Ravikindlustuse blogi

Milles väljendub patsiendi omaosalus?

Ravikindlustustatud inimesed saavad suure osa pakutavatest raviteenustest minimaalse omaosalustasu eest või hoopis tasuta, sest haigekassa hüvitab kulud täies ulatuses. Sageli arvavad inimesed, et kõik meditsiiniga seotud kulud katab nende ravikindlustus. Millal võib patsiendilt visiiditasu küsida ja millal mitte, on sätestatud Ravikindlustusseaduses.
Sotsiaalmaksust laekuv ravikindlustuse osa (13%) annab haigekassale võimaluse sõlmida raviteenuste ja terviseuuringute osutamiseks lepinguid, liites kõik saadavad erinevad teenused paketiks, mida haigekassa hüvitab. Seega saavad ravikindlustatud inimesed kasutada raviteenuseid haigekassa lepingupartnerite juures soodushinnaga ehk makstes ainult omaosalustasu. Haigekassa hüvitab kindlustatutele kõik teenused, mis on toodud tervishoiuteenuste loetelus. Need, kellel ravikindlustust ei ole, peavad tasuma oma ravikulud ise, välja arvatud seadusega sätestatud erandolukordades.
Omaosalusmäärad on arvestatud selliselt, et nad oleks samal võrreldaval tasemel teiste riikidega ja inimene ei peaks kulutama tervishoiule rohkem kui teistes riikides.
Omaosalust kasutatakse patsiendi vastutuse tagamiseks. Muuhulgas on üheks eesmärgiks vähendada ravikindlustuse rahakulusid, kui patsient ei kasuta temale väljakirjutatud ravimeid.
Perearstiabi
Perearsti või -õe vastuvõtul ei pea kindlusatud visiiditasu maksma. See tähendab, et perearsti või -õe vastuvõtul käimine on ravikindlustatud inimestele täielikult hüvitatud teenuseks. Kindlustatutele on tagatud veel diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja operatsioonid ning tervise edenduseks mõeldud tegevused, näiteks vähiennetusdiagnostika.
Haigekassa hüvitab ka meditsiiniseadmeid, milleks võivad olla näiteks glükomeetrilised testiribad, operatsiooniaegselt või -järgselt paigaldatavad meditsiiniseadmed. Täpne loetelu on ära toodud meditsiiniseadmete lehel. Lisaks saavad kindlustatud ajutise töövõimetuse hüvitist, mille eesmärk on kopmenseerida haigestumise, lapse sünni või muul põhjusel töölt eemalviibimise korral saamata jäänud töötasu. Neile kehtivad ka soodustatud hindadega ravimite soetamine. Soodusravimite nimekirjaga saab tutvuda haigekassa kodulehel.
Erinevalt vastuvõtust perearsti kabinets, mis on patsiendile tasuta, on perearstil õigus küsida visiiditasu koduvisiiti tehes. Arst võib küsida kuni viis eurot, olenemata sellest, mitme patsiendi tervist ta visiidi jooksul hindab. Koduvisiit on tasuta rasedatele ja alla kahe aastastele lastele.
Samasugune viie euro suurune visiiditasu tuleb maksta erakorralise meditsiiniosakonda pöördunud patsientidel. Erandina on tasust vabastatud alla kahe aastased lapsed ja lapseootel naised.
Ravikindlustuseta inimesed peavad perearsti külastades ise tasuma visiiditasu ning neile osutatud teenuste eest perearstikeskuses kehtiva hinnakirja alusel.
Ravimi soodustuse protsent omaosaluses 2017. aastal:
50% soodustusega väljakirjutatud retsepti korral - 3,19 eurot
75% (90%) soodustusega väljakirjutatud retsept - 1,27 eurot
100% soodustusega väljakirjutatud retsept - 1,27 eurot
Juhul kui ravimi piirhind või hinnakokkuleppehind on jaehinnast madalam, tuleb patsiendil lisaks omaosalusele tasuda ka piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületav osa.
Eriarstiabi
Eriarsti poole pöördumiseks väljastab perearst patsiendile saatekirja. Saatekirja nõue ei kehti ainult seaduses sätestatud haigusjuhtumite korral, milleks on: trauma, silmahaigus, naha- või suguhaigus või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi. Patsiendil on õigus endale valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses. Soovituslik on külastada neid teenuseosutajaid, kellel on haigekassaga sõlmitud leping. Vastasel juhul tuleb inimesel ka oma ravikulud ise katta. Näiteks hambaravi kabinet, millel pole Haigekassaga sõlmitud laste hambaraviteenuse lepingut, ei saa võimaldada alla 19-aastastele tasuta ravi.
Haigekassa lepingupartnereid saab vaadata siit. Lisaks saab vaadata ravijärjekordade pikkuseid ning registreerida end vastuvõtule sinna, kus on kõige lühem järjekord.
Eriarsti visiiditasu on viis eurot ja seda on haigekassa lepingulistel partneritel õigus küsida. Visiiditasu ei või inimeselt küsida, kui vältimatule eriarstiabile (näiteks trauma puhul) järgneb vahetult haiglaravi või kui inimese on eriarsti juurde suunanud sellesama raviasutuse teine tervishoiutöötaja või teise raviasutuse sama eriala arst.
Visiiditasu kohta vormistatakse patsiendile arve. Kui arve jääb patsiendil tasumata võib raviasutus tema andmed inkassofirmale edastada.
Kuigi omavalitsustel pole kohustust visiiditasu maksmisel patsiente toetada, teevad osad neist seda siiski. Kui suures osas toetust eraldatakse ja kellele, otsustab kohalik omavalitsus ise.
Ambulatoorne ravi
Haiglas viibimise eest tuleb patsiendil tasuda omaosalust esimest päevast alates. Voodipäevatasu on raviasutusel õigus küsida 2,5 eurot päevas kuni kümne päeva eest ühe haigusjuhtumi korral, seega mitte üle 25 euro ühe haiglasoleku kohta. Erandi moodustavad need patsiendid, kes on intensiivravil või raseduse ja sünnitusega seotud haiglaravil ning alaealiste haiglaravi. Neilt ei või voodipäevatasu nõuda. Iseseisva statsionaarse õendusabi (endine hooldusravi) korral on voodipäevatasu 9,20 eurot päevas.
Suuremat haiglatasu võib nõuda siis, kui patsient kasutab erimugavustega palatit, mille tingimused on paremad määrusega nõutust, näiteks sünnituse korral perepalatid. Eraldi ei tule haigel maksta protseduuride või vajalike ravimite eest, need on juba arvestatud päevahinna sisse. Juhul, kui raviasutusel puudub haigekassaga leping antud erialal või patsiendile osutatav teenus ei ole haigekassa tervishoiuteenuste loetelus, võib haigla inimeselt ravi eest tasu küsida. Neil patsientidel, kellel pole kehtivat ravikindlustust, maksavad teenuse eest haigla hinnakirja järgi.