Uus TVH maksmise kord- küsimused ja vastused

Muutub haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib haigus- ja hoolduslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

• haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma  alates haigestumise 4. päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
• haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja  viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
• alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);
• raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
• alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi maksab jätkuvalt vaid haigekassa.

Tööandjate küsimused ja vastused, mis puudutavad uut TVH arvestamise korda alates 01.07.2009

Tööandja küsimus	Vastus
Kas tööandja arvutab haigusraha keskmise töötasu alusel (leides tööpäeva keskmise) või peab leidma 6 kuu kalendripäeva keskmise töötasu?	Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a. määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigetele 2 ja 3 puhkusetasu arvutamise ja maksmise reeglite kohaselt. Kuivõrd haiguslehe puhul makstakse hüvitist kalendripäevades ja ka tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale arvestatud töötasu jagada kalendripäevadega.   Erinevalt § 4 lõikest 1 lähevad haigushüvitise keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.
Uuel töövõimetuslehe vormil on väli „kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”. Praegu kehtivas seaduses on nõutud infot põhipalga kohta, mis on töölepingus kokkulepitud palk. Mida peetakse silmas töötasu all? Kas peame alates 1.juulist hakkama sinna lahtrisse märkima põhipalka koos lisatasudega?	Töövõimetuslehe vormi sõnastus on viidud kooskõlla 2009. aasta 1. juulil jõustuva töölepingu seaduse sõnastusega. Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, ravikindlustushüvitis, tööandja makstavad toetused, nt lapse sünni-, juubeli- või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest. Seega tuleb antud juhul märkida töötasu, milles on töö eest kokkulepitud.
Millistel juhtudel tuleb haigusleht esitada haigekassasse?	Haiguslehtede haigekassasse esitamist reguleerib sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr.114 § 10 lõiked 3 ja 4.    Selle kohaselt on kõikide haiguslehtede (sh kuni 3 päevaste, mille eest hüvitist ei maksta ja kuni 8 päeva kestvate, mille alusel maksab hüvitist tööandja) haigekassale esitamine kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassa esmaste lehtede kannetest.
Millal esitatakse haigekassale töövõimetuslehe koopia ja millal originaal?   Millistel juhtudel peab tööandja tegema omapoolsed kanded töövõimetuslehe originaalile ja millistel juhtudel selle koopiale?	Haiguslehtede haigekassasse esitamist reguleerib sotsiaalministri 26.09.2002 määruse nr.114 § 10 lõige 4.   Kui tööandja maksab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel töötajale haigushüvitist, teeb ta kindlustatud isikult saadud haiguslehest koopia, kannab sinna nõuetekohased kanded ning esitab koopia seejärel haigekassale. Originaalleht jääb tööandjale.   Kui tööandja ei maksa haigushüvitist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel, esitab ta haigekassale haiguslehe originaali. Nõuetekohased kanded tehakse sellisel juhul töövõimetuslehe originaalile.   Hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe korral esitab tööandja haigekassale originaali. Nõuetekohased kanded tehakse sellistel juhtudel töövõimetuslehe originaalile.
Millised andmed kantakse haiguslehele alates 01.07.09, kui rase keeldub töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest?   Kui rase keeldub töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest ja võtab sellega seoses haiguslehe, millised dokumendid tuleb selle haigekassasse saatmisel saatekirjale lisada?       Kas on vaja tööinspektori kooskõlastust, kui tööandjal ei ole rasedale anda tema terviseseisundile vastavat tööd?	Sotsiaalministri 26.09.2002.a määruse nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 10 lõige 6 kohaselt kannab tööandja alates 01.07.2009 haiguslehele ka järgmised andmed:   *Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine; *Kuupäev, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.   Saatekirjale lisatakse ainult tööandja ja kindlustatud isiku poolt nõuetekohaselt vormistatud haigusleht.     Kui tööandjal ei ole rasedale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, ei ole töölepingu seaduse § 18 lõike 2 kohaselt alates 01.07.2009 enam vaja tööinspektori kooskõlastust raseda ajutiselt tööst keeldumiseks.
Kuidas makstakse 01.07.09 kehtima hakkava korra järgi haiguslehed FIE-dele?	Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt maksab haigekassa FIEdele haigushüvitist alates 9.töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta. Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 12 kohaselt maksab haigekassa raseda (FIE) haiguse või vigastuse korral haigushüvitist töövabastuse teisest päevast alates.
Kui tööandjal tekivad kahtlused haigestunu haiguse tõsiduse ning režiimist kinnipidamise suhtes, kes ja kuidas teostab selle üle järelevalvet?	Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 2 kohaselt vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest arst, kes töövõimetuslehe väljastab.   Kahtluste korral on tööandjal alati õigus esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale avaldus haiguslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.   Eesti Haigekassa seaduse § 4 lõike 1 alusel on töövõimetuslehtede õigsust ja põhjendatust õigus kontrollida haigekassa usaldusarstidel.
Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst isikule haigus- või hoolduslehe?	1.juulil 2009 jõustuva uue töölepingu seaduse § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu.   Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.   Seega kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, siis sellisel juhul on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui töötaja seda ei tee, siis tööandja ei pea puhkust katkestama ja ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 4 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, sest isik on puhkusel. Sellisel juhul ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 5 kohaselt tekib õigus saada hüvitist alates päevast, millal isik on kohustatud asuma töökohustusi täitma.
Millal haigekassa maksab haigushüvitist alates töövabastuse esimesest päevast? Millal haigekassa maksab haigushüvitist alates töövabastuse teisest päevast?	Erandid, mil haigekassa maksab haigushüvitist alates haiguslehele märgitud töövabastuses esimesest päevast on: kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistuja ajutine üleviimine teisele ametikohale või teenistustingimuste kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel. Ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 3 kohaselt, kui töötajale on võimaldatud terviseseisundile vastavat tööd töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistuja on ajutiselt üle viidud teisele ametikohale või tema teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud, maksab haigekassa kindlustatud isikule hüvitist niisuguses summas, et hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga jagatuna selle ajavahemiku kalendripäevadega on võrdne kindlustatud isiku kalendripäeva keskmise tuluga. Erandid, mil haigekassa maksab haigushüvitist alates haiguslehele märgitud töövabastuses teisest päevast on: •          raseda töötaja poolt ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumise korral TLS § 18 lõike 2 alusel või raseda teenistuskohustuste täitmisest ajutise vabastamise korral; •          raseda haigestumise või vigastuse korral; •          kutsehaiguse ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haiguse või vigastuse korral; •          kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise või inimelu päästmise korral.
Mis juhtub kui töötaja võtab töövõimetuslehe tööst vabal vahetusel (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva), kas sel juhul on tööandjal õigus töövõimetushüvitise maksmisest keelduda?	Küsimuses esitatud juhul ei ole tööandjal õigust haigushüvitise maksmisest keelduda. Haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.
Alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohaselt töötaja haigestumisel tööandja maksab 1) 4.-päevast kuni 8.päevani haigushüvitist 70% töötaja keskmisest töötasust 2) hüvitiselt peetakse kinni tulumaks   Küsimus, olen ma õigesti aru saanud: 1.Hüvitist ei maksustata isiku töötuskindlustusmaksuga? 2.Hüvitist ei maksustata ettevõtte töötuskindlustusmaksuga? 3.Hüvitist ei maksustata sotsiaalmaksuga? 4.Hüvitist ei maksustata pensionikindlustusmaksuga (II sammas 2%-sellel aastal kindlasti mitte, kuid edaspidi)? 5.Muutuvad siis ka TSD (tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon) vormid maksuametis?	Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 3 kohaselt «Töötervishoiu ja tööohutuse» seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ei maksustata. Summat, mis ületab keskmist töötasu, maksustatakse üldises korras palgalt makstavate maksudega. Kogumispensionide seaduse § 7 lõike 2 kohaselt ei tasuta makset sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt, sama sätestab ka töötuskindlustuse seaduse § 40 lõike 2 punkt 4. Seega hüvitist kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksega ei maksustata. TSD vormide osas palume pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.
Kui inimene töötab võlaõigusliku lepingu alusel, kuidas arvutab tööandja haigushüvitise? Kas samamoodi, nagu töölepingu puhul, vastavalt kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale?	«Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 12² tulenevalt on tööandja kohustatud maksma haigushüvitist töölepingu alusel töötamise korral. Muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise korral ei ole kohustust maksta haigushüvitist. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus maksta haigushüvitist ei kohaldu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise juhtudele, st nendele võlaõiguslikele lepingutele, mis ei ole töölepingud. Näiteks töötamisel töövõtu lepingu kohaselt ei ole tegemist töölepingulise suhtega. Töö tellija ei ole lepingu teisele poolele tööandjaks ning kohustust maksta haigushüvitist ei ole.
Kas tööandja on kohustatud maksma haigushüvitist 4.-8. päeva eest, kui töötaja võtab haiguslehe oma viimasel tööpäeval ?	Tööandaja maksab haigushüvitist kuni töösuhte lõpuni, pärast töösuhte lõppu enam hüvitist maksma ei pea. Seega viimane tööpäev on töötajal haigushüvitise omaosaluse päev ning 4. haiguspäevaks on töösuhe juba lõppenud ja tööandja haigushüvitist maksma ei pea. Kui töösuhe lõpeb 4.-8. haiguspäeva perioodil, siis peab haigushüvitist maksma kuni töösuhte viimase päevani. Töötajal on pärast töösuhte lõppu veel  kahekuuline kindlustuskaitse, seega alates 9. haiguspäevast hakkaks Haigekassa haigushüvitist maksma.
Uue töölepinguseaduse § 37 ütleb, et töötasu võib vähendada töö mitteandmise korral aastas kuni 3 kuud, kuid mitte alla töötasu alammäära. Kui töötajad on koju lubatud, kuid   haigestuvad (pikemalt kui 9 päeva ).Kuidas toimub haigushüvitise maksmine?	TLS § 37 lubab tööandjal töötaja töötasu objektiivsetel põhjustel vähendada, s.t töötaja saab vähem raha ja tal on õigus töö tegemisest tasu vähendamisega võrdses ulatuses keelduda (sisuliselt jääb töötaja tööle osalise tööajaga). Töösuhe töötasu vähendamisel ei peatu ja kestab edasi, s.t tööandjal on kõik seadusest tulenevad kohustused. Tegemist on tavalise haigestumisega töösuhte ajal.
Kuidas arvutada keskmist kalendripäevatasu juhul, kui inimene on tööandja juures töötanud vähem kui 6 kuud?	Kui töötaja ei ole töötanud tööandja juures ühte tervet kalendrikuud, siis arvutatakse keskmine kalendripäevatasu Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a määruse nr 91 "Keskmise töötasu maksmise  tingimused ja kord" § 2 lõike 3 teises lauses ja § 4 lõikes 2 sätestatud alusel: Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.