Ravikindlustuse blogi

Eestlased on tervemad ja tervislikumad

pilt

OECD on tervisestatistika põhjal avaldanud värske ülevaate Eesti tervishoiusüsteemi tulemustest rahvusvahelises võrdluses. Raportist selgub, et Eesti inimeste elumuse näitajad on paranenud, elatakse tervislikumalt ja meie arstid kaasavad üha rohkem patsiente nende raviprotsessi. 

Keskmine eluiga on pikenenud

Keskmine eeldatav eluiga on pikenenud kõigis OECD liikmesriikides ning jõudnud keskmiselt 80,6 aastani. Eesti keskmine eluiga on keskmisest kolm aastat lühem ehk 77,7 aastat.

Raportist selgub, et tervislikumad eluviisid, suurem sissetulek ja parem haridus on viimastel aastakümnetel kaasa aidanud eluea pikenemisele. Selles on oma osa olnud ka tervisepoliitikal ja  kvaliteetsematel tervishoiuteenustel.

Enamikus riikides nagu ka Eestis on elumuse näitajad paranenud. Infarkti või insuldi tagajärjel sureb vähem inimesi. Paranemine on eriti märgatav südameinfarktiga patsientide hulgas Soomes ja insuldihaigetel Austraalias. Eesti infarktisuremus on endiselt OECD riikide keskmisest kõrgem.

OECD riikide keskmine rinnavähi viie aasta elumus oli 85%, Eestis aga 77%. Käär- ja jämesoolevähi elumuse näitaja oli Eestis samuti madalam OECD riikide keskmisest (vastavalt 58% ja 63%).

Inimesed elavad tervislikumalt

Kuigi tervishoiu kvaliteet paraneb ja keskmine eluiga pikeneb, on inimestel endil suur roll oma tervise hoidmisel. Oluliselt mõjutab inimeste tervist nende elustiil ja tarbimisharjumused.

Kui suitsetamine ja alkoholi tarbimine väheneksid poole võrra, pikeneks inimeste eeldatav eluiga veel 13 kuud.

 

Raportist selgub, et OECD riikides on suitsetajate osatähtsus vähenenud, kuid üks viiest täiskasvanust suitsetab iga päev. Sama situatsioon on ka Eestis.

Samuti on OECD liikmesriikides üldiselt vähenenud alkoholi tarbimine, seda juba alates 2000. aastast.  Seejuures on ka Eestis alkoholi tarbimine langustrendis. Vähenenud on tarbimissagedus ja korraga tarbitavad kogused. Aina enam eelistatakse lahjemaid jooke. Selgub, et inimeste hoiakud on muutumas, rohkem hinnatakse vaba aja veetmist alkoholi tarbimata.

OECD riikides on täiskasvanutest 54% ülekaalulised, sealhulgas 19% rasvunud. Eestis oli 2014. aasta rahvastiku toitumise uuringu järgi ülekaalulisi 33,3% ja rasvunuid 18%.

Patsiente kaasatakse rohkem raviprotsessi

Patsientide kogemusena peetakse oluliseks arstide selgituste arusaadavust ning patsientide kaasamist raviotsuste tegemisel. Raportist selgub, et kergesti arusaadavaks hindasid arstide selgitusi 86% Eesti patsientidest, OECD riikide keskmine on 89%. Raviotsustesse kaasati Eestis 80% ja OECD riikides keskmiselt 83% patsientidest. Mõlemad näitajad on läbi aastate paranenud.

Tervishoius saab kulusid kokku hoida

Keskmine eluiga on küll pikenenud, aga 10%-ne tervishoiukulude kasv pikendaks ühe elaniku keskmist eluiga veel 3,5 kuu võrra. Siin rõhutab OECD, et oluline on mitte tervishoiukulude suurus, vaid ressursi tõhus ja sihipärane kasutamine.

Kulude kokkuhoiule on aidanud kaasa näiteks geneeriliste ravimite suurem kasutamine. Sellised ravimid moodustavad rohkem kui 75% müüdud ravimite mahust näiteks USA-s, Saksamaal, Inglismaal, kuid vähem kui 25% näiteks Itaalias, Šveitsis ja Kreekas. Eestis moodustasid geneerilised ravimid 36% müüdud ravimite mahust.

Raportis juhiti tähelepanu ka väljakirjutatud antibiootikumide hulgale. Antibiootikume tuleb määrata ainult hädavajalikel juhtudel, kuid nende väljakirjutamine varieerus riikides rohkem kui kolmekordselt. Kõige vähem kirjutatakse antibiootikume välja Eestis ja Hollandis.