Specialised medical care

A person needs specialized care if the family doctor determines that their health concern requires the involvement of a more specialized doctor.

A referral is needed to turn to a specialist, which is issued by the family doctor. No referral is needed to turn to a(n):

  • optometrist;
  • dermatologist or venereologist;
  • gynaecologist;
  • pulmonologist;
  • dentist;
  • psychiatrist.

The insured person has the right to choose the specialist that is suitable to them and an appointment time in any health care institution which is under contract with the Health Insurance Fund. The fund’s contract partners serve all insured individuals, regardless of their place of residence.

    Specialized healthcare is divided into three:

    • ambulatory care-  doctor visit in the course of which a person is examined, some procedures are done (blood test, EKG, etc.) and if needed, further treatment is determined. The patient does not remain in the hospital.
    • outpatient care- when the patient is kept for longer than a simple visit but does not spend the night in the hospital.
    • stationary care-  given at a hospital and the patient must stay overnight or even longer.

    Fees

    When visiting a specialist, treatment facilities have the right to charge a patient up to 5 euros for a visit fee.

    There is no in-patient fee:
    • for children below the age of 2,
    • in cases related to pregnancy and childbirth,
    • in the case of intensive care.
    • if the patient is to be referred to another doctor at the same facility,

    During a hospital stay, a patient may be charged €2.50 per day for their room, up to a maximum of €25 per hospital stay.

    Arstiabi ooteajad

    Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.

    Perearsti vastuvõtule peab pääsema:

    • ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
    • kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul

    Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini. Inimene peab  arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.

    NB! Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Inimene peab ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi.  Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad inimesed võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad.

    Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?

    Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha.

    Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Koostöö patsiendi, perearsti ja eriarsti vahel aitab tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!

    Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  

    Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab haigekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa klienditelefonil 669 6630. 

    Miks tekivad ravijärjekorrad?

    Ühise ravikindlustuse eesmärk on tagada olemasolevate vahendite juures parim ravikvaliteet ja arstiabi kättesaadavus kõigile Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus. Eestis on 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatud inimest, kellele peame arstiabi tagama. Kuna maksumaksjaid on kindlustatutest kaks korda vähem, on meie rahastus väike, aga nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega.

    Miks tekivad ravijärjekorrad?

    Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Haigekassa ostab

    raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja haigekassast ostetava teenuse mahu järgi.

    Ravijärjekordi ja tervishoiuteenuste nõudlust mõjutab:

    • Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; samuti arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.
    • Suur tagasikutsete arv – kui tagasikutseid eriarstile on palju, kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv.
    • Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse).
    • Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevate patsientide arv. Raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10–15%.
    • Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida haigekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.

    Mida teeb haigekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?

    Tugevdame perearstisüsteemi. Oleme seadnud eesmärgi leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel nendes linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööajavälised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

    Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.

    Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.

    Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui ka patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ja -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimene eeldus on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).

    ErialaRavitüüpAsukohtRaviasutusPäevi
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 119
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Tallinna Lastehaigla SA 32
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Ida-Tallinna Keskhaigla AS 94
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 35
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Hiiu maakond Hiiumaa Haigla SA 106
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Ida-Viru Keskhaigla SA 20
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Ida-Viru maakond Narva Haigla SA 10
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Jõgeva maakond Jõgeva Haigla SA 13
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Järva maakond Järvamaa Haigla AS 24
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Lääne maakond Läänemaa Haigla SA 27
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Põlva maakond Põlva Haigla AS 94
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Pärnu maakond Pärnu Haigla SA 111
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Rapla maakond Raplamaa Haigla SA 38
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Saare maakond Kuressaare Haigla SA 27
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Tartu maakond Tartu Ülikooli Kliinikum SA 88
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Valga maakond Valga Haigla AS 39
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Viljandi maakond Viljandi Haigla SA 35
    Dermatoveneroloogia ehk naha- ja suguhaigused Ambulatoorne vastuvõtt Võru maakond Lõuna-Eesti Haigla AS 10
    Endokrinoloogia ehk hormonaalsed häired Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 91
    Endokrinoloogia ehk hormonaalsed häired Ambulatoorne vastuvõtt Harju maakond Ida-Tallinna Keskhaigla AS 66

    Taastusravi

    Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, säilitamisele või puudega kohanemisele. Tegu on töövõimet või toimetulekut taastava raviga. Taastusravi tehakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt.

    Kas haigekassa maksab taastusravi eest?

    Haigekassa tasub taastusravi eest oma lepingupartnerite juures, kui taastusravi on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel, lisaks peab taastusravi saajal olema saatekiri taastusarsti vastuvõtule. Haigekassa lepingupartnerid on kirjas haigekassa kodulehel.

    Tavaliselt otsustab taastusarst, kas taastusravi on näidustatud ning millised protseduurid on patsiendile vajalikud. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure.

    Sanatoorse ravi eest haigekassa ei tasu, kuna sanatooriumitel puudub tegevusluba statsionaarse taastusravi osutamiseks.

    Milliste taastusravi teenuste eest tasub haigekassa?

    Haigekassa tasub nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu. Haigekassa tasub teenuste eest loetelus nimetatud tingimustel. See tähendab, et mitmete teenuste juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul neid haigekassa raha eest osutatakse.

    Ambulatoorne taastusravi

    Haigekassa tasub järgmiste teenuste eest:

    • füsioteraapia (sh basseinis) – ka grupiteenusena;
    • tegevusteraapia – ka grupiteenusena;
    • massaažiseanss (mõõduka või tugeva halvatusega haigele);
    • raviujumisseanss (liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele);
    • mudaraviseanss (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele);
    • külmvõimlemiskambri raviseanss ja speleoteraapia (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga haigele);
    • isiksuse uuring;
    • kognitiivse funktsiooni uuring;
    • psühhoteraapia seanss;
    • logopeedilised uuringud.

    Statsionaarne taastusravi

    Statsionaarset taastusravi vajavad patsiendid reeglina pärast rasket haigust, operatsiooni või traumat ning teatud juhtudel ka pärast kroonilisi haigusseisundeid ja nende ägenemist.

    Haigekassa tasub protseduuride ja uuringute eest, sh:

    1. alla 8-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest
    2. alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest

    Sõltuvalt patsiendi seisundist tasub haigekassa nelja erineva voodipäeva liigi alusel:

    1. Intensiivne funktsioone
    taastav taastusravi

    2. Funktsioone taastav taastusravi

    3. Funktsioone
    toetav taastusravi

    4. Funktsioone toetav taastusravi

    Haigekassa tasub täies mahus.
    Osutatakse patsiendile:

    Pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni


    Kuni kuue kuu jooksul

    Pärast pea- või seljaajutraumat, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire ning vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret järgnevast loetelust:

    1) kõnefunktsiooni häire;

    2) neelamisfunktsiooni häire;

    3) mälu- ja/või kognitiivsete funktsioonide häired;

    4) põie- ja/või soolefunktsioonide häired;

    5) tegutsemis- ja osalusfunktsioonihäire tingituna käe motoorikahäirest.

     

    Osutatakse kuni 18 kuu jooksul alates funktsioonihäire tekkimisest.

     

    Osutatakse kuni kuue kuu jooksul pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire.

    Haigekassa tasub kuni 100% voodipäeva hinnast, raviasutus võib täiendavalt patsiendilt küsida voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas). 


     

    Osutatakse vähemalt 19- aastasele inimesele. Raviasutus võib patsiendilt võtta omaosalusena lisaks voodipäevatasule 20% voodipäeva hinnast ehk 14,15 eurot ühe päeva kohta.

    Haigekassa tasub 80% voodipäeva maksumusest.

    Omaosalusena võib raviasutus võtta 20% voodipäevahinnast (kuni 14,15 eurot päevas) ja voodipäevatasu (kuni 2,50 eurot päevas).


    Haigekassa tasub järgmiste krooniliste haigusseisundite ja nende ägenemiste korral:


    - tugielundite haiguste, vigastuste ja operatsioonide järelseisundid mõõduka või raskekujulise liikumispiiratusega;

    - pehmete kudede kootumisest tingitud mõõdukas või raskekujuline liikumispiiratus;

    - kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused väljendunud hingamispuudulikkusega


    - närvi- ja lihashaigused kas tsentraalsest või perifeersest halvatusest tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega või väljendunud lihasatroofiaga;


    - tüsistunud I tüübi diabeet polüneuropaatiast tingitud mõõduka või raskekujulise funktsioonihäirega

    - raskekujuliste tasakaaluhäirete ja/või ataksiatega kulgevad haigusseisundid.

     

    Osutatakse alla 19- aastasele inimesele.

    Represseeritud ja nendega võrdsustatud inimesed ning puudega inimesed peaksid rehabilitatsiooniteenuste kohta uurima ka sotsiaalkindlustusametist.

    Planned treatment abroad

    Starting from 25 October 2013, all European Union (hereinafter EU) Member States had to transpose the directive on patients' rights in cross-border healthcare into their legal system. For a patient insured by Estonian Health Insurance Fund, this Directive has a significant additional value: patients may go to another EU Member State in order to receive regular treatment and thereafter seek financial compensation from the health insurance fund. In case of planned treatment, the patient visits another state with objective to seek treatment, i.e. the person's need for treatment arises in one state and he or she receives the treatment in another state.

    The patient should keep in mind that the health insurance fund reimburses only the cost of such health services, for which the patient has health insurance coverage in Estonia. In other words, the compensation is not paid for health services for which the patient has to pay in Estonia (such as adult dental care) or is not indicated for the patient according to his or her health status. Also, the patient should take into account that the health insurance fund pays compensation according to price list of health services of health insurance fund, rather than the foreign price list.

    If the cost of health service received abroad is greater than the cost of health service in the price list of health services of the health insurance fund, the patient shall pay for the price difference by his or herself. The cost-sharing, travel and other expenses, which are not reimbursed to patients receiving the same health care services in Estonia, shall not be reimbursed.

    See also: table comparing treatment options and benefits; your rights pursuant to the directive

    To receive planned treatment abroad, you must first apply for prior authorisation from the Health Insurance Fund to fund the healthcare service (see application procedure for prior authorisation). Prior authorisation ensures that the Health Insurance Fund will pay for the healthcare service abroad, prior to when the healthcare service is provided. If authorisation is granted, corresponding documents are issued: letter of guarantee, E112 form, and contract.

    In addition, current treatment possibilities abroad remain valid, meaning that in some cases, the Estonian Health Insurance Fund will continue reimbursing healthcare services abroad in countries that are not EU members. This is the case if the necessary healthcare service is not provided in Estonia and there are no alternative indicated healthcare services, and if the necessary treatment has been prescribed for the patient. The treatment must also be proven to be medically effective and the probability of achieving the objective must be at least 50 per cent. This treatment option is regulated by subsection 271 (1) of the Health Insurance Act.