Märksõna

Enamasti on inimestel arsti või raviasutuse poole pöördumise põhjuseks tõsised tervisemured, mis nõuavad professionaalset sekkumist. Mõnikord aga juhtub, et patsient ei saa meditsiinisüsteemist abi, mida ta ootab.

Terviseprobleemi ilmnemisel pöördume esmajärjekorras ikka perearstikeskusesse. Mõnikord aga ei pääse patsient kohe arsti juurde, vaid ta võtab vastu hoopis pereõde.

Perearstide vähesus on täna Eestis suur probleem. Olukord tõotab veelgi hullemaks minna, kuna perearstide seas on palju juba pensioniealisi inimesi, kes enam kaua tööd teha ei saa. Samas on perearstidel palju ülesandeid, mida saavad täita pereõed ja seeläbi arstide koormust vähendada.

Vanemad tavatsevad oma lapsi sageli manitseda ettevaatusele, sest kes ei vaata, kuhu astub, saab haiget.

Kahel korral vähidiagnoosi saanud noor naine on teinud läbi mitu rasket operatsiooni. Teda on Eesti arstide kõrval aidanud ka Soome tohtrid. Ravi ja uuringuid väljaspool Eestit on korduvalt toetanud Eesti Haigekassa.

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud nii lastearstide, perearstide kui ka kliiniliste psühholoogide puudusest erinevates Eesti linnades. Paratamatult tekib küsimus, millest selline süsteemne puudus tekkinud on ja mida selle lahendamiseks tehakse?

Eesti ravikindlustuse eelarvest rahastatakse enam kui 2000 erinevat tervishoiuteenust. Viimastel aastatel on haigekassa tervishoidu suunanud üle miljardi euro, millest rohkem kui pool kulub eriarstiabi teenustele ja seeläbi ka ravijärjekordade leevendamisele.

Alates 2019. aastast tasub haigekassa 12 uue teenuse ja 13 haiglaravimi eest, mis lisati tervishoiuteenuste loetellu. Uued teenused aitavad muu hulgas laiendada võimalusi vähi, haruldaste haiguste ja lastehaiguste raviks.