Arstiabi ooteajad

Tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti poole, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Perearst hindab, kas ja kuidas saab ravis kaasa aidata eriarst. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab kiirelt konsulteerida eriarstiga ning täpsustada eriarstile suunamise vajadust.

Perearsti vastuvõtule peab pääsema:

• ägeda terviseprobleemi korral samal päeval
• kõigil teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul

Eriarsti juurde saadetakse inimene siis, kui tema tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimene peab saama vajaliku arstiabi sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini. Inimene peab  arsti vastuvõtule pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.

NB! Erakorraline arstiabi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine – näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Inimene peab ise pöörduma haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsuma kiirabi.  Vältimatut ja erakorralist ravi vajavad inimesed võetakse ravile olenevalt patsiendi tervislikust seisundist kohe või plaanilisest järjekorrast lühema ooteaja jooksul. Konkreetse inimese ooteaja pikkus oleneb arsti hinnangust. Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi (tasuta) ja eriarstiabis erakorralised meditsiini osakonnad.

Kuidas saab patsient ravijärjekordade lühendamisele kaasa aidata?

Nii mõnelegi inimestele teeb muret eriarsti juurde pääsemine. Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha.

Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Koostöö patsiendi, perearsti ja eriarsti vahel aitab tagada inimesele õigeaegse ja vajaliku abi!

Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vastuvõtuaja vabastada ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  

Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti. Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise Tervisekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab Tervisekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes. Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka Tervisekassa klienditelefonil 669 6630. 

Miks tekivad ravijärjekorrad?

Ühise ravikindlustuse eesmärk on tagada olemasolevate vahendite juures parim ravikvaliteet ja arstiabi kättesaadavus kõigile Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus. Eestis on 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatud inimest, kellele peame arstiabi tagama. Kuna maksumaksjaid on kindlustatutest kaks korda vähem, on meie rahastus väike, aga nõudlus arstiabi järele suur. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega.

Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Tervisekassa ostab raviasutustelt oma kindlustatutele teenuseid vastavalt laekunud ravikindlustusrahale. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja Tervisekassast ostetava teenuse mahu järgi.

Ravijärjekordi ja tervishoiuteenuste nõudlust mõjutab:

• Konkreetsete raviasutuste töö planeerimine, sh kui palju vastuvõtuaegasid annab raviasutus plaanilisteks esmavastuvõttudeks, kui palju broneerib erakorralisteks vastuvõttudeks ja korduvvastuvõttudeks; samuti arstide, aparatuuri ja ruumide (näiteks operatsioonitubade) hõivatus.
• Suur tagasikutsete arv – kui tagasikutseid eriarstile on palju, kasvab ka järjekordades ootavate inimeste arv.
• Patsiendi isiklik valik (patsient soovib minna kindla eriarsti juurde või kindlasse raviasutusse).
• Vastuvõtule registreerunud, kuid kohale mitte minevate patsientide arv. Raviasutuste hinnangul võib selliseid patsiente olla 10–15%.
• Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu maht. Vaid see punkt loetelust on tegur, mida Tervisekassal on võimalik vahendite olemasolul lepingusummade muutmisega mõjutada.

Mida teeb Tervisekassa eriarstiabi ravijärjekordade lühendamiseks?

Tugevdame perearstisüsteemi. Oleme seadnud eesmärgi leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel nendes linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööajavälised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.

Arendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.

Toetame e-tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui ka patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ja -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimene eeldus on pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele üleminek ning saatekirjata erialade analüüs (võimalik saatekirja nõude laiendamine).