Screenings for women

Disease prevention and early detection will help to increase the quality of human life for many years since the disease detected at the early stages is usually curable and the person maintains the activity and the capacity for work.

A number of disease prevention activities funded by the Health Insurance Fund are integrated with the health care services, and they are offered to individuals throughout the life cycle - such as screenings targeted to pregnant women and newborn children, health checks of children and people with chronic illness carried out by family doctors.

Screenings are medical examinations, which investigate certain age groups of the population or risk groups, who are considered most at risk of the disease being investigated. Screenings are specially designed for the investigation of the healthy groups of the population with no complaints and no obvious symptoms of the disease.

Breast cancer screening

In Estonia, women aged 50-69 years are invited to breast cancer screening at two-year intervals. In 2019, we are inviting insured women born in the years 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 and 1969 to attend breast cancer screening.

The aim of breast cancer screening is to detect breast cancer at an early stage and in this way reduce the amount of painful and costly treatments and the rate of mortality.

The Health Insurance Fund pays for the screening of all health insured women

 Why is it necessary to participate in breast cancer screening?

Cancer develops in the human body over a long period of time and often in its early stages it shows no apparent symptoms. Breast cancer can be detected by screening before the impact of the tumour can be felt and it spreads to the body. Breast cancer screening means that a woman undergoes a radiologic examination of the breast, also known as mammography. This is a short and in most cases painless procedure. 

Early detection of breast cancer is crucial because it allows for quick initiation of the treatment, if necessary. Early detected breast cancer is more easily curable.

In most cases, women turn to a doctor when they suspect breast cancer, when they have complaints or symptoms occurred, for example, they have discovered a “lump" in a breast. In addition, it is worthwhile to be alert to other warning signs, such as a change in the breast shape, spots, or increased lymph nodes in the armpits. When these signs occur, you should contact your doctor.

Breast cancer can be detected before cancer has been noticed and has spread in the body. An option for an early detection of breast cancer is a radiological examination of the breast or mammography. Mammography is an examination with the radiation dose safe for the health. An early detected breast cancer is more treatable, allows the use of breastsparing surgery techniques and is a prerequisite for the overall healing.

Cervical cancer screening

Cervical cancer screening In Estonia, women aged 30-55 years are invited for breast cancer screening at five-year intervals. In 2019, we are inviting insured women born in 1964, 1969, 1974, 1979, 1984 and 1989 to attend cervical cancer screening.

The main cause of cervical cancer is the human papillomavirus (HPV), which is spread primarily through sexual contact. If a woman is infected with certain types of HPV, it may result in changes in the cervical cells, thereafter precancerous states, and cervical cancer. This process is usually long, lasting even from 10 to 25 years. The cell changes can be detected by cytological (diagnosis by cells) study, known as the PAP study, which is a method for early detection of cervical cell changes recognized around the world. Regular participation in screening helps detect possible cell changes and precancerous conditions in a timely manner when they are treatable.

How to participate in breast cancer screening and cervical cancer screening?

You will receive an invitation to participate in  screening to the address in the population register. In parallel with the invitation sent to your home, an electronic invitation will arrive in your E-health patient portal. However, all invitations may not necessarily reach their destination for one reason or another. The most frequent cause is inaccurate data in the population register. If your birth year, however, is in the list of this year's recipients of the invitation, and you know that you have not made the relevant tests or studies done over the last 12 months, you do not necessarily have to wait for an invitation. You should simply call to the health care institution most convenient for you. When registering, in particular, the birth year and the validity of the health insurance are checked. When arriving at the screening, bring an identity document with you. You can find the contact details of the health care institutions carrying out early detection studies of breast and cervical cancer in here.

Colon cancer screening

Colon cancer screening is a screening launched in 2016, where for the first time also men will be screened in addition to women. Colon cancer screening has proven to be an effective way to detect the disease in the initial stages, and when starting the treatment immediately, healing is likely. Colon cancer has slow and gradual progress, but at the same time, it is a relatively common disease (in Estonia, annuallyca 750 new cases are discovered). In Estonia, people aged 60-69 will be subject to screening.

In  2019, we are inviting all insured men and women born in 1953, 1955, 1957 and 1959 to take part in colon cancer screening. To participate in the screening, you need to visit your family doctor.

Korduma kippuvad küsimused - KKK

Naisel on õigus uuringule registreeruda ja minna talle sobivasse raviasutusse olenemata sellest, kus ta elab. Raviasutuses kontrollitakse sõeluuringule registreerimisel Sinu sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule tulles tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kui kutsel märgitud registratuuri telefon on pidevalt kinni ja seetõttu ei ole ennast võimalik uuringule registreerida, siis on see tavaliselt tingitud raviasutuse registratuuri töö ülekoormatusest või häiretest sideliinides. Nendel juhtudel soovitame helistada paari päeva möödumisel. Kui häired registreerumisel on püsivad, siis on võimalus kontakti võtta raviasutuse üldtelefonil, ent teavitada võib ka haigekassat.

Elukoha muutusest ei ole vaja teavitada haigekassat, ent kindlasti peab teavitama rahvastikuregistrit, sest rahvastikuregistrist võetakse sõeluuringusse kutsutavate naiste aadressid. Rahvastikuregistri seaduse paragrahvi 391 alusel on inimesel kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrit tuleb teavitada, kui kolitakse uuele aadressile, samuti siis, kui registris on valed andmed või puuduvad andmed sootuks.

Oma elukohaandmete õigsust saab kontrollida riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, valides kodanikule mõeldud vahelehe ning sisenedes portaali kas ID-kaardi või mobiil-ID abil. 

Elukohaandmete registrisse kandmiseks või muutmiseks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade. Seda saad teha omavalitsusse kohale minnes, posti või digiallkirjaga e-kirja teel saates või kasutades rahvastikuregistri e-teenuseid riigiportaalis. Elukohateate võib esitada ka digitaalallkirjaga. Lisainfot elukoha registreerimise kohta võib vaadata siseministeeriumi kodulehelt. Telefonitsi aadressi korrigeerimine ei ole võimalik, sest telefoni teel ei ole helistaja tuvastatav.

Kui naine on kutsutavate nimekirjas (seda on võimalik kontrollida haigekassa infotelefonilt 16363), ent ei ole aadressimuutuse tõttu või muul põhjusel kutset kätte saanud, kui ta on kutse vahepeal kaotanud või kui kutse on rikutud, saab ennast uuringule registreerida ja uuringul osaleda ka isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadetakse korduskutse, kasutades rahvastikuregistris olevaid aadresse. Soovitame kindlasti korrigeerida oma andmed rahvastikuregistris.

Kui kutsel märgitud registreerumise tähtaeg (soovitatavalt ühe kuu jooksul) on möödunud, kuid Sa ei ole veel jõudnud ennast uuringule registreerida, siis saad registreeruda ikkagi kogu kalendriaasta jooksul isikut tõendava dokumendi alusel. Uuringul mitteosalenud naistele saadab haigekassa ka korduskutse uuringul osalemiseks uuringuaasta novembris-detsembris. Korduskutse saadetakse rahvastikuregistris oleval aadressil.

Kehtiva ravikindlustuse olemasolul on uuring naisele tasuta. Kui naine on kutse saanud, ent tal on vahepeal kindlustuskaitse katkenud, siis on tal võimalik ennast uuringule küll registreerida, kuid uuringu eest peab ta ise maksma.

Kõikidel raviasutustel, kes on märgitud kutsel, on leping ravikindlustatud naistele ennetavate uuringute tegemiseks. Nendel juhtudel peaks arve uuringu eest esitatama haigekassale ja Sa ei pea uuringu eest ise tasuma. Kui Sinult on rinna- või emakakaelavähi sõeluuringu eest Sinu arvates põhjendamatut tasu nõutud, siis teavita sellest haigekassat (info [at] haigekassa.ee). Kindlasti on sellistel puhkudel vaja alles hoida teenuse eest tasumist tõendav kviitung.

Rinnavähi uuringu tulemuse saab naine kirjalikult kahe nädala jooksul uuringu teinud tervishoiuasutusest. Uuringu vastuse saatmise viis (postiga või e-postiga ning millisele aadressile) lepitakse kokku raviasutuse ja naise vahel pärast uuringut. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte.

PAP-testi tulemuste teadasaamise viisis lepitakse samuti kokku pärast uuringut. Tavaliselt helistab patsient teatud kindlal kellaajal ja telefonil. Uuringu vastus ei sisalda delikaatseid isikuandmeid, see sisaldab vaid infot, kas naine vajab täiendavaid uuringuid või mitte või mis ajal on soovitatav teha järgmine PAP-test.

Kui Sinu aadressile tuleb sõeluuringu kutse naisele, kes seal ei ela, siis palume võimalusel see kutse tagastada haigekassale märkega, et inimene ei ela sellel aadressil. Haigekassa saab uurida, kas inimesel on sideaadress, mis erineb põhielukoha aadressist ning edastada tagastatud kutse inimese sideaadressile koos soovitusega kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris ja vajadusel neid uuendada.

Haigekassa lähtub ennetustegevuse korraldamisel selle tõendatud meditsiinilisest efektiivsusest. Rinnavähi esinemissagedus on suurim 50–64-aastaste naiste seas. Ka Eestis kasvab haigestumise sagedus vanusega ja on maksimaalne 50. ja 60. eluaastates. Mammograafia on röntgenikiirguse abil tehtav rinnanäärmete uuring, mis on kasutusel nii sõeluuringu meetodina kui ka kliinilises diagnostikas. Mammograafia tundlikkus (tõenäosus, et haigus uuringuga avastatakse) on suurem 50-aastastel ja vanematel naistel ning väikesem alla 50-aastastel naistel, kellel tavaliselt on rinnakude tihedam. Rinnad on suurema tihedusega enne menopausi, samuti hormoonasendusravil olevatel naistel ja madalama kehamassiindeksiga naistel. Tervetele naistele vanuses 40–49 tehtavad mammogrammid ei ole suremuse vähendamiseks efektiivsemad võrreldes enese läbivaatuse või kliinilise läbivaatusega. Samuti võivad sõeluuringu negatiivsed küljed tervisele kasu asemel kahju tuua (kiirgus, psühholoogiline stress, ebaselged uuringutulemused, invasiivsed lisauuringud jne). Tervete naiste rindade uurimine enne 40. eluaastat ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Rinnaprobleemide korral jääb naistele võimalus minna uuringule pere- või eriarsti saatekirjaga.

Kui naisel puudub rinnauuringuks meditsiiniline näidustus (kas riskirühma kuulumine või kaebused), ei ole ka põhjendatud uuringu eest tasumine haigekassa poolt (ravikindlustuse seaduse paragrahv 29 lõige 1). Terve naine saab soovi korral minna uuringule selle eest ise tasudes. Tasuliste tervishoiuteenuste hinna kehtestab raviasutus.

Jah, see on võimalik, sest PAP-testi teevad palju günekoloogid ka väljaspool sõeluuringut. Kui soovid teha uuringut oma günekoloogi juures, pead aga arvestama tavapärase järjekorraga oma günekoloogi juurde.  Väljaõppinud ämmaemanda juurde saad sõeluuringu aja märksa kiiremini. Sõeluuringu (PAP-testi) eest tasub haigekassa vaid nende lepingupartnerite juures, kellel on leping haigekassaga. Kui eelistad oma tervist kontrollida erapraksises, siis tuleb ka seal tehtavad uuringud Sul endal tasuda. Kindlasti aga teavita arsti visiidi käigus, et said haigekassalt meeldetuletuse sõeluuringus osalemiseks ja eelistad, et PAP-testi tegemiseks vajalik protseduur tehtaks Sulle praeguse visiidi käigus.

Ei leidnud sobilikku vastust? Küsi lisaks.