Laste tervise jälgimine

Laste hea tervise ja arengu huvides tehakse lastele regulaarseid tervisekontrolle. Selleks teevad koostööd nii lastearstid, perearstid, pereõed kui ka eriarstid.  Jälgitakse lapse arengut, kasvu, kaalu, kuulmist nägemist ja kõnet. Lisaks aidatakse kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse kõigis teistes terviseküsimustes. Nakkushaiguste ennetamiseks tehakse vaktsineerimisi. Regulaarsete kontrollidega aidatakse kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse peret.

Laste tervisekontrollide eesmärk on laste arengu jälgimine ning tervise- ja arenguhäirete varajasel avastamisel vajaliku meditsiinilise abi tagamine.

Esimesed seitse eluaastat

Esimeste elupäevade jooksul võetakse vastsündinutelt vereanalüüs, et välja selgitada hüpotüreoosi ja fenüülketonuuria võimalik esinemine. Hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. Fenüülketonuuria on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus. Lisaks kontrollitakse vastsündinu kuulmist.

Tervet imikut jälgitakse esimese eluaasta jooksul profülaktiliselt regulaarselt. Või profülaktika mõttes regulaarselt. Kolm korda tuleb käia pereõe juures. Neil visiitidel kaalutakse ja mõõdetakse last. Lisaks on õe ülesanne õpetada vanematele lapse toitmist, hügieeni, hooldust, õnnetuste vältimist jms. Lastearsti külastust ei ole tervele imikule ette nähtud. Vajaduse korral suunab perearst lapse eriarsti, näiteks neuroloogi või ortopeedi vastuvõtule.

6‑7aastase lapsega tuleb käia perearstil koolieelses tervisekontrollis. Arst hindab tema arengut ja koolivalmidust. Mh kontrollitakse nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut. Kõrvalekallete korral saab arst suunata lapse lisauuringutele, logopeedi või silmaarsti juurde. Tervisekontrolli võiks minna aegsasti enne kooli, juba kevadel. Siis jääb aega probleemide lahendamiseks. Näiteks saab muretseda prillid. Hästi on  käivitunud diabeedihaige lapse kooliellu sisse elamise projekt, kus haigus tuvastatakse enne kooli ning spetsialistid pakuvad koolipersonalile vajalikku väljaõpet ja tuge.

Tervise jälgimine lasteaias

Lasteaias ei ole tervishoiuteenuse osutajat, kes annab pädevaid hinnanguid lapse terviseseisundile. Praktikas võib aga tekkida olukordi, kus vanem soovib oma selgete haigussümptomitega last lasteaeda viia, teiste laste vanemad aga soovivad oma lapse tervist kaitsta võimaliku nakkusohu eest. Oluline on silmas pidada nii haigussümptomitega lapse kui ka teiste laste heaolu. 

Lapsevanemal on õigus teha otsuseid, mis ei kahjusta last. Kui lapsevanem leiab, et see ei kahjusta last, võib ta viia lapse lasteaeda. Kui lasteaia töötajad aga ei jaga vanema seisukohta ja tekib vaidlus, siis sellise vaidluse peab lahendama asutuse juht. Seejuures on oluline silmas pidada, et vaidluse sisu ei saa olla lapse terviseseisundile hinnangu andmine, milleks osapooltel puudub pädevus. Kui lasteaia töötajatel tekib kahtlusi lapse tervise suhtes, siis võivad nad soovitada vanemale perearsti poole pöördumist.

Kergemate haigusnähtudega lapse puhul on lasteaia töökorralduses võimalik leida viise, kuidas last asjakohaselt toetada ja vajadusel vältida laste omavahelist füüsilist kontakti.

Kui lapsevanem vaatamata  personali märkustele toob korduvalt hoidu last, kelle tervislik seisund ei võimalda päevakavaga toime tulla ja/või lapse seisund ohustab teisi ning see on objektiivselt põhjendatav (nakkushaiguste sümptomid, viirushaigused, äge kõhulahtisus ja oksendamine), võib tekkida vajadus last kaitsta. Vanema hoolimatu või pahatahtliku käitumise korral saab juhinduda lastekaitseseaduses sätestatud kohustusest teavitada abivajavast lapsest. Abivajajast lapsest tuleb viivitamatult teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Sellisel juhul peab lasteaed käivitama abivajavast lapsest teavitamise protsessi, mis on sätestatud lastekaitseseaduse §-s 59. Lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud küsimused jätab Eesti Vabariigi põhiseadus ja perekonnaseaduse §124 lapse hooldusõiguslikule vanemale või eestkostjale.

Tervisekontrollid koolieas

Kooli vastuvõtmiseks tuleb käia perearsti juures ja esitada koolile õpilase tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõte. Seal on kirjas varasemad vaktsineerimised, kroonilised haigused, pidevalt kasutatavad ravimid, aga ka ravimi- või toiduallergiad. Teave on vajalik lapse tervist koolis jälgides, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks.

Kooli tulles küsitakse lapsevanema nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks, sealhulgas tervisekontrollideks I, III, VII ja IX klassis.

Nõusoleku mõiste tuleneb võlaõigusseadusest. Selle alusel võib patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Kirjaliku nõustumise kõrval kehtib samaväärselt suuline nõusolek. Sellest jätkub, kui õpilane näiteks vahetunnis kooliõelt abi küsib.

Nõusoleku peab andma seaduslik esindaja, kui patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Koolilapse puhul on sageli küsitav millal ta oskab juba ise oma tervise kohta otsuseid teha ja millal on veel vajalik vanema seisukoht. Algkooliõpilase puhul peab kindlasti otsustama lapsevanem.

Ka enne igat vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku ka siis, kui kord kooli tulles on see juba antud. Vanema nõusolek aitab välistada võimalikke vastunäidustusi, Niisiis küsitakse seda lapse tervise huvides. Kui pere ei soovi oma last vaktsineerida, peab seda kinnitama kirjalikult. Kooli tulekul antavas nõusolekus võib pere sätestada olukorrad, mil lapse seisukohale vaatamata tuleb võtta kontakti vanematega.

Millist terviseabi saab koolist?

Koolis last ei ravita. Haige lapse ravi määrab ja seda koordineerib perearst või eriarst. Kui laps on koolis haigestunud või on juhtunud trauma, peab kooliõde andma talle esmast abi ja teavitama lapsevanemaid. Haiget last ei tasu kooli saata. Kooliõde talle uuringuid ega ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Haigestumise korral tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool tema tööaega saab ööpäev läbi meditsiinilist nõu ka perearsti nõuandetelefonilt (vt lähemalt siit). Kooliõde saab aidata, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, nt haigusjärgsel ajal. Õde peab teadma lapse allergiast või teistest haigustest. Ainult siis on võimalik kiiresti asjakohast abi anda.

Väikestes koolides ei ole õde alati kohal, ent tema vastuvõtuajad ning telefon peavad olema kättesaadavad. Kui laps asub elama õpilaskodusse, on soovitatav registreerida ta selle piirkonna perearsti nimistusse. Tõenäoliselt viibib laps õpilaskodus suurema osa aastast. Õppeperioodil on ka haigestumine viirushaigustesse tavaliselt suurem ja seega saab pereõde kooli piirkonda registreeritud lapse õigel ajal perearsti juurde suunata.

Laste hambaravi ja ortodontia

Hambaid tuleb hoida juba noores eas. Enne esimeste hammaste lõikumist tuleks imiku suud korrapäraselt puhastada. Esimene hambaarstikülastus võiks toimuda lapse esimese hamba lõikudes või umbes aastase lapsega. Esimesi nõuandeid suutervise kohta saate juba ämmaemandalt või lapse esimesel eluaastal pereõelt.

Kaariest aitab vältida eelkõige kodune hügieen. Pideva kontrolliga saab alustada juba 
esimeste hammaste lõikudes. Hambaarsti on soovitatav külastada, kui laps on kolmeaastane. Esimestel visiitidel võiks vanem juures olla ja last toetada. Kõige tähtsam on esimestest visiitidest saadav positiivne mulje. Hambaarstiga juba tuttavad ja meeldivaid kogemusi mäletavad lapsed tunnevad end hiljem hambaarstil mugavalt. Kui lapsel on hirm tekkinud, nõuab see kõigilt kannatlikkust.

Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpuks on hambad tugevad ja terved, ei vajata ravi veel mitukümmend aastat. Seega on laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil võimalik vältida olukordi, kus täiskasvanueas neelab olulise osa säästudest hambaravi.

Ka kooliõed teevad hambaarstidega koostööd laste ennetavate läbivaatustele suunamiseks 7.-, 9.- ja 12-aastaselt. Kui laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teades ja heakskiidul. Tuleks aga jälgida, kas hambaarstil on leping haigekassaga. Vaid sel juhul on teenus lapsevanemale tasuta.

Haigekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast lapse 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele hambaarsti. Kontrolli aga alati üle, et valitud hambaarstil oleks leping haigekassaga. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel. Kui leping puudub, peab lapsevanem teenuse eest ise tasuma täies mahus ning seda raha haigekassalt tagasi ei saa. Haigekassa tasub vaid nende teenuste eest, mis on kirjas Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus

Hambahaigusi ennetavatele vastuvõttudele soovitamise (suunamise) kohustus on pereõdedel ja kooliõdedel – see on reguleeritud nii perearsti tööjuhendis kui ka kooliõe tööd reguleerivas määruses. Kui tervishoiuteenust osutatakse ilma vanema juuresolekuta – näiteks kooli poolt korraldatult – peab lapsele olema kaasa antud lapsevanema nõusolek.

Ortodontia

Haigekassa rahastab ka laste ortodontiat (sh breketid), kuid ainult teatud juhtudel. Seda tehakse järgmiste raskete diagnooside korral:

  1. ülemine lõualuu on alumisest 9 mm või enam eespool (prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam);
  2. alumine lõualuu on ülemisest eespool (progeenne hambumus);
  3. esimeste hammaste kontakt puudub ja kokku puutuvad ainult tagumised purihambad (lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid);
  4. kui õigel ajal pole lõikunud eesmine lõikehammas või silmahammas (peetunud jäävintsisiivid või kaniinid);
  5. kui ühel lõualuu poolel pole moodustunud rohkem kui üks jäävhammas (kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel);
  6. huule- ja suulaelõhe ning teised näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud;
  7. hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks;
  8.  sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otseses kontaktis limaskestaga;
  9.  külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualuude areng ja kasv.

Muudel juhtudel haigekassa laste ortodontiliste teenuste eest ei tasu. 

Meeles peab pidama, et ka ülalnimetatud juhtudel peab teenuseosutajal olema haigekassaga leping, et viimane tasuks ravi eest. Sama kehtib ka teenuste kohta: kui see on mainitud tervishoiuteenuste loetelus, siis haigekassa maksab.