Haigekassa töötab kindlustatute euroopaüleste õiguste tagamisega igapäevaselt

Kadri Eisenschmidt

Euroopa Liidu ühinemisel 13 aastat tagasi avanes Eesti Haigekassa kindlustatutele palju uusi võimalusi käia välismaal tööl või ravil. Need Euroopa Liidu õigused on kohaldatud Eesti seadusandlusesse ning on osa haigekassa igapäevatööst. Selleks on kasutusel näiteks e-vormid ehk paberkandjal vormikohased tõendid, millega määratakse inimese õigused saada teises liikmesriigis erinevaid sotsiaalkindlustushüvitisi ja mida liikmesriikide ravikindlustusasutused oma vahel suhtlemiseks kasutavad.

E-vormid võib vormide sisu poolest jaotada viieks rühmaks:

1. informatsiooni küsivad ja andvad vormid;

2. õigusi andvad, loovad ja lõpetavad vormid;

3. riikidevaheliste arveldustega seotud vormid;

4. rahaliste hüvitiste vormid ja

5. ravi saamise õigustega seotud vormid.

See kõik toimub kindlustatu jaoks nn kulisside taga ja inimene ei pea ise kõiki neid vorme selgeks õppima. Peamine, mida välisriigis viibides meeles tuleks pidada, on kanda kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti.

Kõige rohkem osutatakse Eesti kindlustatutele vajaminevat arstiabi Soomes

Haigekassas kindlustatud inimesel on õigus saada Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis viibides vajaminevat arstiabi asukohariigis kindlustatud inimestega võrdsetel tingimustel. Selleks, et tõestada kohapeal kindlustuse olemasolu, on vaja esitada Euroopa ravikindlustuskaart. Kui seda ei ole kaasas või seda mingil põhjusel kohapeal ei aktsepteeritud ja kohapeal tuli ravi eest siiski ise tasuda, on kindlustatul õigus taotleda haigekassast tagasimakset.

Tagasimakstava summa saamiseks teeb haigekassa järelepärimise riiki, kus kindlustatu ravi sai. Päringu saatmise eesmärk on selgitada välja kas ja mil määral inimesele tekkinud kulu hüvitatakse – kas teenust saadi erahaiglas, mille eest tulebki inimesel ise tasuda, või oli tegu näiteks omavastutustasuga. Haigekassa hüvitab tekkinud kulu kindlustatutele teisest riigist tulnud vastuse alusel.

Alates 2012. aastast on kõige enam tagasimaksete vorme kasutatud Soomes tekkinud tervishoiuteenuse kulu kompenseerimiseks – seda 556 korral. Tõenäoliselt on Soome osakaal suur seetõttu, et naaberriikides käiakse tihemini ning alaliselt viibib seal suhtelist suur arv haigekassa kindlustatuid. Seetõttu osutatakse ka vajaminevat arstiabi kõige tihedamini just Soomes.

Teisel kohal kindlustatutele arvete esitamise poolest on 316 vormiga Saksamaa. Kolmandal kohal on Prantsusmaa 224 vormiga. Kuigi kõik EL määrused on kohaldatud liikmete siseriikliku seadusandlusega, võivad riikide vahel siiski esineda mõningad erinevused. Näiteks on Prantsusmaa omapära, et inimene peab raviteenuse eest esialgu ise maksma ning esitab seejärel hüvitisetaotluse haigekassale. Taotluse saab esitada juba Prantsusmaal viibides sealsele haigekassale või koju tulles Eesti Haigekassale. Kokku saatis haigekassa teistesse EL riikidesse eelmisel aastal 357 ravi tagasimakse taotluse järelpärimist.

Alates 2012. aastast on haigekassa kindlustatud saanud välisriikidest kõige enam ravi Lätis, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes (vt illustreerivat tabelit). Tagasimakse taotluse esitamise põhjuseks on enamasti Euroopa ravikindlustuskaardi puudumine.

Ootamatu haigestumine välismaal võib olla stressirohke ja hirmutav. Selleks, et vältida kohapealsest asjaajamisest tulenevat lisapinget ning üleliigseid kulutusi ravi eest tasumise näol, soovitame reisile alati Euroopa ravikindlustuskaardi kaasa võtta ning vormistada lisaks ka erakindlustuse.

Kui aga kaarti kaasas pole, on e-vormide taotlused on kättesaadavad haigekassa kodulehel- vaata siit.

Lisainfo välismaal õppimise, töötamise või ravi saamise kohta on leitav riikliku kontaktpunkti lehelt- vaata siit.