Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Ravikindlustuse rahastussüsteem vajab muudatusi

eelarve

Pille Banhard, haigekassa juhatuse liige ja finantsvaldkonna juht

Tervisemurede tekkimisel annab turvatunde see, kui arstiabi on tagatud ja ravikindlustus katab meie inimeste ravikulud. Ent kas Eesti praegune ravikindlustussüsteem suudab vastu pidada olukorras, kus elanikkond vananeb, inimeste ootused tervishoiule kasvavad ning meditsiini areng aina kiireneb ja kallineb?

Haigekassa rahastatavad tervishoiukulud on viimase 15 aastaga neljakordistunud. Eesti tervishoiukuludest ligi 80% rahastatakse haigekassa eelarvest, ülejäänud osa katavad inimesed ise. Näiteks tuleb inimesel endal maksta omaosalustasu, kui ta ostab ravimeid ja tarbib raviteenuseid.

Kust haigekassa raha tuleb ja kuhu läheb?

Kõige suurem osa praeguse ravikindlustussüsteemi eelarvest sõltub tööjõumaksude laekumisest. Ligi 90% haigekassa tuludest moodustab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Teine suurem tuluallikas on alates 2018. aastast riigieelarvest tervishoiule suunatav lisaraha mittetöötavate pensionäride ravikindlustuse eest tasumiseks.

Haigekassa eelarvesse lisaraha suunamine tõi meile ülesande pakkuda ka täiendavaid teenuseid, mida varem rahastati otse riigieelarvest. Teisisõnu saime koos lisarahaga kaasa ka uued kohustused. Eelmisel aastal kasvasid haigekassa rahastatavad tervishoiukulud ligi 12 protsenti ning see kasv on osaliselt seotud just meile lisandunud kohustustega.

Alates 2018. aastast on haigekassa rahastatavate teenuste hulka lisandunud kiirabiteenus, mittekindlustatud inimeste vältimatu abi eest tasumine (peamiselt EMO teenused), vaktsiinid ja vastumürgid ning erinevad tuberkuloosi- ja nakkushaiguste ravimid, mille eest varem tasuti otse riigieelarvest. 2020. aastal lisandub residentuuris õppivate arstide tasustamine ja riikliku siirdamiskeskuse rahastamine.

Haigekassa eelarve kinnitati 2020. aastaks 1,6 miljardile eurole. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra alguses prognoosis Rahandusministeerium, et meie eelarve tulud võivad sel aastal väheneda lausa 200 miljoni euro võrra ehk ligi 13%.  Eelarvest suurema osa suunab haigekassa tervishoiuteenustele, ravimitele ja töövõimetushüvitistele. Ravikindlustuse rahaga tasume nii erakorraliste kulude, aga ka uute ravivõimaluste eest. Samuti katame ka kasvavad teenuste hinnad, mis võimaldavad raviasutustel võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ning maksta tervishoiutöötajate töötasusid.

Reserve jagub viieks aastaks?

Haigekassa eelarve on üldjuhul planeeritud tasakaalus ehk tulud ja kulud on võrdsed. Me ei ole orienteeritud tulu teenimisele, mis tähendab, et kogu riigieelarvest tervishoiule suunatud raha kasutatakse inimeste ravimiseks ning hüvitiste maksmiseks.

Hoolimata läbimõeldud ja analüüsitud tulude-kulude prognoosist võib tegelik elu planeeritust erineda. 2020. aastasse läksime positiivse finantstulemiga ja prognoosisime eelarveks 1,6 miljardit eurot. Siis aga tabas kogu maailma koroonaviirusest tingitud eriolukord ja selgus, et haigekassa 2020. aasta tulud tulevad prognoositust ligi 200 miljonit eurot väiksemad, ehk eelarve mitte ei kasva vaid kahaneb.

Heal ajal oleme targalt varunud ravikindlustuse raha halvemateks aegadeks ning käesolev aasta on kahjuks hea näide. Selle aasta alguses lisandus haigekassa reservidesse 38,5 miljonit eurot. Haigekassa reservide olemasolu on suureks abiks koroonaviirusest tingitud eriolukorras, et maksulaekumise vähenemisel tagada inimestele arstiabi ning hüvitada haigus- ja hoolduslehti.

Haigekassa eelarve on tasakaalus 2024. aastani, sealt edasi aga süvenevas miinuses!

 

Kuna eriolukorra tõttu on tervishoidu tabanud suured kulud, mida üksnes reservidega katta ei saa, eraldas riik haigekassale tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks üle 213 miljoni euro. Lisarahaga toetame haiglate, arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd. Samuti saame seeläbi hüvitada eriolukorras esimest kolme haiguspäeva, et inimestel oleks võimalik jääda haigestumisel koheselt koju isolatsiooni ning nende sissetulek säiliks praeguses keerulises majandusolukorras mingilgi määral.

Vananeva ühiskonnana ja peamiselt tööjõumaksudele rajatud rahastussüsteemiga oleme paraku õige pea situatsioonis, kus tervishoiuks vajaminevad kulud ületavad suurel määral tulusid. Enne koroonaviirusest tingitud eriolukorda koostatud pikaajaline finantsprognoos näitab, et  haigekassa eelarve on tasakaalus 2024. aastani, sealt edasi aga süvenevas miinuses ja aastaks 2026 on reserv nii väike, et miinust reservi arvelt enam katta ei saa.

Vajalik suunamuutus

Riigieelarvest saadav lisaraha nii mittetöötavate pensionäride ravikindlustuseks kui ka eriolukorras erakorraliste kulude katmiseks on olulised sammud ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Tulevikus on siiski jätkuvalt oluline süsteemi täiendava lisaraha toomine. Näiteks võiks riigieelarvest tasuda ka laste ravikindlustuse eest või kaaluda dividendide maksustamist sotsiaalmaksuga. Need otsused nõuavad põhjalikumat poliitilist diskussiooni ja seaduste muutmist.

Samas ei lahenda ainult raha juurde toomine tervishoiusüsteemi muresid, vaid vaja on läbi mõelda, kuidas tervishoiule suunatavaid vahendeid targalt ja efektiivselt kasutada. Lahendusi on erinevaid. Mõnede puhul saame ise oma protsesse parendada ja järelevalvet tugevdades raha otstarbekalt kasutada. Samuti peame analüüsima, milline võiks tulevikus olla haigekassa rahastatav tervishoiupakett. See on pikem protsess, mis vajab tervishoiusüsteemi osaliste kaasamist ja jällegi seaduste muutmist.

Viimastel aastatel on räägitud ka universaalsest ravikindlustusest, mis annaks ravikaitse kõigile Eesti elanikele. Oleme alustanud arutelusid, kuidas laiendada ravikindlustuskaitset kindlustamata inimestele. See on suur otsus, mis kindlasti vajab lisaraha. Lihtsaid lahendusi siin ei ole, aga tasub vaadata, kuidas teised riigid on sarnase olukorra lahendanud.

Vananevas ühiskonnas peame suunama üha rohkem tegevusi haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele. See aitab hoida nii meie tervist kui ka ühist raviraha. Meditsiini arengus viib meid edasi innovatsioon. Oleme võtnud jõulisema suuna inimkeskse süsteemi ja vajaduspõhiste teenuste arendamise poole, sest tervishoiusüsteem on inimesele, kes vajab terviklikku lähenemist nii haiguste ennetamiseks kui ka raviks.