Ravikindlustuse blogi

Meie naerusuine assistent Maarja Mälk

Maarja Mälk

Tänasel rahvusvahelisel sekretäride päeval teeme juttu meie assistendi Maarjaga. Maarja iseloomustamiseks sobivad ainult positiivsed omadussõnad. Ta on alati rõõmsameelne, optimistlik ja sõbralik, kel on naeratus alati näol. Oma tööd teeb ta suure pühendumuse ja kohusetundega ning ta võib olla lausa pedantselt korrektne.

Räägime lähemalt sellest, kuidas Maarja haigekassasse tööle sattus, miks korraks ära käis, uurime, millega tegeleb ta vabal ajal ning palume tal vastata mõnele küsimusele, mis seotud tema ametipostiga.

 

Maarja ja vaba aeg

Maarja peab ennast üpriski energiliseks inimeseks – tema elus peab kogu aeg midagi toimuma ja ta peab olema pidevas liikumises. „Ka mu sõbrad armastavad mulle tihti öelda, et sa ei püsi pudeliski paigal, aga ma ei oska kuidagi rahulikult olla. Ma ei suuda niisama vedeleda. Kui mõtlen, et tahan midagi teha, siis mulle piisab ka sellest, kui lähen lihtsalt Vanalinna jalutama, see on juba liikumine,“ räägib Maarja.

Peamiselt pühendab ta oma vaba aja sõpradele, perele ja koer Flipile. Maarja on väga suur koerasõber ja ütleb, et nunnutaks kõiki koeri, kuid praegu kuuluvad tema paitused peamiselt õe koerale Flipile, kes nii mõnedki korrad on temaga ka kontoris kaasas käinud. Maarja leiab, et koerad kontoris muudavad inimesed kohe avatumaks ja sõbralikumaks. „Mõnikord tuleb kolleeg sulle koridoris vastu ja teineteisele öeldakse vaid „Tsau“, kuid kui koer kaasas on, siis tekib kohe pikem jutuajamine“ naerab Maarja.

Koos sõpradega meeldib Maarjal mööda Eestit ringi trippida ja avastada uusi kohti ja seda aastaringselt, sest sama koht erinevatel aastaaegadel tundub alati uus. „Ja mis saaks veelgi parem olla, kui sinu kõrval on säravad ja särtsakad sõbrad, kes olenemata ilmast annavad päevale jumet,“ räägib Maarja oma sõpradest silm särades.

Vabal ajal meeldib Maarjale tegeleda ka erinevate loominguliste ja käeliste tegevustega. Ta käib aeg-ajalt keraamikas ja tema viimane avastus on voolav akrüülmaal ehk pouring. „See lihtsalt paneb su loovuse proovile ja tulemus on võrratu,“ julgustab Maarja kõiki seda proovida.

 

Maarja ja töö

Esimene kokkupuude oli Maarjal haigekassaga 2009. aasta sügisel, kui ta õppis Tallinna majanduskoolis sekretäritööd ning tuli siia praktikale.

Päriselt haigekassasse tööle tuli ta 2015. aasta sügisel, kui tundis, et ligi kuueaastane töökogemus kohtus oli tema jaoks ammendunud ja soov oli tööalaselt edasi liikuda. „Nägin töökuulutust, kus haigekassasse otsiti juhatuse assistenti. Otsustasin kandideerida ja vot oli see alles kandideerimine. Käisin vestlusel, millele järgnes kahetunnine proovitöö, tegin isiksuse testi ja seejärel käisin veelkord vestlusel, mille tulemusel küll ei osutunud valituks juhatuse assistendi ametikohale, aga pakuti, et võiksin tulla veelkord vestlusele ja mõelda ravikindlustushüvitise osakonna assistendi kohale. Loomulikult olin nõus ja siit algas mu päris töökogemus haigekassas,“ jutustab Maarja, kes siiski pea kolm aastat hiljem tundis, et vajab uusi kogemusi ning suundus tööle Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna assistendina.

Maarja oli alati unistanud prokuratuuris töötamisest ning usub, et pisik tuli talle külge kohtus töötamise ajal. Ta oli kandideerinud prokuratuuri ka varem, kuid see soov jäi tol hetkel täitmata. Kuid uus võimalus avanes Maarjale siis, kui ta nägi vana kolleegi Facebookis prokuratuuri töökuulutust jagamas. Koheselt tärkas temas soov uuesti proovida.

Kuid Maarja oli ära vaid üheksa kuud ja alates eelmise aasta 13. maist on Maarja taas haigekassas tööl, kus ta assisteerib ravimite ja meditsiiniseadmete ning avalike suhete ja tervise edenduse osakonda. „Prokuratuuris töötamine oli omaette kogemus. Uudishimu sealse töö vastu sai kindlasti rahuldatud. Tehtud sai palju, millest ei osanud undki näha, kuid saatusel oli varuks veel üks keerdkäik ning mul avanes võimalus tulla tagasi haigekassasse. Prokuratuuris oldud aeg on mulle hindamatu kogemus, kuid olen äärmiselt õnnelik, et sain tagasi tulla ja et mind nii soojalt vastu võeti,“ räägib Maarja ning leiab, et vahest tuleb lihtsalt ära käia, et aru saada, kus on hea.

Mõned küsimused Maarjale:

Millised on hea assistendi omadused?

Minu meelest kirjeldab kõige paremini head assistenti sõna „pädev“. Kui inimesel ikka pädevust ei ole, siis on raske olla hea assistent. Muidugi on hea assistendi puhul olulised ka klassikalised omadused: usaldusväärsus, täpsus, hea stressitaluvus, suhtlemisoskus, kohusetundlikkus, julgus ja kiire kohanemisvõime.

Mis on olnud suurim väljakutse sinu töös?

Alguses oli üsna suur väljakutse tulla toime organisatsioonis, mille tegevusvaldkonnaga sa kunagi varem kokku puutunud ei ole. See oli nagu taas 1. klassi minek, kus alustad A-st ja B-st ning liigud iga aastaga edasi. Hea näide on see, kui minu 8. tööpäeval tuldi hommikul varakult minu tuppa ja paluti abi juhatuse koosoleku protokollimisel, sest juhatuse assistent oli ootamatult haigestunud. Muidugi ehmatasin ära, aga kui vaja, siis vaja ja muidugi aitasin. Kuid see koosolek oli kaheksa tundi pikk ja kui koosolekul räägivad inimesed peamiselt lühenditega, siis see on nagu totaalne košmaar inimesele, kes teemat absoluutselt ei valda. Kuna kohtus protokollimisest olid sõrmed veel soojad, siis otsustasin panna kõik kirja ja katsusin peale protokollimist protokolli lühendada, aga ega ma väga ei osanudki lühendada. Kokkuvõttes oli see äge pea ees vette hüppamine 😊

Tööandja juures hindan kindlasti paindlikkust kaugtöö tegemise võimaluse osas, kolleegide juures nende abivalmidust, kuulamisoskust ja sõbralikkust.

Mida hindad tööandja ja kolleegide juures?

Tööandja juures hindan kindlasti paindlikkust. Ei osanud varem hinnata kaugtöö tegemise võimalust, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hindan. Pole vahet, kus sa tööd tehes oled, peamine on, et töö tehtud oleks. Kolleegide juures hindan nende abivalmidust, kuulamisoskust ja sõbralikkust.

Milline on olnud parim tunnustus juhi poolt?

Tore, kui juht kiidab töötajat tehtud töö eest ja annab teada, mida sa oma töös hästi teed. Kuid parim tunnustus on see, kui juht seisab sinu eest, mis väljendab kõige paremini seda, et ta hindab sind ja sinu tööd ning ei jäta oma töötajat tema muredes üksi.

Mis sind motiveerib sinu töös?

Kõige paremini motiveerib see, kui näen, et minu olemasolu kolleegidele on oluline ja kui tunnen end nende keskel vajalikuna.

Mis on olnud sinu naljakaim seik haigekassas töötades?

Olin siin töötanud lühikest aega, kui kodanik oma küsimusega oli helistanud minu numbrile ning kurtis muret, et ta ei ole kirstus ning mida ta peab tegema, et kirstu saada. Esialgu olin täiesti tumm ning mõtlesin, kas minuga tehakse mingit nalja. Sellest hoolimata soendasin küsida: „Mis kirstu silmas peate, palun täpsustage probleemi?“ Kuna kodanik mulle täpsemaid selgitusi või pidepunkte ei andnud ja raius edasi, et teda ei ole kirstus ja ta tahab sinna saada, siis otsustasin võtta tema telefoni numbri ja lubasin helistada tagasi. Nagu ikka, kui ise ei tea, siis küsi kolleegilt. Uurisin maja peal asja ja selgus, et KIRST on Kindlustatud Isikute Register.

Mida sooviksid veel tööalaselt saavutada?

Soovin oma teadmisi täiendada ja oskusi parandada, et pakkuda paremat tuge oma osakondadele. Kuid kuna olen tegelikult õppinud ka personalispetsialistiks, siis kunagi kaugemas tulevikus sooviksin ilmselt proovida kätt ka värbajana ja vaadata, mis väljakutseid see ametikoht pakub 😊 

Kuidas käituda tujurikkuja/pahura kolleegiga?

Meil kõigil tuleb ette halvemaid päevi ja eks siin tulevad mängu inimlikkuse aspektid. Kui inimesel on paha tuju, siis alati peitub selle taga mingi põhjus. Lihtsalt tuleb ta ära kuulata või olla temaga sõbralik, et sinu positiivsus kanduks talle edasi. On ju ütlus „Naerata ja maailm naeratab sulle vastu“, usun et kolleegiga on samuti.