Ravikindlustuse blogi

Kuhu kulub haigekassa raha tuleval aastal?

Pille

Originaalallikas: Meditsiiniuudised

Järgmisel aastal on haigekassa eelarveks prognoositud 1,6 miljardit eurot. Kuhu raha kulub, annab ülevaate haigekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Viimase kümne aasta jooksul on igal sügisel teavitatud tervishoiule suunatava raha ehk haigekassa eelarve kasvust. Igal aastal kaasnevad sellega ootused, et lisanduvad summad võiks tervishoius ravijärjekordi lühendada ning palju uusi teenuseid või ravimeid kättesaadavaks teha. Endiselt räägime tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusest ja pikkadest ravijärjekordadest.

Kõige rohkem kulub tervishoiuteenustele. Kokkuvõttes võib öelda, et nende kogumaht 2020. aastal on ligi 1,2 miljardit eurot ehk 73 protsenti haigekassa eelarvest. Ülejäänud osa eelarvest võtavad ravimid, hüvitised, välisravi jne.

Millised on tuluallikad?

Järgmisel aastal on haigekassa eelarveks prognoositud 1,6 miljardit eurot ehk eelarve kasvab 144 miljoni euro võrra. See on summa, mida saame kasutada 2019. aastaks planeeritud vahenditest rohkem.

Kõige suurem osa eelarvest sõltub tööjõumaksude laekumisest. Ligi 90% haigekassa tuludest moodustab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Teine suurem tuluallikas on alates 2018. aastast riigieelarve eraldis tervishoiukuludele, mida arvutatakse mittetöötavate pensionäride pensionitelt. 2020. aastal arvutatakse eraldist 11 protsenti pensionite kogusummast, alates 2022. aastast võrdsustub see sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 13 protsendiga.

Täiendavad teenused

Haigekassa eelarvesse lisaraha toomine tõi ka tervishoiukuludesse täiendavaid teenuseid, mis varem olid rahastatud otse riigieelarvest. Ehk koos rahaga anti kaasa ka kulu. Alates 2018. aastast on haigekassa eelarvesse lisandunud kiirabiteenus, mittekindlustatud inimeste vältimatu abi eest tasumine (EMO), vaktsiinid ja vastumürgid ning erinevad tuberkuloosi- ja nakkushaiguste ravimid. 2020. aastal lisanduvad täiendavalt residentuuris õppivate arstide tasustamine ning riikliku siirdamiskeskuse rahastamine. Nendele uutele teenustele eelarves suunatakse ligi 20 miljonit eurot.

Tervishoiukulud kasvavad iga-aastaselt tulenevalt teatud sisendite kasvust. Hea näitena on siinkohal ajutise töövõimetushüvitiste ehk lihtsamalt haigus-, hooldus- ja sünnituslehtede eest makstava tasu kasv. Need hüvitised arvutatakse maksmisele eelnenud aasta tulu põhjal. Rahandusministeeriumi sügisese prognoosi kohaselt on 2019. aasta keskmine palgakasv veidi üle 7 protsenti ning sellest tulenevalt hindame järgmisel aastal väljamakstavate töövõimetushüvitiste kasvuks ligi 12 miljonit eurot ning eelarvesse on planeeritud hüvitiste väljamaksmiseks vahendeid ligi 180 miljonit eurot.

Retseptiravimeid kasutatakse aina rohkem

Eestis elanikkond vananeb ning kuna kauem elatud eluaastad pole kahjuks veel kõik tervena elatud aastad, siis kasutatakse ka retseptiravimeid aina rohkem. Retseptiravimite kallim hind ning suurem kasutus on kompenseeritud inimestele läbi täiendava ravimihüvitise. Haigekassa poolt tasutavate ravimite ja ravimihüvitise kasutust prognoosime umbes 183 miljoni euro eest, kasvatades ravimite eelarvet võrreldes selle aastaga ligi 14 miljoni euro võrra.

Meditsiiniseadmetes täiendatakse kompenseeritavaid vahendeid uute ja tõhusamate seadmetega. Pöörame rohkem tähelepanu lastele ja nende poolt kasutatavate seadmete mugavusele. Kokku kasvab meditsiiniseadmete eelarve ligi 2 miljonit eurot.

Iga aastaga kasvab välisriigis ravi saanud inimeste osakaal. Haigekassa tasub nii meie inimeste vältimatu abi eest Euroopa Liidus kui suuname ka ise inimesi plaanilisele ravile välismaale. Välisravi rahastamiseks planeerime eelarvesse ligi 16 miljonit eurot, mis on 1 miljoni euro võrra suurem 2019. aasta eelarvest.

Suurim osa kasvust läheb tervishoiuteenustele

Kõige suurema osa eelarve kasvust ehk ligi 91 miljonit eurot suunab haigekassa tervishoiuteenustele. Nende all kajastuvad nii perearstiabi, eriarstiabi, õendusabi, hambaravi, kiirabi kui ka tervise ennetus: kõik teenused, mida osutavad patsientidele haigekassa lepingupartnerid ehk teenuseosutajad (arstid, perearstid, hambaarstid, õenduse osutajad ja kiirabi).

Teenuseosutajatele tasub haigekassa inimese ravi eest vastavalt valitsuse poolt igal aastal kinnitatud haigekassa tervishoiuteenuste loetelule ehk teenuste hinnakirjale. Igal aastal vaadatakse teenuste loetelu üle, korrigeeritakse teenuste hindasid ning lisatakse uusi teenuseid. Kõige suurema osakaalu teenuste hindades moodustab tervishoiutöötajate palk. Tulenevalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingu tingimustest suunatakse 2020. aastal teenuste hindadesse palgakomponendi katteks ligi 50 miljonit eurot.

Uusi teenuseid ligi 17 miljoni euro eest

Inimestele paremate ravivõimaluste tagamiseks lisame uusi teenuseid ja haiglaravimeid loetellu ligi 17 miljoni euro eest. Lisatud on uusi diagnostikavõimalusi uuringute paremaks läbiviimiseks.

Esmatasandi arstiabi paremaks korraldamiseks lisatakse täiendavad e-konsultatsiooni teenused, perearstidele, kes mingil põhjusel nimistust loobuvad (nt pensionile jäävad arstid) võimaldatakse aasta jooksul tööle võtta nimistu üleandmise eesmärgil arst või arst-resident, jagatakse ümber teenused perearstide rahastuses fondide vahel. Õendusabis lisatakse üldhooldekodu elanikele võimalus saada tervishoiuteenust kohapeal ehk üldhooldekodus ning loetellu lisati statsionaarne hospiitsteenus.

2020. aastal soovime täiendavalt piloteerida ka uut tasustamismeetodit insuldiravis ehk insuldipatsiendi raviteekonda. Eesmärgiks on terviklikum ravi patsiendile ja parandada selle läbi ravitulemusi.

Pärast kõiki planeeritavaid muudatusi tervishoiuteenustes jääb ravi kättesaadavuseks ehk ravijärjekordade lühendamiseks hinnanguliselt ligi 20 miljonit eurot, mis tervishoiuteenuste 1,2 miljardilisest eelarvest moodustab ligi 2 protsenti.

Eriarstiabis on peamine fookus jätkuvalt laste ravil ning vähiravil. Tagame vältimatu abi osutamise kõikidel erialadel ning rahastame täiel määral erijuhte (sünnitused, dialüüsid, organsiirdamised jne). Oluline on jätkuvalt suurendada vaimse tervise rahastamist. Hambaravis on jätkuvalt fookuses laste hambaravi ja ennetus.