Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Töövõimetushüvitised

Töövõimetushüvitist maksavad tööandja ja haigekassa.

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.  

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövõimetuslehe perioodi eest ei jää inimesel saamata doktoranditoetus, vanemahüvitis või muu valla, linna või loomeliidu poolt makstav toetus. Seetõttu ei võrdsustata riigi poolt erinevate hüvitiste maksjaid tööandjatega ning haigekassa poolt töövõimetushüvitiste arvutamisel ei võeta nimetatud toetusi ja nendelt makstavat sotsiaalmaksu arvesse.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt.  Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised". 

Töötaja peab tööandjat teavitama töövõimetuslehe alustamisest ja lõpetamisest vastavalt omavahelisele kokkuleppele kas suuliselt või kirjalikult. Tööandja peab omapoolsed andmed töövõimetuslehele edastama läbi riigiportaali www.eesti.ee ja töövõimetushüvitis laekub inimese arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on andmed esitanud.

1. Olen saanud teavituse lähikontaktist ja pean end isoleerima, et nakkust mitte edasi kanda. Kas ma saan taotleda haiguslehte?

  • Kui sulle on helistatud Terviseametist, siis pöördu haiguslehe saamiseks oma perearsti poole. Haiguslehe väljastamiseks peab perearst olema kindel, et lähikontakt on toimunud. Selleks teeb arst järelpärimise Terviseametile.
  • Kui sinu lähikontakt on tuvastatud HOIA äpi poolt, pead sellest koheselt teavitama Terviseametit, helistades äpis kuvatud numbrile (+372 794 3500). Sealt suunatakse sind edasi lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib lähikontakti. Seejärel on sul võimalik perearstilt haiguslehte taotleda.

2.  Minu kolleegil tuvastati COVID-19 viirus. Olin kolleegiga otseses kontaktis, kuid arst keeldub töövõimetuslehte väljastamast ja tööandja tööle ei luba. Mida teha?

Töövõimetuslehele saavad jääda töötavad inimesed, kes on ise haiged, põetavad haiget last või lähedast, see kehtib jätkuvalt kõikide haiguste puhul. Samuti on võimalik haiguslehele jääda  siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haigussümptomid veel avaldunud ei ole. Rääkige veelkord oma arsti ja tööandjaga, nõu saate küsida ka telefonilt 1247, kes nõustab koroonaviiruse teemadel. 

3. Kui tööandja saatis mind karantiini, siis kas mul on õigus töövõimetuslehele?

Töövõimetushüvitisele on õigus töötaval inimesel juhul, kui olete haige, haige on Teie laps või lähedane. Samuti juhul, kui Te ise või Teie laps on kokku puutunud COVID-19 haiguse kandjaga. Sel juhul tuleb ühendust oma perearstkeskusega. Kui peate koju jääma, kuna tööandjal pole pakkuda tööd, siis töövõimetushüvitise saamiseks alust pole. 

4. Millisel perioodil maksti inimestele haigekassa poolt 1. – 3. töövabastuspäeva eest hüvitist?

Hüvitist maksti eriolukorra perioodil 13.03.2020 – 17.05.2020 avatud töövõimetuslehtede eest.

5. Kui töötajale on makstud töötukassa poolt töötasu hüvitist sama perioodi eest ajutise töövõimetuse hüvitisega, siis kas tööandja peab selle kohta tegema märke töövõimetuslehele ja kuidas?

Tööandja peab tegema töövõimetuslehele märke „Töötamine töövabastuse ajal“ ja märkima perioodi, millal töövõimetuslehe ja töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise perioodid kattuvad. Töötajal ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist sama perioodi eest, millal töötukassa maksab töötasu hüvitist.

Loe lisaks:

Töövõimetushüvitiste võrdlustabel

Tööst vabastamise põhjus

Põhjuse number

Lehe liik

Hüvitamise kord

Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus

Haigestumine

1

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva)

Olmevigastus

3

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Liiklusvigastus

Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine

4

 

18

Haigusleht

Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Karantiin10Haigusleht

Karantiini tõttu väljastatud lehe alusel maksab tööandja hüvitist 4. päevast kuni 8. päevani. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr 70 %.

Kuni 7 päeva

Kutsehaigestumine

2

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Tööõnnetus

Tööõnnetus liikluses

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine

5

6

 

7

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel

8

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva

Üleviimine kergemale tööle

17

Haigusleht

Haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu.

Kui inimene vabastatakse  töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%. Hüvitist on võimalik saada ainult raseduse korral kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni.
Vaadake lähemalt siit.

Kuni rasedus- ja sünnituspuhkuseni

Haigestumine või vigastus raseduse ajal

19

Haigusleht

Haigekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%.

Kuni 182 päeva

Alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamine, kellel on puue.

14

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas.

Kuni 14 päeva

Haige perekonnaliikme põetamine kodus

12

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 7 päeva

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal

13

Hooldusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%.

Kuni 10 päeva

Rasedus- ja sünnituspuhkus

15

Sünnitusleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

140 päeva

Alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus

16

Lapsendamisleht

Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

70 päeva

Elundi või vereloome tüvirakkude annetus

20

Haigusleht

Haigekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%.

Kuni 182 päeva 

Töövõimetushüvitise arvutamine

 

Tööandja arvutab haigushüvitise:

Haigekassa arvutab töövõimetushüvitise:

töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

töötaja eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse maksu- ja tolliametist.

Arvutamise aluseks oleva infoga saab peale hüvitise laekumist tutvuda riigiportaalis eesti.ee

Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine haigekassas

Hüvitis võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimesele arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Päeva tulust arvutatakse hüvitise määr ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (vt hüvitiste arvutamise näiteid). Hüvitiselt peetakse kinni  tulumaks.

Kui eelneval aastal inimesel tulu ei olnud  või aasta keskmine tulu oli väiksem kui alampalk (2020. aastal  584 eurot kuus), siis arvutatakse päevatulu järgnevalt:

päevatulu = põhipalk : 30, kuid mitte üle alampalga ja arvu 30 jagatise.
Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuu põhipalgast või kuupalga alammäärast.

Kui eelmisel aastal tulu puudus ning põhipalk on väiksem alampalgast, siis päevatulu = põhipalk : 30.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava inimese, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE päevatulu võrdub töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui tulu puudus, siis päevatulu = sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäär (2020. aastal  584 eurot kuus) : 30.

Kui FIE-l ei olnud kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel aastal ei makstud tema eest või ei maksnud ta ise sotsiaalmaksu, siis tal päevatulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui hüvitise arvutamise aluseks olnud andmeid on maksu- ja tolliametis muudetud, on inimesel õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks kolme aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Erisused erinevate kindlustusliikide korral

Kui inimesel on ravikindlustus nii töötajana kui ka FIE-na või juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud isikuna, siis arvutatakse päevatulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Hüvitise näidis

  • Robert on FIE.  Eelneval aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot.
    4053,55 : 365 = 11,11 eurot päevatulu.

  • Vanaduspensionär Karl on FIE. Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Vanaduspensionärina ei ole tal kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Seetõttu talle hüvitist ei maksta.

  • Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIE-na ning tal on mõlemal alusel ravikindlustuskaitse.
    Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on Mariale kasulikum arvutada hüvitis arvestatud sotsiaalmaksu järgi.

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst Sulle elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Kui  arst töövõimetuslehe lõpetab, siis palun teavita sellest oma tööandjat!

Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja arsti poolt lõpetatud töövõimetuslehe andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Pärast seda, kui tööandja on andmed haigekassale edastanud ja töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, kantakse hüvitis Su arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. 

Infot oma töövõimetuslehtede kohta näed riigiportaalist www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised.

FIE-le maksab haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist alates üheksandast töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel. Need põhjused on eelkõige ajutine töövõimetus, rasedus- ja sünnituspuhkus või streigis osalemine.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.

Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.

Vastavalt ravikindlustuse seadusele (§55 lg 1) ei võeta töövõimetushüvitise arvestamisel arvesse doktoranditoetusi, vanemahüvitist ja teisi valla, linna või loomeliidu poolt makstavaid toetusi ning nendelt makstud sotsiaalmaksu.

Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.

Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, lähtutakse hüvitise arvutamisel inimesega varasemalt kokkulepitud töötasust ja alampalgast. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.

Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud inimese tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil lisadokumendid on laekunud haigekassasse.

Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui arst on riigiportaalis eesti.ee nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe lõpetanud.

Jah, saab küll. Hüvitise saaja nime ja arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:

  • Riigiportaali eesti.ee teenuses „Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas“;
  • saates digiallkirjaga avalduse aadressile info [at] haigekassa.ee.

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esita oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse.

EL-i liikmesriigis kindlustatud patsientidele väljastatakse töövõimetuse kinnitamiseks vormid E115 ja E116, mis on olemas Euroopa Liidu blankettide lehel. Küsimuste korral palume võtta ühendust haigekassaga telefonil  +372 669 6630 või e-posti aadressil info [at] haigekassa.ee.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.