Ravikindlustuse blogi

Viljandi hambaarst: hambaravihüvitis täidab eesmärki

hambahari

Kuigi Eesti Hambaarstide liit on korduvalt väitnud, et hambaravihüvitise eest ei saa hambaid ravida ja teenus ei jõua inimesteni, on Eestis hambaravi teenuse osutamiseks luba 578 asutusel, kellest enam kui pooled on sõlminud lepingud haigekassaga ja pakuvad inimestele võimalust kasutada hambaravihüvitist.

Hüvitis taastati 2017. aasta suvel ja selle eesmärk on toetada nende inimeste suutervise kontrolli, kes pole pikalt hambaarsti juures käinud. Vajadusel saab alustada ka ravi. Hüvitise kasutamise andmed näitavad, et just madalama sissetulekuga inimesed on jõudnud üha enam hambaarsti juurde.

Kõige enam on hüvitist kasutatud Harjumaal, järgnevad Tartumaa ja Ida-Virumaa. Kliinikute arv, kus hüvitist kasutada saab, on erinev ja sõltub ka piirkonna suurusest, kuid kaetud on kõik Eesti maakonnad. Ainuüksi selle aasta kahe kuuga on hambaravi hüvitist kasutanud ligi 70 000 inimest, sama palju rahvast elab Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas.

Hüvitis on toonud hambaarsti juurde enam inimesi

Viljandis pakub hüvitise kasutamise võimalust üheksa kliinikut. Üks neist on Viljandi Hambakliinik, mille juht Kris Allik näeb hüvitise mõju oma töös igapäevaselt.

Allik ütleb, et hüvitis täidab oma eesmärki ning selle kasutamine tänapäevaste IT-tehniliste võimaluste juures on ülimalt lihtne. „Inimesed ei pea ka hindu võrdlema, sest need on igal liitunud kliinikul esmavajalikele protseduuridele samad ehk hinnad on kokku lepitud haigekassaga,“ ütleb ta.
Tema sõnul peaks hüvitist saama loomulikult kasutada kõigis kliinikutes, kuid selle valiku, kas riiklikku hüvitist inimesele pakkuda, langetavad täna kliinikud ise. Tema sõnul on raske mõista neid hambaravi pakkujaid, kes põhjendavad lepingust keeldumist madalate hindadega.

„Elu ei pea käima ainult Tallinna järgi,“ ütleb ta. Süsteemiga mitteliitunud rõhuvad ka sellele, et näiteks proteesihüvitis toimib ilma riiklike piirhindadeta. „Irooniaga öeldes – tõepoolest, sest Tallinna ja Tartu hinnad on Viljandi omadest kohati pea 1,5-2 korda kõrgemad. Samas, kas on nii suur vahe, kui sind viiakse  sadamast bussijaama viis aastat vana Škoda asemel tutika Mercedesega ja viimasel juhul peaks maksma kaks korda rohkem?“ toob Allik võrdluse. „Maitse asi loomulikult, aga kohale jõuad ühtemoodi,“ muigab ta.

Kris Alliku sõnul ei ole maapiirkonnas tegutseva arsti kulud väiksemad kui pealinnas ning töötajate värbamine isegi keerulisem. „Ei ole tõsi väide, et väikeses kohas saab maksta hambaarstile ja abipersonalile väiksemat palka ja vaid seetõttu on võimalik seal teenust osutada haigekassa seatud hindadega. Paradoksaalsel kombel on hoopis vastupidi – meil tuleb võibolla isegi maksta kõrgemat tasu, kui suuremates linnades.“ Tema sõnul on samas olukorras ka teistes valdkondades tegutsevad ettevõtjad, sest Viljandi maakonna keskmine palk on olnud viimastel aastatel riigis alati top-viie seas.

Hüvitis ei ole imerohi

„Juhul, kui inimene käib regulaarselt oma hambaid kontrollimas, siis on 85-eurone hüvitis, mida saavad kasutada näiteks alla 1-aastaste laste emad ja rasedad, täiesti piisav. Selle eest on väikse omaosalusega (15%) võimalik saada vajadusel kas kaks lihtsamat tööd või üks pikem protseduur. Kui hambad on hästi hooldatud, piisab ka 40-eurosest hüvitisest, mis on ette nähtud kõigile täiskasvanutele. „Juhul, kui inimene on aga hammaste probleeme aastaid edasi lükanud, siis hüvitisega üksi olukorda ei lahenda,“ ütleb Kris Allik.

Hambakliinikusse tulevad inimesed üldiselt siis, kui neil on ikkagi juba häda käes ehk, et mõni hammas valutab. „Enne liitumist meilt ikka aeg-ajalt küsiti, et millal meil saab hüvitist kasutada. Küll aga suurenes visiitide arv üleüldiselt pärast liitumist ligi 10-15%. Inimesed ootasid seda väga ning tegelikult tahavad oma hammaste eest hoolt kanda. Nüüd on neil tänu hüvitise taastamisele huvi taas suurem,“ kinnitab Allik. Eelmisel aastal kasutati hüvitist Viljandi Hambakliinikus ligikaudu 5000 korda. Oli nii neid, kes kasutasid kogu summa korraga, kui ka neid, kellel jaotus see paari visiidi peale.

Tema sõnul on oluline, et haigekassa vaataks igal aastal hüvitiste ja piirhindade määrad üle. Kui summad suureneksid sarnaselt senisele 1-2 aasta tagant kasvõi viie euro kaupa, oleks see kliiniku juhi sõnul abiks, sest nii elekter, küte, palgad kui ka materjalide kulu kasvab ajas samuti. 

Suutervis mõjutab kogu organismi

Kris Allik ütleb, et hammaste hea käekäik sõltub eelkõige meist endist. „Inimestes peab juurduma harjumus tulla regulaarselt kontrolli, sest valu ei ole ainuke märk, mille järgi hammaste tervist hinnata. Kord aastas kindlasti ja sellise visiidi puhul aitabki hüvitis kõige enam. Lisaks regulaarsele kontrollile peaks jälgima oma toitumist ja toidukordi ning korrapäraselt hammaste eest hoolt kandma. On kurb tõdeda, et mõned inimesed kulutavad ilusalongidele ja autoremondile suuremaid summasid, kui oma tervisele. Ehk kokkuvõttes on hammaste tervis ikkagi valikute küsimus.“