Ravikindlustuse blogi

Peidus pool: kuidas jõuab töövõimetushüvitis meie pangakontole?

Peidus pool: kuidas jõuab töövõimetushüvitis meie pangakontole?

Lugudesarja „Peidus pool“ keskmes on seekord Vilja Selli Tervisekassa ravikindlustuse osakonnast. Sari tutvustab meie asendamatuid inimesi, kelle tööst laiem üldsus iga päev ei kuule, aga kes on meie ühise  ravirahakotiga majandamisel ning tervishoiu toetamisel asendamatud. Nimelt haiguslehtede hüvitamise köögipoolest me tõepoolest igapäevaselt ei kuule, kuid just keerukamate lehtede väljamaksmise eest Vilja Tervisekassas vastutabki.

Ravikindlustuse osakonnas on viie kolleegi kõrval Vilja ülesandeks nõustada eeskätt arste ja tööandjaid töövõimetushüvitisega seotud teemadel: jagada infot hüvitiste kohta ning anda nõu inimeste õiguste, kohustuste ja toimingureeglite kohta. Samuti on just tema vastutada, et inimeste andmed ravikindlustuse andmekogus oleksid õiged. Ikka selleks, et hüvitised saaksid makstud õigele inimesele ja õigetes summades. Nii võib õigustatult öelda, et Vilja töö puudutab päris otseselt meid kõiki!

Tervisekassas tööl juba teist korda

Vilja alustas Tervisekassas tööd juba 2007. aastal. Toona töötas naine Viru osakonnas ning tema tööülesanded pole palju muutunud: kas siis tuli igapäevaselt tegeleda töövõimetuslehtede ja nendega seotud probleemide lahendamisega. Ajad olid aga hoopis teised. „Sellel ajal liikus töövõimetuslehe info paberil ja meie ülesanne oli neid käsitsi süsteemi sisestada,“ meenutab Vilja. E-riik aga arenes pidevalt ning ühel hetkel hakkasid arstid edastama inimeste haiguslehti juba elektrooniliselt. See tähendas aga seda, et Vilja töömaht vähenes oluliselt ning teda otsustati koondada. „Meil oli supertore meeskond ja lahkuda oli väga kahju.“

Mõni aasta hiljem õnnestus Tervisekassal Vilja siiski taas oma ridadesse püüda – nüüd juba Harjumaale ning siia on ta alates 2011. aastast ka pidama jäänud. „Tulin hea meelega tagasi, sest mulle tõepoolest meeldib mu töö ning mu töökaaslased on väga toredad,“ räägib naine.

Kuigi tehniliselt on hüvitistega tegelemine pisut muutunud, on Vilja töö sisu jäänud sarnaseks. Ideaalmaailmas peaks haiguslehtede hüvitamine toimima nagu kellavärk: arst edastab elektroonselt patsiendi haiguslehe, tööandja kinnitab selle Eesti.ee vahendusel ning Tervisekassa kannab inimesele tema töövõimetushüvitise üle. Selles pealtnäha lihtsas kellavärgis leidub iga päev aga vedrusid ja hammasrattaid, mis ülejäänud kaadervärgiga kokku ei sobi, tekitavad takistusi, aga teevad elu ka põnevamaks. Siin tuleb mängu Vilja, kelle ülesandeks on kontrolli jõudnud töövõimetuslehed üle vaadata ja probleemid lahendada. „Kontrollin näiteks, kas inimese ravikindlustus kehtib, jälgin, ega inimene haiguslehe ajal siiski tööl või puhkusel ei viibinud ja teen vajadusel kohtutäituri arestimisakti alusel ülekande osas kinnipidamisi,“ selgitab Vilja. Kui selgub, et inimene ongi haiguslehel viibimise ajal käinud ka tööl või olnud puhkusel, on Vilja ülesanne töövoog järelevalveosakonda suunata.

Vahel tuleb suhelda ka töövõimetuslehe välja kirjutanud arsti või hoopis inimese tööandjaga, juhul kui täpsustamist vajab lehe välja kirjutamise põhjus või tööandja puhul hoopis inimese töötasu. Veel toob Vilja näiteks olukorra, kus tööandjale helistamine on väga vajalik – kui juba kinnitatud haiguslehel tuleb midagi muuta.

Mida teha, kui ühist keelt ei leia?

Lisaks kontrollidele, mis jõuavad spetsialisti lauale läbi süsteemi, tuleb päeva jooksul vastata ka telefonikõnedele ja e-mailidele. „Arstid saadavad e-maili teel tihti väljakirjutatud lehtede osas parandusi. Küll on kogemata märgitud vale periood või kogu leht kirjutatud ekslikult,“ räägib Vilja. Kui juhtub, et sel hetkel on protsess veel tööandja andmete ootel, saab parandus kiiresti tehtud. Kui hüvitis on aga jõutud juba välja maksta, siis on olukord keerulisem ja tuleb teha ümberarvestus.

Nagu inimestevahelises suhtluses ikka, ei saa üle ega ümber vahel ka absurdikoomikasse kalduvatest seikadest. „Meenub üks juhtum, kus tööandja oli inimese kindlustuse mingil põhjusel peatanud. Helistasin tööandjale, kuid selgus, et räägime erinevates keeltes. Kuna parasjagu ei minu ega tema poolt meid ükski kolleeg aidata ei saanud, saatsin talle hoopis selgitava e-maili. Seepeale helistas ta mulle mõne aja pärast tagasi, ilmselt unustades meie keelebarjääri,“ jutustab Vilja. Jälle sama kohmetus olukorras, helistas tööandja teise liini kaudu oma sõbrale, kes nüüd moodsa sidelahenduse abil vestlusega ühines. „Sõber oli küll parajas segaduses, kuid aitas meil jutud siiski sirgeks rääkida. Hiljem helistas veel tööandja tagasi ja tänas mind Google’i tõlke abil juba eesti keeles. Moodne maailm!“

Et ise haiguslehest pääseda, tuleb võimelda

Haiguslehtede virr-varrist taastumiseks on Vilja sõnul parim ravi võimlemine, millega ta tegeleb juba 2015. aasta sügisest alates. Vilja liitus toona harrastusvõimlejate rühmaga ja oli rõõmus võimaluse üle pärast istuvat tööpäeva end liigutada. „Olen alati kadestanud rahvatantsijaid ja tahtnud midagi sarnast ka ise teha. Nüüd sain selle võimaluse ja näen, et võimlemine on minu jaoks isegi põnevam – alati uued kostüümid ja kavad, heast seltskonnast rääkimata!“ jutustab naine. Igal kevadel esineb Vilja trupp võimlemispeol Tallinnas ning esmakordselt võtsid nad sel aastal osa ka Kreetal toimunud Golden Age Gym festivalist. „Minu jaoks oli see esimene soojamaareis. Imetore oli oma riiki seal esindada!“

Tööga seotud proovikividest rääkides tuleb Vilja taas tagasi inimsuhete juurde. Kõige keerulisemad on olukorrad, kus lahendus seisab võõra inimese taga. „Helistan tööandjale ja palun tal inimesega seotud andmetes paar parandust teha, et me saaksime talle hüvitise välja maksta. Juhendan teda, mida me täpselt ootame ning kõne lõpeb lubadusega kohe parandused saata,“ räägib spetsialist. „Infot aga õhtuks ei tule. Ei tule ka järgmisel päeval. Helistan siis uuesti ja kõik kordub,“ toob Vilja näite olukorrast, mis võib üsna nõutuks teha.

Nagu Tervisekassas kombeks, siis päris üksi ei tööta ega lahenda ka probleeme ükski spetsialist. Vilja toob välja tiheda koostöö nii oma enda osakonna kui ka näiteks järelevalve ja klienditeenindusega. „Arutame omavahel erinevaid hüvitiste kinnipidamiste, ravi eiramiste või hoopis kindlustuse puudumisega seotud probleeme,“ selgitab Vilja. Koostöö klienditeenindusega tähendab aga eeskätt seda, et vahel läheb Vilja appi, kui teenindajal on inimesele vaja täpsemalt selgitada, miks ja kuidas mõni parandus või ümberarvestus tema haiguslehe osas tehti.

„Mulle meeldib see töö,“ võtab Vilja oma jutu kindlameelselt kokku. „Kui alustad hommikut pika nimekirja probleemsete haiguslehtedega ja näed õhtul, et oled suutnud need mured lahendada, on väga rõõmustav oma töö tulemust iga päev näha!“

Loe ka teisi blogilugusid sarjast "Peidus pool":

Tervisekassa statistik-analüütik Triin Võrno

Tervisekassa IT-haldur Margus Aedla

Tervisekassa süsteemiarenduse peaspetsialist Helen Talsi

Tervisekassa usaldusarst Malle Vahtra

Tervisekassa tervise edenduse spetsialist Ave Jüriöö