Viimased uudised

Perearst: vaevuste puudumisel pole mõistlik kõiki uuringuid teha

Perearst Marje Oona istub kabinetis laua taga, laual on arvuti

Peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona. Foto: Scanpix

„Arsti juurde tulevate inimestega vesteldes jääb küllaltki sageli kõlama, et soovitakse ära teha kõikvõimalikud analüüsid, et tervist kontrollida,“ räägib perearst Marje Oona oma kogemusest. Tohter jagab selgitusi, mis olukorras on üldse mõistlik erinevaid uuringuid teha.

Tervisekassa andmetel tegid perearstid möödunud aastal patsientidele kõige rohkem kreatiniini (neerude talituse näitaja) ja kolesterooli analüüse ning mõõtsid vere hemoglobiini- ja suhkrusisaldust.

„Need analüüsid on väga vajalikud, et jälgida selliste sageli esinevate krooniliste haiguste kulgu, nagu kõrgvererõhktõbi ja 2. tüüpi diabeet. Kreatiniini analüüsi abil jälgitakse, kuivõrd on need haigused mõjutanud neerude tööd, kolesterooli kõrgenenud tase tähendab, et kõrgvererõhktõbe või diabeeti põdevatel inimestel on suurenenud infarkti, insuldi ja neerukahjustuse risk,“ selgitas dr Oona.

Arst paneb südamele, et alates 40. eluaastast tuleks külastada oma perearstikeskust vähemalt kord viie aasta jooksul nii vererõhu mõõtmiseks kui ka südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks.

Kuidas läheb Tervisekassal haiguste ennetusega?

Nii teaduskirjandusest kui ka ennetuse propageerijate suust on tihti kõlama jäänud, et üks ennetusse panustatud euro on kümme korda tõhusam kui tagajärgedega tegelemine. Aasta tagasi sai Eesti Haigekassast Tervisekassa.