Ravikindlustuse blogi

Ärevushäirete ravi algab perearstist

Ärevus on tänapäeval elu paratamatu osa. Igapäevaelus tekib tihti olukordi, kus on mõistlik tunda teatavat ärevust. Kui inimene ei tunneks mingit ärevust üheski olukorras, mis võib olla ohtlik või tuua kaasa läbikukkumise (näiteks eksam), oleks midagi korrast ära. Ärevusest saab häire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Sel juhul tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti või -õe poole.

Tervislikust ärevusest saab häire, kui see hakkab igapäevaelu segama

Ärevushäire erineb tavalisest, normaalsest ärevusest selle poolest, et sellega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab kauem – see võib kesta mitmeid kuid ega vaibu pärast pingelise olukorra möödumist. Häire võib viia foobiateni, mis segavad inimese elu. Näiteks ei suudeta muremõtete tõttu uinuda või hakatakse ärevust tekitavaid tavaolukordi (koolis või tööl käimine, söömine) täielikult vältima. Niisuguseid tavaolukordi tõlgendatakse selles seisundis ohtlikumana kui need tegelikult on.

Üldistunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne.
 

Üldistunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne. See kestab vähemalt kuus kuud, kuid sellega ei kaasne paanikahooge, foobiad või sundmõtteid. Ärevus ja muretsemine keskendub tavaliselt mitmele stressi tekitavale asjaolule elus (näiteks rahaline olukord, suhted, edasijõudmine koolis/tööl jms). Häirele on omane, et inimesel on palju muresid, ta veedab enamiku ajast muretsedes ning ei suuda muretsemist kontrolli alla saada. Muretsemise tugevus on suurem kui tõenäosus, et kardetavad sündmused päriselt juhtuvad.

Peale pideva muretsemise esinevad üldistunud ärevuse puhul ka mitmed lisasümptomid. Näiteks rahutus, kergesti tekkiv väsimus, keskendumisraskused, lihaspinge, unehäired, ärrituvus. Üldistunud ärevushäire võib tekkida ükskõik millises eas ja selle põhjused on täpselt teadmata. Arvatavasti mõjutavad selle teket nii pärilikkus kui ka ärevushäire teket soodustavad lapsepõlvekogemused (vanemate liigsed ootused, hülgamine, tõrjumine).

Kuidas ärevushäirega toime tulla?

Vestluse käigus perearsti ja –õega selgitatakse ärevushäire olemust, seda ägestavaid ja leevendavaid tegureid ning antakse soovitusi seisundiga toimetulemiseks ning tutvustatakse taasägenemise märke.

Ärevushäirete raviks on mitu võimalust – eneseabi, psühhoteraapia ja ravimid. Eneseabi puhul tutvustatakse patsiendile erinevaid materjale, millega ta saab töötada kas iseseisvalt või spetsialisti (arst, õde, psühholoog) juhendamisel. Psühhoteraapia käigus kasutatakse ravivõtteid, mis aitavad tekitada mõtlemises, tunnetes ning käitumises paranemiseks vajalikke muutusi. Ärevushäirete puhul peetakse tõhusaks psühhoteraapia vormiks kognitiivkäitumisteraapiat. Vajadusel määrab arst patsiendile ravimeid, nt antidepressandid või rahustid ja/või uinutid.

Patsiendijuhendite eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla erinevate haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis.
 

Ärevushäire all kannatavate inimeste jaoks on valminud ka patsiendijuhend. Patsiendijuhendite eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla erinevate haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis. Juhendi on koostanud õed, kes puutuvad oma töös igapäevaselt kokku erinevate ärevusseisunditega ning on patsiendijuhendi koostamisel lähtunud sama haigusseisundi kohta käivast ravijuhendist, mis on mõeldud tervishoiutöötajatele. Patsiendijuhendis on käsitletud soovitusi patsiendi vaatenurgast ning see sisaldab infot, mida patsiendil või tema pereliikmel on vajalik teada haiguse olemusest, igapäevaelu korraldamisest ja ravist. Kõike juhendis olevat räägib patsiendile tema visiidi ajal ka arst, ent uue info paljususes kipub kuuldud tarkus koju jõudes sageli ununema. Patsiendijuhend aitab vastata tekkivatele küsimustele, kui arsti pole läheduses.

Patsiendijuhendid valmivad nii trüki- kui veebiversioonis. Trükise saab patsient kas perearsti või eriarsti käest. Lisaks jagame juhendeid ka vastavaid patsiente esindavate kogukondade kaudu. Patsiendjuhendi veebiversioon on kõigile kättesaadav siit.