Ravikindlustuse blogi

Eduka välisravi võti on põhjalik planeerimine

valisravi

Mõne aja eest kohtusid haigekassa kolleegid Rootsis asuva Karolinska haigla esindajatega ning arutasid, kuidas kahe riigi vahel senisest veelgi paremini plaanilist välisravi korraldada.

Stockholm Care AB esindab nii suuremaid maakonnahaiglaid kui ka mitmeid eri- ja erakliinikuid Stockholmis ja juurdekuuluvas maakonnas. Eesti Haigekassat  külastasid Michael Nordh Grate (CEO), Customer Service Manager`id Susanne Rantakyrö ja  Cecilia Källebo.

Eriarstiabi teenuste osakonna spetsialist Jana Urtson rääkis, et kohtumine toimus rootslaste eestvedamisel ning selle põhieesmärk oli arutada garantiikirjaga seotud küsimusi. Garantiikirjaga lepitakse kokku, millised tervishoiuteenused on patsiendijaoks kaetud ja millised mitte.

Karolinska haigla esindajad soovisid ka teada, milliste terviseseisundite korral Eesti patsiendid välisriigis ravi vajavad. Kohtumise üheks oluliseks osaks oli haigekassa välisravi protsessi tutvustamine, sest riigiti on see üles ehitatud üsna erinevalt ning seetõttu võib nii arvete koostamisel kui ka garantiikirjaga kaetavate tervishoiuteenustega seoses tekkida arusaamatusi.

Kohtumisel selgitasid haigekassa esindajad, et Eestis on haigekassa vaid ravi finantseeriv, mitte koordineeriv asutus. Ravi koordineerijaks jääb endiselt Eesti haigla. Seetõttu peab ravi sisu ja pikkus olema Eesti arstide poolt haigekassale esitatavas konsiiliumi protokollis täpselt kirjeldatud. Samuti tuleb selgelt märkida, kui kiire patsiendil ravi saamisega on, sest sõltuvalt patsiendi terviseseisundist menetleb haigekassa taotlusi ühe kuni 60 päeva jooksul.

Selleks, et vähendada asjatut paberimajandust ning muuta kogu protsess patsiendile kiiremaks, tuleb Eesti arstidel teha koostööd välisriigis asuva haiglaga. Kahe haigla omavahelise koostöö üks eesmärkidest on patsiendi vajaduste väljaselgitamine juba enne patsiendi ravile suunamist. Selle tulemusena saab ravi eesmärgi selgelt sõnastada nii plaanilise välisravi taotluses kui ka konsiiliumi protokollis.

Plaanilise välisravi otsuse taga on terve meeskond inimesi. Lisaks patsiendile endale ja konsiiliumis osalenud arstidele, annavad oma vaieldamatult vajaliku panuse ka haigekassa juristid, usaldusarstid, assistendid ja paljud teised töötajad.

„Eestis sünnib plaanilise välisravi otsus nii, et esmalt esitab patsient meile taotluse, kaasame arstide konsiiliumi ja koostame haigekassa juhatusele otsustamiseks dokumendid. Haigekassa võtab maksekohustuse patsiendilt üle nende tervishoiuteenuste eest, mida patsient on taotlenud ja mille vajadust ning ravikindlustuse seadusele vastavust arstide konsiilium on kinnitanud. Seetõttu oleme korduvalt meelde tuletanud, et ravi ja sellega kaasnevad vajalikud tervishoiuteenused tuleks põhjalikult läbi mõelda, sest hiljem on nende lisamine aeganõudev lisamenetlus,“ selgitas Urtson.

Lisaks ravi põhjalikule planeerimisele, on oluline, et patsient või taotleja pööraks tähelepanu haigekassa poolt saadetud dokumentide sisule. Näiteks saadab haigekassa otsusega alati kaasa info, milliste teenuste eest haigekassa maksekohustust üle ei võta.

„Kahjuks jääb see paljudel kordadel patsientide poolt lugemata. Teavitame patsiente, et haigekassa ei saa hetkel tasuda tõlketeenuste ja väljaspool haiglat majutuse eest, samuti ka ei ole meil enamikel juhtudel võimalik tasuda transpordikulusid,“ selgitas Urtson.

Eestit ja Rootsit võrreldes selgus, et Rootsis käivad välisravi patsiendid näiteks Norrast ja Islandilt ning nende jaoks on Rootsis olemas referentskliinikud, kuhu patsient suunatakse koduriigi haigla poolt. Eestis on patsiendil hetkel põhimõtteliselt võimalik meelepärane haigla ise välja valida. See oli rootslaste jaoks suur üllatus.

Urtsoni hinnangul vajab plaanilise välisravi osa meil veel mitmes küsimuses kohendamist, sealhulgas patsiendi valikuõiguse vaates. „Patsiendil on täna õigus ise välisraviks haigla valida, kuid patsientidel puudub mõnikord teave haigla võimaluste, töötajate oskuste ja taseme kohta. Tihti pakuvad välisriigi haiglad ka nö tunnustamata ravimeetodeid, millel puudub tõenduspõhisus. Sellist ravi ei saa haigekassa seadusest tulenevalt võimaldada,“ selgitas ta.

Valdav osa patsiente suunduvad ravile siiski üldtunnustatud haiglatesse, kuna aastatepikkuse koostöö tulemusena on Eesti arstidel tekkinud kontaktid välisriigis asuvate haiglate ekspertidega keerulisi ravijuhte konsulteerides.

Kohtumisel väljendasid rootslased koostööga rahulolu ja lubasid pärast meie süsteemiga tutvumist ka enda töökorraldust kohendada, et seda meie seadustest tulenevate eripäradega paremini kohaldada.