Töötajate arvele ja arvelt maha võtmine
TÖÖLEPINGU ALUSEL TÖÖTAVAD TÖÖTAJAD
Kõik töötajad, kellega tööandja on sõlminud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töölepingu, tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist.
Kui vajalikud andmed jõuavad haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul, tekib töötajale kindlustuskaitse 14-päevase ooteaja möödumisel.
Juhul, kui tööandja esitab vajalikud andmed hiljem, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel.
Paberkandjal esitatud andmete alusel tehakse kindlustuskanne viie kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohaselt vormistatud dokumendi haigekassasse saabumist.
Kui tööandja esitab vajalikud andmed haigekassasse inimese kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. Juhul, kui tähtajaline tööleping pikeneb või muutub tähtajatuks töölepinguks, tuleb sellest teatada haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul.
Töösuhte peatumine
Kui tähtajatu töölepingu alusel sõlmitud töösuhe tööandja juures peatub ja tööandja ei maksa antud perioodi eest sotsiaalmaksu (näiteks töötaja astub tegevteenistusse, läheb lapsehoolduspuhkusele jne), tuleb tööandjal sellest haigekassale teatada kümne kalendripäeva jooksul. Tööandjapoolne kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte peatumisest.
Töösuhte jätkumisel tuleb sellest informeerida haigekassat. Töösuhte peatumise lõppemisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
Töösuhte lõppemine
Töö või teenistussuhte lõppemisega lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmise kohustus lahkunud töötaja eest. Tööandja peab töösuhte lõppemisest teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul alates töölepingu lõpetamisest.
Tööandja poolt kindlustatud isikutel kehtib kindlustuskaitse veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
VÕLAÕIGUSLIKU LEPINGU ALUSEL TÖÖ- VÕI TEENUSTASUSID SAAVAD ISIKUD, KES POLE FIEd
Juhul, kui inimesega, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, on sõlmitud üle kolmekuulise tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping ja selle lepingu alusel makstakse iga kuu sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2010. aastal on kuumäär 4350 krooni) , peab sotsiaalmaksu maksja tema kohta samuti esitama haigekassale vajalikud andmed.
Vajalikud andmed tuleb haigekassale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist.
Võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.
Juhul, kui andmed esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Juhul, kui tähtajaline leping pikeneb või muutub tähtajatuks lepinguks, tuleb sellest informeerida haigekassat seitsme kalendripäeva jooksul.
Töösuhte lõppemine
Juhul, kui tööandja lõpetab sotsiaalmaksu igakuise maksmise, peab ta sellest haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul alates sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
Võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegeva isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel temaga lepingu sõlminud isiku sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
JURIIDILISE ISIKU JUHTIMIS– VÕI KONTROLLORGANI LIIKMED
Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kelle eest juriidiline isik on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2010. aastal on kuumäär 4350 krooni) , tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest.
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.
Juhul, kui dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Volituste lõppemine
Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel volituste lõppemisest.
Sotsiaalmaksu maksja peab teatama volituste lõppemisest haigekassale hiljemalt volituste lõppemise aluseks oleva otsuse vastuvõtmisest kümne kalendripäeva jookusl.
Sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral lõpeb kindlustuskaitse neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.
ANDMETE ESITAJA VASTUTUS
Juhul, kui tööandja on jätnud inimese kindlustuskaitse andmed edastamata ja isikul oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama isikule ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju.
VAJALIKE DOKUMENTIDE ESITAMINE HAIGEKASSALE
Vajalikud andmed saab haigekassale edastada alljärgnevalt:
• läbi Ettevõtteportaali https://portaal.riik.ee/x/eit/, mis võimaldab töötajaid ravikindlustatuna arvele ja arvelt maha võtta ning saada jooksvalt infot oma töötajate ravikindlustatuse kohta;
• e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud dokumendid haigekassa piirkondlikku osakonda;
• posti teel, saates dokumendid haigekassa vabalt valitud klienditeeninduse büroosse;
Kahe viimase variandi kasutamiseks leiate vajalikud dokumendiblanketid haigekassa kodulehelt.
LIHTSUSTATUD KORRAS EESTI ISIKUKOODI SAANUD ISIKUTE ARVELE VÕTMINE TEISES EUROOPA LIIDU RIIGIS
Kui soovite haigekassas võtta arvele töötaja, kes elab ja teeb tööd väljaspool Eesti territooriumi teises Euroopa Liidu liikmesiigis ning kellele on taotletud Eesti isikukood vastavalt määrusele “Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord” § 9 ülamärkega 3 ja 4 (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12862791), on oluline teada järgmist:
- Kui lihtsustatud korras isikukoodi (edaspidi LKI) saanud töötaja töötab rahvusvahelises transpordi valdkonnas kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab mujal kui Eestis, kuid kelle tööandja on Eesti firma, siis peab tööandja taotlema töötajale Sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101 (vt http://www.ensib.ee/frame_blanketid.html). Tõend E 101 kinnitab, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid.
- Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab muus riigis kui Eesti, on ta sotsiaalselt kindlustatud oma elukohariigis ja tal ei teki õigust Eesti ravikindlustusele. Tööandja asukoht ei oma tähtsust. Antud isikul peab olema elukohariigist väljastatud vormikohane tõend E101 (vt http://www.ensib.ee/frame_blanketid.html). Tõend E 101 kinnitab, et Eestis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes tema elukohariigi sotsiaalkindlustuse õigusaktid.
- Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab Eestis, on ta sotsiaalselt kindlustatud k.a ravikindlustatud oma elukohariigis ehk Eestis ja sel juhul peab tema tööandja taotlema talle Sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101 (vt http://www.ensib.ee/frame_blanketid.html), millega kinnitatakse, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid. Tõendi E 101 taotlemise kohta on võimalik informatsiooni saada Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt http://www.ensib.ee/frame_euro.html
- Kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud vormikohase tõendi E 101 kehtivusajaga kauem kui 12 kuud, on töötajal õigus ka vormikohasele tõendile E 106. Tõend E 106 annab töötajale õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemis. Täpsem informatsioon tõendi E 106 kohta on kättesaadav haigekassa koduleheküljelt aadressil http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/tootaja/.
- LKI saanud töötaja, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, saab taotleda ka Euroopa ravikindlustuskaarti (seda ka juhul, kui ta on saanud vormikohase tõendi E 106).Täpsem informatsioon Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise kohta on kättesaadav haigekassa koduleheküljel aadressil http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/euroopa-ravikindlustuskaart.
- LKI saanud töötaja, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, saab töövõimetushüvitisi haigekassalt vastavalt Ravikindlustuse seadusele (seda ka juhul, kui ta on saanud vormikohase tõendi E 106). Täpsem informatsioon töövõimetushüvitiste kohta on kättesaadav haigekassa koduleheküljel aadressil http://www.haigekassa.ee.
Et haigekassa võtaks arvele kolmandate riikide kodaniku, tuleb isikul taotleda elamis- ja vajadusel ka tööluba. Täpsemat infot elamis- ja töölubade ja nende taotlemise kohta saate Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt http://www.mig.ee/index.php/mg/est/eestis_toeoetamine/toeoeluba
RAVIKINDLUSTUSE KONTROLLIMINE
|
→ Tööandjale → Kindlustusandmete edastamine → Töötajate arvele ja arvelt maha võtmine 
