Vaata, kuhu sa astud! Kukkumine hingab kuklasse kümnetele tuhandetele inimestele

falling

Vanemad tavatsevad oma lapsi sageli manitseda ettevaatusele, sest kes ei vaata, kuhu astub, saab haiget. Numbrid näitavad, et igal aastal tekitab kukkumine kümneid tuhandeid traumasid, millest enamik juhtub täiesti tavapärastes olukordades – kodus toolil turnides, spordiplatsil liikudes, mänguväljakul rahmeldades.

Täiesti tavaline jalamurdja on näiteks ka trepp. Üsna sage on seal kukkudes või libisedes jala väljaväänamine, mis otseselt küll luid ei lõhu, kuid on valus, tekitab paistetust ja takistab pikalt harjumuspärast liikumist. Haigekassa maksabki kõige enam just jala väänamiste raviarveid, üpriski lihtne arve on kuskil 50 euro kanti, mis sisaldab eriarsti vastuvõttu, röntgenit, mõnel juhul ka mõnda lisateenust nagu näiteks vereanalüüsi, kipsi, lahast jne.

Lisaks on üks jube pahalane talv, just jää ja lumi on need, mis panevad inimesi siuh! pikali käima ning tulemuseks on õlavarre luu murd. Siin lähevad juba arved kallimaks, ühe inimese ravikulu võib olla paar tuhat eurot.

Kuigi inimene arvab, et pealuu on tugev ja paar korda peaga vastu maad käia pole probleem, ei vasta see tõele. Peaga vastu maad või vastu seina kukkudes, pea ees vette hüpates ja veekogu põhja või kiviga kohtudes tekivad peapiirkonnale sageli hulgivigastused. Raviarved on seda kallimad, mida keerulisem ja tõsisem on vigastus, seetõttu on peapiirkonna traumad kohe ka kõrgemas hinnaklassis, ulatudes paarist tuhandest paarkümne tuhandeni.

Eelmisel aastal oli kukkumise tulemusena kannatada saanud inimesi 74 018, nende puhul oligi kukkumine põhidiagnoosiks. Kokku oli nende inimeste ravi summas 22 872 728 eurot.

Kukuti peamiselt kodus, tänaval, maanteel, spordiväljakul, koolis, tööstus- ja ehituspiirkondades, talumajapidamises, kaubanduspiirkonnas. Tulemuseks oli väga erinevad vigastused alates pindmistest peavigastustest, erinevate luumurdude ja siseorganite vigastusteni välja.  

Raviarveid, mille põhidiagnoos oli kukkumine ja raviarve lõpetamise põhjuseks oli märgitud inimese surm, oli eelmisel aastal oli 229. Inimesi, kelle arve lõpetati ka mingil muul põhjusel, kuid kes siiski surid vähem kui 10 päeva jooksul, oli kokku 375. Nende inimeste raviarvete summa oli 945 948 eurot.

Eelmise aasta statistika vigastatud kehapiirkonna põhjal:

VIGASTATUD KEHAPIIRKOND

 Isikuid

Ravijuhte

 summa

Keskmine kulu isiku kohta

Kaelavigastused

557

746

427 218

767,00

Kanna- ja jalavigastused

17 020

23 321

1 121 785

65,91

Kõhu, selja alaosa, lülisamba nimmeosa ja vaagna vigastused

3 651

4 962

1 178 469

322,78

Küünrapiirkonna- ja küünarvarrevigastused

9 530

18 932

1 860 979

195,28

Peavigastused

12 478

15 831

2 442 905

195,78

Puusa- ja reievigastused

4 168

7 263

7 607 125

1 825,13

Põlve- ja säärevigastused

14 597

24 868

3 369 756

230,85

Randme- ja käevigastused

9 685

13 583

634 008

65,46

Rindkerevigastused

6 320

7 876

927 574

146,77

Õla- ja õlavarrevigastused

7 160

13 770

1 940 297

270,99