Haigushüvitis

Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab haiguslehe alusel kindlustatud isikule (st töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitist saab taotleda näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.

Kui töötav inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, väljastab arst selle tõendamiseks haiguslehe. Selle alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele ajutise töövõimetuse hüvitist. Oluline on meeles pidada, et töötaja haigestumisel kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Haigestumise, karantiini ja olme- ning liiklusvigastuse (ja viimasest tuleneva haigestumise või tüsistuse) puhul maksab alates neljandast haiguspäevast hü­ vitist tööandja. Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates üheksandast haiguspäevast.

Haigekassa võtab töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks hüvitise saaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksuandmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt. Töö­ andja arvutab haigushüvitise suuruse töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. Nii tööandja kui ka haigekassa arvutavad andmete põhjal välja töötaja keskmise päevatulu ning haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Töövõimetushüvitist on kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta

Haigushüvitise näide

Haigushüvitis töölepingu alusel töötavale kindlustatule

Kalle töötab töölepingu alusel. Töövabastuse põhjus on haigestumine, töövabastuse aeg 01.07–18.07.  1.–3. haiguspäeva eest Kallele hüvitist ei maksta. Kalle tööandja edastab andmed 7 päeva jooksul haigekassale. 

Tööandja arvutab ja maksab hüvitist perioodi 04.07 – 08.07 eest palgapäevaks, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest.
Kalle viimase 6 kuu töötasu alusel arvutatud päevatulu on 32 eurot.
Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab 5 päevaga: 32 x 0,7 x 5 = 112 eurot. 

Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 20%: 0,20 x 112 = 22,40. 
Tööandja maksab Kallele haigushüvitist: 112 – 22,40 = 89,60 eurot.

Haigekassa maksab Kallele haigushüvitist alates 9. päevast, 09.07 – 18.07 perioodi eest. 

Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Kalle aastatulu eelneval kalendriaastal 2530,90 / 0,33 = 7669,39 eurot. 
Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga: 7669,39 / 365 = 21,01.
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga: 10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot.
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks: 0,20 x 147,07 = 29,41 eurot
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 117,66 eurot: 147,07 – 29,41 = 117,66

Haigushüvitis, kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud ja tema eest ei makstud päeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval kalendriaastal sotsiaalmaksu

Maria asub tööle osalise tööajaga 2-kuulise tähtajalise töölepinguga, milles tema kokkulepitud töötasuks on 330 eurot kuus.
1.–3. haiguspäeva eest Mariale hüvitist ei maksta.
4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, kes võtab hüvitise arvestamisel aluseks Maria haigestumisele eelnenud kuu töötasu.

Hüvitise arvutamiseks korrutatakse Maria päeva keskmine töötasu (11,00 eurot) tööandja poolt hüvitatavate päevade arvu (5) ja hüvitise määraga (70%): 11,00 x 5 x 0,7 = 38,05 eurot.
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,20 x 38,05 = 7,61 eurot.
Seega maksab tööandja Mariale haigushüvitist 38,05 – 7,61 = 30,44 eurot.

Kuna Maria haigestumisele eelneval kalendriaastal ei töötanud ning tema eest sotsiaalmaksu ei makstud ega arvestatud, võtab haigekassa tema haigushüvitise määramisel aluseks kuupalga alammäära390 eurot.

Päevatulu on sel juhul 390/30 päeva = 13 eurot.

Haigushüvitist maksab haigekassa töövõimetuse 9. päevast ning 70% ulatuses, seega on Marial õigus saada hüvitist 6 päeva ulatuses 70%:
13 x 6 x 0,7 = 54,60 eurot.

Maria lisab töövõimetuslehele avalduse hüvitiselt tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamiseks, seega laekub haigekassalt Maria pangaarvele kogu määratud summa 54,60 eurot.

Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja eelmise aasta tulust arvutatud päevatulu on väiksem, kui palga alammäära ja arvu 30 jagatis

Töötaja põhipalk on suurem kui alampalk

Paveliga juhtub tööõnnetus.
Tema haiguslehel on töövabastuse periood 11.06 - 21.06.
Tema kokkulepitud töötasu 10.06 on 511 eurot kuus. 
Tööõnnetuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa.
Paveli eest arvestati eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 506,18 eurot, sotsiaalmaksuga maksustatud tulu oli 1533,88 eurot. 

Paveli keskmine päeva tulu on seega 1533,88/365 = 4,20 eurot.

Kuna Paveli keskmine päevatulu 4,20 eurot on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 13,00 (s.o. 2015 aastal kehtiv kuupalga alammäär 390/30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Nimelt võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise päevatulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on suurem nimetatud alammäärast.

Tööõnnetuse korral makstakse haigushüvitist töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Pavelil õigus saada hüvitist 100% 10 päeva eest: 
10 x 13,00 x 1,0 =130,00 eurot. 
Hüvitiselt peetakse kinni 20% tulumaks 0,20 x 130 = 26,00. 
Seega laekub haigekassalt Paveli pangaarvele 130,00 – 26 = 104,00 eurot.

Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk:

Martin on kindlustatud töötajana. Tal diagnoositakse kutsehaigus. Töövabastuse periood on 2.07- 30.07. Kutsehaigestumise korral maksab hüvitist vaid haigekassa.

Martini tööandjaga kokkulepitud töötasu 1. juulil on 192,00 eurot kuus. Eelneval kalendriaastal töötas Martin pool aastat ja talle maksti tasu kokku 1533,88 eurot, millelt arvestati sotsiaalmaksu 506,18 eurot.
Seega oli Martini eelmise aasta päeva keskmine tulu 4,20 eurot: 1533,88 / 365.

Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatav päeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav päeva keskmine tulu (9,27 eurot), ent ka tema põhipalk töövabastusele eelneval päeval on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tema põhipalgalt arvutatud päeva keskmine tulu: 192 / 30 = 6,40 eurot.

Haigushüvitist makstakse töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Martinil õigus saada hüvitist 100% 28 päeva eest: 6,40 X 28 X 1,0 = 179,20 eurot.

Hüvitiselt peetakse kinni 20% tulumaks 0,20 X 179,20 = 35,84 eurot. 
Seega laekub haigekassalt Martini pangaarvele 179,20 – 35,84 = 143,36 eurot.

Tööandja arvutab haigushüvitise

töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

Haigekassa arvutab töövõimetushüvitise

Maksu- ja Tolliametist saadud isiku eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel.

 

Kalendripäeva keskmine tulu

Hüvitise arvutamisel võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määra % ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näited).  Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Arvutamise aluseks oleva infoga saab peale hüvitise laekumist tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Kalendripäevatulu arvutamine haigekassas

Töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isiku päevatulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui eelneval aastal isikul tulu puudus või oli väiksem kui alampalk (2017.a 470 eurot kuus)siis
päevatulu = põhipalk / 30, kuid mitte üle kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise.
Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuupõhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu = põhipalk / 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui tulu puudus, siis päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär (2017. aastal 430 eurot) / 30.

Kui FIE-l ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel aastal ei makstud tema eest või poolt sotsiaalmaksu, siis tal päevatulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui hüvitise arvutamise aluseks olnud andmeid on Maksu- ja Tolliametis muudetud, on isikul õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks 3 aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui isikul on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIEna või juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud isikuna, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näited

Robert on FIE. 
Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.
4053,55 / 365 = 11,11 eurot päevatulu.

Vanaduspensionär Karl on FIE.
Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle hüvitist ei maksta.

Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIEna ning omab mõlemal alusel ravikindlustuskaitset.
Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.

 

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestvuse kohta.

Korduma kippuvad küsimused

K: Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?

V:

Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.

Järjest on kindlustatud isikul õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole.

K: Miks haigekassa ei hüvita kindlustatu haigestumisel alla 9-päevast haiguslehte?

V:

Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.

K: Millal hüvitab haigekassa alla 9-päevase haiguslehe?

V:

Haigekassa maksab hüvitist haiguslehe teisest päevast alates neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:

• kutsehaigus,
• tööõnnetus,
• tööõnnetus liikluses,
• tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine,
• vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel,
• kergemale tööle üleviimine.

K: Kuidas makstakse haigushüvitist töötavale töövõimetuspensionärile?

V:

Alates 01.07.2016 kehtivad töövõimetuspensioni saavatele töötavatele inimestele hüvitise maksmisel tavareeglid. 

Kehtetuks muutus Ravikindlustuse seaduse § 57 lõige 6, mille kohaselt oli töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes oli haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest ja kokku kalendriaastas kuni 90 kalendripäeva eest. 

K: Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?

V:

Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.

K: Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevas

V:

Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Küsi lisaks