Ravikindlustuse blogi

Mida peaksid teadma HPV-vaktsiinist?

Arst vaktsineerib tütarlast

80% inimestest nakatub elu jooksul mõne papilloomiviiruse tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. Inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu ravi pole, kuid olemas on vaktsiin, mis ohtlikumate tüvede vastu kaitseb. Koolides lapsi vaktsineerivad õed ütlevad, et teadlikkus HPV ohtude ja vaktsineerimise kasu kohta on paraku veel väike.  

HPV levib sugulisel teel. HPV-l on üle 100 erineva viirustüve, millest osa põhjustavad healoomulisi ja teised pahaloomulisi muutusi nahal või limaskestadel. HPV põhjustab nii emakakaelavähki kui ka teisi vähiliike, nagu suu-, neelu- või pärasoolevähk, mis võivad esineda nii naistel kui ka meestel.

Eestis on nii vähki tekitavate HPV tüvede kui ka emakakaelavähi esinemissagedus üks suuremaid Euroopas. Haigestumise vähendamiseks on kasutusele võetud HPV-vaktsiinid, mis pakuvad kaitset kõige levinumate HPV tüvede vastu. 2018. aastal vaktsineeriti Eestis HPV vastu 13 869 tütarlast.

Riik panustab viiruse leviku tõkestamisse, kuid lapsevanemad veel kõhklevad

Alates 2018. aasta algusest rahastab riik HPV vastu vaktsineerimist – immuniseerimiskava raames võimaldatakse tasuta vaktsineerimist kõigile 12-aastastele tütarlastele. Vaktsiinisüsti teeb koolis kooliõde, vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist. „Tasuta vaktsineerimise süsteem on äärmiselt oluline, kuna võimaldab piisava hõlmatuse korral viiruse levikut takistada,“ ütles Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kooliõde Kersti Tamm. Tema sõnul on praegu vaktsineerimise tase siiski veel tagasihoidlik ning lapsevanemate teadlikkust vaktsiini kasudest saaks oluliselt suurendada.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst ja naistehaiguste keskuse juhataja Kersti Kukk rõhutas, et vaktsineerida on kasulik just noores eas. „Praegu vaktsineeritakse riigi rahastusega 12-aastaseid tütarlapsi, sest selles vanuses tekib kõige parem immuunsus ja kaitse viiruse eest. Oluline on vaktsineerida lapsi enne seksuaaleluga alustamist, sest hiljem on oht, et naine on juba HPV-ga nakatunud. Samas kui inimene on nakatunud ühe viiruse tüvega, annab vaktsiin siiski kaitse teiste tüvede vastu,“ kommenteeris Kukk. Põhjendamatult ta vaktsineerimist edasi lükata ei soovita, kuid kui see mingil põhjusel õigel ajal tegemata on jäänud, võib vaktsineerida ka hilisemas elus.

Kukk tõi Eestile eeskujuks Austraalia eduloo. „Austraalia on hea näide sellest, kuidas on võimalik vaktsineerimise abil viiruse levik praktiliselt peatada. Seal alustati tüdrukute tasuta vaktsineerimist 2007. aastal ning vaktsineerimise võimalust laiendati 2013. aastal ka poistele. Tänaseks on HPV levik 18- kuni 24-aastaste seas langenud 22 protsendilt ühele protsendile, mis on suurepärane tulemus,“ ütles Kukk.

Kelle vastutus on inimese hea tervis?

Iga päev vähihaigetega kokku puutuv Kersti Kukk valutab südant selle pärast, et eestlased ei kanna oma tervise eest piisavalt hoolt. „Inimesed ei mõista, et vaktsineerimine ja sõeluuringutel käimine on vastutuse võtmine oma tervise eest, mis on igaühe kohustus. Vähiriski ei teadvustata piisavalt – inimesed loodavad ikka, et nendega ei juhtu. Sõeluuringutel osalemine on vajalik, et leida üles vähieelsed seisundid, mis on paremini ravitavad kui vähk ise, kuid ka nende ravi võib tekitada tüsistusi. Vaktsineerimise abil saab suurt osa neist haigusjuhtudest vältida,“ rõhutas Kukk.

Ka kooliõdesid paneb muretsema, et osa lapsevanemaid jätab vaktsineerimise võimaluse kasutamata. „Mõned vanemad lasevad oma 12-aastasel lapsel ise otsustada, kas ta tahab end vaktsineerida lasta või mitte. Milline laps ütleks, et ta tahab süsti saada? Loomulikult nad ei taha, kuna ei mõista veel piisavalt viiruse levikuga seonduvaid ohte. Vaktsineerimisotsuse tegemine peaks olema lapsevanema vastutus,“ ütles kooliõde Kersti Tamm. Tema sõnul võib kõhkluste korral alati konsulteerida kooliõega, kes hirme maandada ja vaktsiini vajalikkust selgitada aitab.

Koolis keeldutakse vaktsineerimisest sageli klassikaupa – on neid klasse, kus on kõik tüdrukud vaktsineeritud ja neid, kus suur osa keeldub. Tamm usub, et selle taga on hirmujutud, mis klassis ringlema hakkavad. „Osa inimesi usub endiselt müüte, mis on teaduslikult ammu ümber lükatud. HPV- vaktsiinid ei sisalda elus viirust, seega ei saa need ka ühtegi haigust tekitada. Küll aga tugevdavad need immuunsüsteemi ja organism hakkab enda kaitsmiseks tootma antikehi. Uuringud näitavad, et vaktsiinid on ohutud ja vajalikud,“ kommenteeris ta. Kooliõe väiteid kinnitavad ka Ravimiameti andmed, mis ütlevad, et 2019. aastal teavitati kõrvaltoimetest vaid kolmel korral ja needki probleemid lahenesid mõne tunni või päeva jooksul.

Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta. Kooliõde teavitab lapsevanemat ning küsib nõusolekut vähemalt nädal aega enne plaanitavat vaktsineerimist. „Vaktsineerimine on parim viis oma last tõsiste haiguste eest kaitsta ja loodan, et vanemad kaaluvad selle otsuse tõsiselt läbi. Suvalisi internetilehekülgi ei tasu uskuda ning kõhkluste korral tasub küsida nõu tervishoiuspetsialistilt – kas kooliõelt või perearstilt,“ soovitas Tamm.

„HPV võib organismis aastaid nii eksisteerida, et see ei põhjusta mingeid kaebusi. Noored ei oska vähki karta, sest haigus tekib enamasti vanemas eas. Kui me haigusi ei näe, tekib vale turvatunne nagu haigus meid ei ohustaks – see pole loomulikult tõsi ning haigestumise riski aitab vähendada vaid vaktsineerimine,“ kommenteeris doktor Kukk.