Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Väliseestlane: Hollandis on tavaline, et terviseprobleemidega tegeleb esmalt perearst

amsterdam

Eestis saavad kõik ravikindlustatud inimesed ühesugust kvaliteetset arstiabi, olenemata sellest, kas ja kui palju nad ise makse maksnud on. Kolides aga teise riiki elama, võib tulla üllatusena, et seal ei olegi pääs arsti juurde kõigile tagatud. Eestlane Sirli jagab oma kogemusi Hollandi ravikindlustussüsteemiga.

Sirli on Hollandis elanud ja töötanud ligi kolm aastat. Tema sõnul on Hollandis tervisekindlustuse omamine kohustuslik, kuid igaüks peab selle endale ise ostma ja selle eest iga kuu kindla summa tasuma. Kindlustust pakuvad erinevad ettevõtted ning valida saab mitmete pakettide vahel, mis määravad selle, millise teenusepakkuja juures ja milliseid teenuseid patsient saab.

Hollandis on tavaline, et pea kõigi terviseprobleemidega tegeleb esmalt perearst ning eriarsti juurde pääsemine on äärmiselt keeruline. „Tahtsin saada naistearsti arvamust seoses rasestumisvastase vahendi sobivusega, kuna mul oli varem sellega probleeme olnud. Pidin perearstiga pikalt kemplema, et teda veenda mind edasi suunama. Kui lõpuks saatekirja sain, siis teenus- ja analüüside tasud maksin lõpuks ikkagi ise, sest minu kindlustus neid ei katnud,“ rääkis Sirli.

Hollandis on  eriarsti juurde pääsemine äärmiselt keeruline!

Ka kiirabi kutsumine käib Hollandis perearstikeskuste kaudu. „112 number on kasutuses, kuid sealt kaudu abi saamine on kallis ning seda kasutatakse tõesti vaid erandjuhtudel. Samas on igal perearstikeskusel oma erakorralise meditsiini osakond, kuhu tuleb kiirete muredega pöörduda. Mul juhtus kord, et kodukeemiavahend läks silma ning helistasin perearsti EMOsse. Pidingi siis keskusesse kohale jooksma, et nad mind üle vaadata saaks,“ sõnas Sirli.

Igaüks peab olema ravikindlustuse spetsialist

Riigi poolt on määratud kindel baaskindlustuse pakett, mis peab kõigil elanikel olemas olema. Iga inimene peab selle endale ise vormistama ning kui ta seda ei tee, saab ta riigilt esmalt hoiatuskirja ja selle eiramisel ka trahvi.

Baaskindlustuse pakett katab suures osas arstivisiitide, retseptiravimite, hambaravi, haiglaravi ja lähedase hooldamise tasud. Soovi korral on igaühel võimalik sellele juurde makstes erinevaid lisasid osta. Näiteks võib oma baaspaketile lisada kindlustuse hambaravi eriprotseduurideks või ortodontiaks, prillide ostmiseks, rasestumisvastaste vahendite ostmiseks, vaktsineerimiseks või füsioteraapiaks.

Makstes rohkem, saab abi rohkematelt teenusepakkujatelt. „Paljude teenuste puhul on määratud nii-öelda aastane kvoot, et paketi sees on näiteks kahe hambaaugu parandamine, nahaarsti juures käimine üks kord või muud sarnased teenused. Sellest kvoodist üle minnes tuleb teenuse eest ise juurde tasuda. Keskmiselt maksab ravikindlustus inimesele 100-200 eurot kuus,“ kommenteeris Sirli.

Tema sõnul on Hollandi tervisekindlustuse süsteem täielikult ravile suunatud ja ennetuse eest kindlustused ei maksa. „Näiteks oli mu töökaaslasel probleem seedimisega ning ta sai sellele ravi. Retseptiravimid on õnneks kindlustusega kaetud. Et aga probleem ei korduks, oli tal vaja kasutada mingeid preparaate, mis seedimise korras hoiaks, kuid nende jaoks ta retsepti ei saanud ja seega neid kindlustusfirmad ei hüvitanud,“ sõnas Sirli.

Eesti tervisekindlustuse süsteemi plussiks peab Sirli seda, et tavainimene ei pea olema ravikindlustuse spetsialist, et endale vajalikku arstiabi saada. „Hollandis on see meeletu planeerimine, et millal ja millist arstiabi endale lubada. Inimesed, kel on hea rahaline seis, ei süvenegi oma kindlustusse väga, vaid lihtsalt tarbivad teenuseid, mida vaja ja maksavad vajadusel juurde. Kel aga raha nii vabalt käes ei ole, peab ise koguaeg järge pidama, kui palju sa mingit teenust juba kasutanud oled, milliseid teenuseid kindlustus üldse katab ning mida sa endale veel lubada saad. Terviseprobleemid aga ei hüüa tulles ja suurt osa arstiabi vajadusest ei saa nii ette planeerida,“ selgitas ta.