Märksõna

Eesti eri paigus valmivad tervisekeskused on suur samm selles suunas, et arstiabi kättesaadavust parandada ning luua nii tohtreid kui ka patsiente rõõmustavad kaasaegsed tingimused.

Terviseprobleemi ilmnemisel pöördume esmajärjekorras ikka perearstikeskusesse. Mõnikord aga ei pääse patsient kohe arsti juurde, vaid ta võtab vastu hoopis pereõde.

Perearstide vähesus on täna Eestis suur probleem. Olukord tõotab veelgi hullemaks minna, kuna perearstide seas on palju juba pensioniealisi inimesi, kes enam kaua tööd teha ei saa. Samas on perearstidel palju ülesandeid, mida saavad täita pereõed ja seeläbi arstide koormust vähendada.

Vanemad tavatsevad oma lapsi sageli manitseda ettevaatusele, sest kes ei vaata, kuhu astub, saab haiget.

Kahel korral vähidiagnoosi saanud noor naine on teinud läbi mitu rasket operatsiooni. Teda on Eesti arstide kõrval aidanud ka Soome tohtrid. Ravi ja uuringuid väljaspool Eestit on korduvalt toetanud Eesti Haigekassa.

Igaühel meist võib vahel tervisega probleeme tekkida. Mõnikord on probleemi tõsidust ise keeruline hinnata ja tekib küsimus, kuhu abi saamiseks pöörduda – kas minna kohe EMO-sse, panna aeg perearstile või piisab perearsti nõuandeliinile helistamisest ja apteegis käimisest?

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud nii lastearstide, perearstide kui ka kliiniliste psühholoogide puudusest erinevates Eesti linnades. Paratamatult tekib küsimus, millest selline süsteemne puudus tekkinud on ja mida selle lahendamiseks tehakse?