Kontrastsus:

TUGEV TAVALINE
Vali keel

Ravikindlustuse blogi

Kaugteenuste projektid arenevad rahvusvaheliste ekspertide käe all

Kaugteenuste mentorpäev

Haigekassa juhtimisel korraldatud kaugteenuste näidisprojektide konkursi kümme meeskonda liiguvad jõudsalt teise vooru poole, kust edasi saavad rahastuse vaid kolm kuni neli. Sel nädalal toimunud mentorpäeval said meeskonnad nõu ja tuge mentoritelt nii meilt kui ka välismaalt.

Möödunud sügisel alguse saanud näidisprojektide konkursi osavõtjatest on tänaseks sõelal kümme meeskonda, kellest kõik said esimese vooru läbinuna haigekassalt 10 000 euro suuruse toetuse. Kõik meeskonnad on seotud tervishoiuvaldkonnaga ning nende projektid on suunatud kaugteenuste arendamisele. Osa neist keskendub mõnele konkreetsele patsiendigrupile nagu psoriaasipatsiendid või kroonilised kopsuhaiged, teised uuele tehnilisele lahendusele, mis võiks aidata kõiki haigeid. Aprillis toimuva teise vooru hindamiseks peab ideest kujunema konkreetne kaugteenuseid sisaldav teenusmudel, mis eeldab muu hulgas kasutajateekondade kaardistamist, koostööpartnerite kaasamist ja mõju-uuringu kavandamist.

Haigekassa pakub projektimeeskonnale kuni hindamiseni erinevad toetavaid tegevusi ja koolitusi. Sel nädalal aset leidnud mentorpäeval oli kümnel meeskonnal võimalik üle videosilla küsida nõu ja saada tagasisidet kuuelt suure kogemuste pagasiga kodu- ja välismaiselt tervishoiu innovatsiooni eksperdilt.

Kaugteenuste arendamise projektijuhi Jaarika Järviste sõnul oli mentorpäev kasulik nii projektimeeskondadele kui ka konkursi korraldajatele, sest tõi kõigile värskeid mõtteid. „Mentorite hinnangul on projektide eesmärk küll patsiente aidata, aga suurel osal neist tuleks veel lihvida ideid, kuidas motiveerida erinevaid osapooli tervishoiusüsteemis innovatsiooniga kaasa tulema. Hinnata tuleks laiemalt ka projektide majanduslikku mõju, sest just see on üheks eelduseks, et pilootprojektist kasvaks üleriigiline lahendus,“ märkis Järviste.

Terviklahendus tuleks paremini läbi mõelda

Eestist pärit ekspertidest olid meeskondadele nõu andmas e-Riigi Akadeemia asutaja Linnar Viik, pikaaegne investor ja Health Founders innovatsioonikiirendi asutaja Erki Mölder ja PERH-i juhatuse liige Terje Peetso. Erki Mölder tähendas pärast mentorpäeva, et on väga positiivne, kuidas kõik arendamisel olevad projektid annavad patsientidele võimaluse osaleda aktiivsemalt oma ravis. Projektide elluviimiseks vajavad projektid tema sõnul aga veel tõsist arendust nii kliinilisest, tehnilisest kui ärilisest aspektist lähtudes. „Tiimid peavad suutma võrdselt arendada kõik neid valdkondi, vastasel korral on lahenduste rakendamine küsitav,“ ütles Mölder.

Mentoritena olid kohal tervishoiualase innovatsiooni eksperdid ka Ühendkuningriigist, Taanist ja Soomest. Claus Duedal Pedersen, kes vastutab Taanis esmatasandi arstiabi riikliku kvaliteedi- ja teadustaristu arendamise eest, märkis oma kogemusele tuginedes, et kõik projektid peaksid tõsiselt läbi mõtlema, kas ja kuidas on nende pilootprojekti võimalik hiljem laiendada ka üleriigiliselt. Siin peaksid tema hinnangul jõud ühendama riiklikud tugiorganisatsioonid ja arendusprojektid.

Kõrvalpilk on hindamatu väärtusega

Osalevad meeskonnad ütlesid pärast pikka mentorpäeva ühiselt, et värsked mõtted ja tagasiside oli oodatud ja tänuväärne. „Saime arutleda võimalike riskide ja takistuste üle. Nägime, et kui meie teenus muudab tervishoius olevaid tööprotsesse ja suhteid, siis peame meie olema valmis ka nende muutustega tegelema,“ võttis päeva kokku Eelvisiidi projektijuht Madis Tiik.

Kaugteenusmudeli Documental projektijuht Kristin Kuusk märkis, et mistahes projekti kallal töötades võib tegijale vahel ekslikult kõik väga selge paista ja kriitiline kõrvalpilk on seetõttu äärmiselt vajalik. „Meie lahenduse juures on oluliseks osaks esmatasandi harimine ning nende oskuste arendamine. Claus Duedal Pedersen juhtis meie tähelepanu sellele, et eesmärk on küll kena, aga küsis samas, kuidas me tulemusi mõõta kavatseme,“ sõnas ta.

Meeskondadel on aega oma ideid ja projektiplaane edasi arendada 1. aprillini, mil on teise vooru taotluse esitamise tähtaeg. Teises konkursivoorus edukaks osutunud projektidel avaneb võimalus valida endale sobiv pikaaegne mentor.

Haigekassa alustas kaugteenuste arendamisega 2020. aasta alguses. Selle eesmärk on parandada ravi kättesaadavust, järjepidevust ja kvaliteeti ning toetada patsienti oma tervise eest hoolitsemisel. Tänaseks rahastab haigekassa kaugteenustena nii kaugvastuvõtte kui ka -teraapiaid.

Kaugteenuste näidisprojektide konkursi eesmärk on kiirendada kaugteenuste kasutuselevõttu tervisesüsteemis. Näidisprojekte rahastatakse haigekassa innovatsioonifondist ja konkursi eelarve on orienteeruvalt üks miljon eurot. Näidisprojektid viiakse ellu aastatel 2021 – 2022.