Ravikindlustuse blogi

Kliinilised auditid ja sihtvalikud toetavad ravikvaliteeti

andmed

Sirje Kree, haigekassa kvaliteedi edenduse osakonna juhataja

Haigekassa jaoks on tervishoiuteenuste kvaliteet oluline. Meie üks strateegiline eesmärk on tagada kvaliteetsete teenuste kaudu terviklik patsiendikäsitlus. Selle eesmärgi täitmiseks kasutame raviprotsessi kvaliteedi hindamiseks kliinilisi auditeid ja sihtvalikuid, mis omakorda võimaldavad parandada patsientide raviteekonda ja ravitulemusi.

Kliiniline audit aitab arendada tervishoiukvaliteeti

Kliinilise auditi käigus hinnatakse ravidokumente kindlate kriteeriumite alusel ja lõpptulemusena koostatakse auditi lõppraport. Kliinilise auditi tulemusi tutvustatakse tagasisideseminaril tervishoiuteenuse osutajale ja planeeritakse järeltegevused lähtuvalt auditi soovitustest. Kliiniliste auditite abil on võimalik soodustada parimat praktikat tervishoius ning parendada nii teenuse osutamise sisemist korraldust kui ka ravitulemusi.

Alates 2002. aastast korraldab haigekassa umbes viis kliinilist auditit aastas. Haigekassa auditites hinnatakse eelkõige tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilise töö kvaliteeti.

Auditeid teeb haigekassa koostöös erialaseltsidega, kes nimetavad oma esindajad auditi töörühma. Töörühm koostab vastava auditi jaoks hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse ravidokumentide põhjal nii raviprotsessi kui ka -tulemusi.  

Auditi aruanded sisaldavad lisaks raviprotsessi ja -tulemuste analüüsile ka ettepanekuid, seda nii patsiendi, raviasutuse kui ka teenuse kohta. Nendeks ettepanekuteks võivad näiteks olla soovitus muuta tervishoiukorraldust, seadusandlust, tervishoiuteenuste loetelu või koostada vastava haiguse käsitluseks ravijuhend. Viimase ettepaneku esitas südamepuudulikkusega patsientide ravikvaliteedi  audit ning see ongi nüüd ühe 2020. aastal koostama hakatava ravijuhendi teema.

Auditi teemade valikul lähtutakse erinevatest kriteeriumitest, näiteks erinevused tervishoiuteenuse osutajate ravitegevuses, suurenenud kulud, kvaliteediprobleemid. Ettepanekuid kliiniliste auditite teemadeks saavad esitada kõik, nii tervishoiutöötajad ja erialaseltsid kui ka patsientide ühendused. Auditite teemad kinnitatakse haigekassa juhatuse otsusega. Kliiniliste auditite koostamine toimub vastavalt käsiraamatule, mida uuendatakse sellel aastal.

Sihtvalik toetab tervishoiuteenuste kvaliteeti

Sihtvalikute  käigus võrreldakse raviarve vastavust haigusloole ja vaadatakse, kas raviarve on õigesti kokku pandud ja meditsiiniliselt põhjendatud. Sihtvalikuid tehakse näiteks seoses suurte ravikuludega või kui inimesed pole rahul arstiabi teenusega. Samuti tehakse sihtvalikuid prioriteetsetes tervishoiuvaldkondades, näiteks sellel aastal kontrollib haigekassa koroonaviiruse patsientide haiglaravi korraldust haiglates.

Sihtvalikud on teemapõhised ravidokumentide ja raviarvete hindamised, eesmärgiga hinnata väljamakstud ravikindlustushüvitiste õigsust, avastada võimalikke vigu ning pettuseid. Seeläbi soodustame parimate praktikate rakendamist tervishoius, sh tagades õige raviarve kodeerimise, ravikindlustusraha põhjendatud ja efektiivse kasutamise ning kindlustatule kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise. Sihtvaliku teema otsustamisel hinnatakse, kas teema on seotud suurte kuludega (suur maht/mõju eelarvele), prioriteetse tervishoiu valdkonnaga, kvaliteediprobleemidega (nt kaebused). Samuti võib sihtvaliku teema olla seotud varasema hindamise jätkutegevusega (sh kliiniline audit) või on hindamistulemused aluseks muudatustele. 

Alates sellest aastast kaasame erialaseltse sihtvalikuga toimuvasse ravidokumentide hindamisse. Iga sihtvalikuga võtame vaatluse alla mõne konkreetse teema, mille ravidokumente hindama hakkame. Ravidokumentide hindamisel hinnatakse osutatud teenuse põhjendatust ja kvaliteeti. Haigekassa usaldusarstid hindavad ravidokumente, kuid hindamiskriteeriumite koostamises ja tulemuste hindamisel osalevad erialaseltside esindajad. Nii tehaksegi selle aasta esimeses pooles kolm sihtvalikut erialaseltside kaasabil.

Esimese sihtvalikuga kaardistame e-konsultatsiooni eesmärgipärasust ja patsientide käsitlust neuroloogia erialal. Tulemusi hindame koostöös  Eesti Perearstide Seltsi ja L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsiga.

Teise sihtvalikuga hindame ambulatoorse kirurgilise tegevuse põhjendatust otorinolarüngoloogia ja üldkirurgia erialadel.  Eesmärk on hinnata patsientide käsitlust sama operatsiooni korral, mis on tehtud kas ambulatoorselt, päevakirurgias või statsionaaris. Tulemusi hindame koostöös Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi, Eesti Anestesioloogide Seltsi ja Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga.

Kolmanda sihtvalikuga  kaardistame  ja hindame Covid-19 patsientide ravi korraldust haiglates, alustame Kuressaare Haiglast, kuid plaan on sarnane sihtvalik ka teistes haiglates.  Ka siin kaasame erialaspetsialistid (Põhja ja Lõuna meditsiinistaabid, Eesti Infektsioonhaiguste Selts, Ravimiamet) hindamiskriteeriumite koostamiseks, tulemuste hindamiseks ja jätkutegevuste planeerimiseks.