Marion Kalju: ravijuhendid aitavad ravitulemust ühtlustada

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialist Marion Kalju selgitab intervjuus, kuidas on tervishoiukorralduses abiks ravijuhendid ja kuidas nende loomine patsiente aitab.

Miks on ravijuhendeid vaja?

Ravijuhendeid on vaja patsientide heaks. Teadus ja meditsiin arenevad pidevalt ja kiiresti ning tervishoiutöötajatel on keeruline ja aeganõudev kogu infot pidevalt läbi töötada ja praktikas kasutusele võtta.

Ravijuhendis on kindla metoodika alusel välja töötatud tõenduspõhised soovitused tervist mõjutavate tegevuste kohta. Ravijuhend toetab tervishoiutöötajat patsiendi diagnoosimisel ja ravimisel parimate otsuste tegemisel ning seeläbi on patsiendil võimalik saada tänapäevane, tõenduspõhine ravi ja parem ravitulemus.

Kes ravijuhendeid teevad ja miks just nemad?

Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool, mille meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi juures töötab püsisekretariaat. Ravijuhendi koostavad ravijuhendi sekretariaat ja töörühm, kuhu kuuluvad nende erialade eksperdid, kes on vastava ravijuhendi teemal pädevad, samuti kõnealuse haigusega kokku puutunud patsientide esindaja. Ravijuhendi koostamise protsess peab olema läbipaistev, hoolikalt läbi mõeldud ja toimuma tihedas koostöös kõikide huvirühmadega. Püsisekretariaat tagab selle, et ravijuhend oleks kooskõlas tõenduspõhise meditsiini põhimõtetega ja välja töötatud kindla metoodika alusel vastavalt ravijuhendite koostamise käsiraamatule. Ravijuhendite koostamisel deklareeritakse kõigi koostajate huvid ja jälgitakse, et koostajad oleksid erapooletud, sõltumatud ning objektiivsed.

Mis maailmas pärast ravijuhendite valmimist paremaks on läinud?

Ükskõik kui palju ravijuhendeid koostada, jääb alati ravikvaliteedis ja ravis mingi varieeruvus, sest patsient ei ole näidisjuhtum raamatust – iga patsient on ainueksemplar ja kõiki ei saa õpiku põhjal ravida. Siiski näitavad erinevate diagnooside ja ravijuhendite kohta maailmas tehtud uuringud, et ravijuhendi kasutuselevõtt toob muutusi patsiendi ravitulemuses ja ka tervishoiukorralduses, sest ravipraktikad ühtlustuvad. Kui ravijuhendi koostamisel hinnatakse erinevaid sekkumisi (mitmesugused ravimid, teenused, uuringud, protseduurid jne) ja leitakse, et mingil sekkumisel on patsiendi jaoks väga positiivne mõju, siis saab selle alusel teha muudatusi ka tervishoiusüsteemis.. Näiteks saab teha muudatusi olemasolevates tervishoiuteenustes, luua uusi teenuseid, soodustada ravimite soodusnimekirja jõudmist jm. Kuna ravijuhendites on diagnoosimise ja ravi põhimõtted ühtselt kokku lepitud, siis on ka rahastajatel jt huvigruppidel võimalus ravijuhendi põhimõtetele tuginedes analüüsida, kas meie patsiendid saavad samadest põhimõtetest lähtuvat ravi ning vajadusel muudatusi toetada.

Mille alusel ravijuhendite teemasid valitakse?

Ravijuhendi koostamiseks võivad esitada ettepaneku erialaseltsid, tervishoiutöötajate kutseühendused, tervishoiuteenuse pakkujad ja teised huvitatud pooled, nende hulgas meie ise, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, Tervise Arengu Instituut, sotsiaalministeerium, terviseamet, ravijuhendite nõukoda jt. Olulise huvide konflikti tõttu ei võeta töösse ettepanekuid, mille on koostanud ravimeid või meditsiiniseadmeid tootvad või esindavad ettevõtted.

Ravijuhendi koostamiseks võib olla erinevaid ajendeid: vastuoluline või uus teave terviseprobleemi mõjutavate ravimeetodite kasutegurist, märkimisväärsed erinevused ravipraktikates ja haigete käsitluses erinevates Eesti tervishoiuasutustes, kliiniliste auditite tulemused, tagasiside praktikutelt, uute sekkumiste kasutuselevõtmine, tervishoiukorralduses esile kerkinud probleemid jne.

Ravijuhendi teema kohta ettepanekut tehes tuuakse välja, miks ja kelle jaoks on ravijuhendit tarvis koostada. Samuti kirjeldatakse, mille poolest erinevad ravipraktika, ravitulemused või tervishoiukulud erinevates Eesti tervishoiuasutustes või piirkondades, kuidas see patsiente mõjutab ja millist kasu saaks patsiendid ravijuhendi kasutuselevõtuga.

Ravijuhendite teemasid hindab ekspertidest koosnev ravijuhendite nõukoda, kes valib teemaalgatuses esitatud informatsiooni põhjal üks kord aastas ravijuhendite koostamiseks sobivad, olulised ja prioriteetsed teemad. Teemade valikul arvestatakse ka mõju tervishoiu ressursikasutusele ja -korraldusele.

Kui palju ravijuhendeid on Eestis aastas vaja?

Erinevaid diagnoose on sadu ja pole ühtegi riiki maailmas, kellel oleks iga diagnoosi või seisundi jaoks olemas ravijuhend. Küllap ei olegi iga seisundi jaoks juhendit vaja. Oleme Tartu Ülikooliga kokku leppinud, et aastas on optimaalne koostada seitse-kaheksa ravijuhendit. Ravijuhendite vajadus on kindlasti igal erialal, kuid peame arvestama nii rahalist kui ka inimressurssi. Juhul kui vastaval teemal ei ole veel Eesti ravijuhendit olemas, siis on võimalik kasutada rahvusvahelisi juhendeid, mida võetakse arvesse ka Eesti juhendite koostamisel.

Lisaks koordineerime juhendi kasutuselevõtuks vajalikke tegevusi ja rahastame sellega seotud kulusid, sest ainuüksi ravijuhendi koostamisest ja valmimisest ei piisa. Juhend on vaja viia tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide töölauale ning neid koolitada, samuti teha kasutuselevõttu toetavaid muudatusi tervishoiusüsteemis.

Tasub meeles pidada, et ravijuhend on tervishoiutöötaja jaoks soovituslik abimaterjal ja lõplikud otsused patsiendi aitamisel teeb tervishoiutöötaja.

Evelin Trink, tervisekassa kommunikatsioonijuht