ei jää ravimita. Apteeker saab tehniliste probleemide korral väljastada ravimeid spetsiaalselt loodud operaatoriteenuse abil.

Kõigepealt tasub küsida selgitust apteegist. Vajadusel võib täiendava info saamiseks esitada allkirjastatud avalduse koos ravimi ostutšekiga haigekassale. Kui apteeker on patsiendi kahjuks eksinud, hüvitab haigekassa tekkinud kahju seadusest tulenevas määras.

Paberretsepti saab välja kirjutada erandolukordades, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal. Ka juhul, kui digiretsepti ei ole otstarbekas koostada, saab arst väljastada paberretsepti.

Eestis väljastatud digiretseptiga ravimi ostmine teises Euroopa Liidu riigis muutub võimalikuks alates 2019. aastast, kuid mitte kõigis riikides korraga. EL-i riigid liituvad piiriülese digiretsepti lahendusega järk-järgult.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.