EST  |  ENG  |  RUS TööandjaleKindlustusandmete edastamineTöötajate arvele ja arvelt maha võtmine
» Kindlustatule
» Tööandjale
Kindlustusandmete edastamine
- Töötajate arvele ja arvelt maha võtmine
- Andmete elektrooniline edastamine
Töövõimetuslehe edastamine
TVH maksmise kord: küsimused ja vastused
Töövõimetushüvitised, nende maksmise kord ja ulatus
Korduma kippuvad küsimused tööandjale
» Partnerile
» Haigekassa
» Blanketid
» Õigusaktid
» KKK / Küsi
» Lingid
» Digiretsept
» Ravimikasutuse kampaania
» Perearsti kampaania

Telli teavitus

Soovin saada teavitust haigekassa kodulehel tehtud muudatuste kohta.

  Telli muudatuste voog


Kirjuta meile

Võta meiega ühendust, kui Sul on küsimusi või kommentaare osutatud tervishoiuteenuste osas

Riigiportaalist eesti.ee saad:

  • tellida Euroopa ravikindlustuskaardi,
  • kontrollida oma ravikindlustuse kehtivust,
  • jälgida oma ajutise töövõimetuslehe seisu,
  • kontrollida oma isikuandmeid ja perearsti,
  • esitada täiendava ravimihüvitise taotluse jne.
  • tööandja saab edastada elektroonselt kindlustatute andmeid

 

Töötajate arvele ja arvelt maha võtmine

TÖÖLEPINGU ALUSEL TÖÖTAVAD TÖÖTAJAD

Kõik töötajad, kellega tööandja on sõlminud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töölepingu, tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist.

Kui vajalikud andmed jõuavad haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul, tekib töötajale kindlustuskaitse 14-päevase ooteaja möödumisel.
Juhul, kui tööandja esitab vajalikud andmed hiljem, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava 14-päevase ooteaja möödumisel.

Paberkandjal esitatud andmete alusel tehakse kindlustuskanne viie kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohaselt vormistatud dokumendi haigekassasse saabumist.

Kui tööandja esitab vajalikud andmed haigekassasse inimese kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. Juhul, kui tähtajaline tööleping pikeneb või muutub tähtajatuks töölepinguks, tuleb sellest teatada haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul.

Töösuhte peatumine

Kui tähtajatu töölepingu alusel sõlmitud töösuhe tööandja juures peatub ja tööandja ei maksa antud perioodi eest sotsiaalmaksu (näiteks töötaja astub tegevteenistusse, läheb lapsehoolduspuhkusele jne), tuleb tööandjal sellest haigekassale teatada kümne kalendripäeva jooksul. Tööandjapoolne kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte peatumisest.

Töösuhte jätkumisel tuleb sellest informeerida haigekassat. Töösuhte peatumise lõppemisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.

Töösuhte lõppemine

Töö või teenistussuhte lõppemisega lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmise kohustus lahkunud töötaja eest. Tööandja peab töösuhte lõppemisest teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul alates töölepingu lõpetamisest.
Tööandja poolt kindlustatud isikutel kehtib kindlustuskaitse veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
 

VÕLAÕIGUSLIKU LEPINGU ALUSEL TÖÖ- VÕI TEENUSTASUSID SAAVAD ISIKUD, KES POLE FIEd

Juhul, kui inimesega, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, on sõlmitud üle kolmekuulise tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping ja selle lepingu alusel makstakse iga kuu sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2014. aastal on kuumäär 320 eurot), peab sotsiaalmaksu maksja tema kohta samuti esitama haigekassale vajalikud andmed.

Vajalikud andmed tuleb haigekassale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist.

Võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.

Juhul, kui andmed esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Juhul, kui tähtajaline leping pikeneb või muutub tähtajatuks lepinguks, tuleb sellest informeerida haigekassat seitsme kalendripäeva jooksul.

Töösuhte lõppemine

Juhul, kui tööandja lõpetab sotsiaalmaksu igakuise maksmise, peab ta sellest haigekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul alates sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.

Võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegeva isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel temaga lepingu sõlminud isiku sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
 

JURIIDILISE ISIKU JUHTIMIS– VÕI KONTROLLORGANI LIIKMED

Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, kelle eest juriidiline isik on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu  sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2014. aastal on kuumäär 320 eurot), tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest.

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.

Juhul, kui dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

Volituste lõppemine

Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel volituste lõppemisest.

Sotsiaalmaksu maksja peab teatama volituste lõppemisest haigekassale hiljemalt volituste lõppemise aluseks oleva otsuse vastuvõtmisest kümne kalendripäeva jookusl.

Sotsiaalmaksu tähtpäevaks maksmata jätmise korral lõpeb kindlustuskaitse neljateistkümne kalendripäeva möödumisel maksetähtpäevast, kui sotsiaalmaksu maksmise kohustust ei ole selleks ajaks nõuetekohaselt ja täies ulatuses täidetud.

ANDMETE ESITAJA VASTUTUS

Juhul, kui tööandja on jätnud inimese kindlustuskaitse andmed edastamata ja isikul oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja hüvitama isikule ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju.

VAJALIKE DOKUMENTIDE ESITAMINE HAIGEKASSALE

Vajalikud andmed saab haigekassale edastada:

  • läbi riigiportaali www.eesti.ee, mis võimaldab töötajaid ravikindlustatuna arvele ja arvelt maha võtta ning saada jooksvalt infot oma töötajate ravikindlustatuse kohta;
  • e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud dokumendid haigekassa piirkondlikku osakonda;
  • posti teel, saates dokumendid haigekassa vabalt valitud klienditeeninduse büroosse.

Kahe viimase variandi kasutamiseks leiate vajalikud dokumendiblanketid haigekassa kodulehelt.

LIHTSUSTATUD KORRAS EESTI ISIKUKOODI SAANUD ISIKUTE ARVELE VÕTMINE TEISES EUROOPA LIIDU RIIGIS

Kui soovite haigekassas võtta arvele töötaja, kes elab ja teeb tööd väljaspool Eesti territooriumi teises Euroopa Liidu liikmesiigis ning kellele on taotletud Eesti isikukood vastavalt määrusele “Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord” § 9 ülamärkega 3 ja 4, on oluline teada järgmist:

  1. Kui lihtsustatud korras isikukoodi (edaspidi LKI) saanud töötaja töötab rahvusvahelises transpordi valdkonnas kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab mujal kui Eestis, kuid kelle tööandja on Eesti firma, siis peab tööandja taotlema töötajale sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101 (vt http://www.ensib.ee/blanketid/). Tõend E 101 kinnitab, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid.
  2. Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab muus riigis kui Eesti, on ta sotsiaalselt kindlustatud oma elukohariigis ja tal ei teki õigust Eesti ravikindlustusele. Tööandja asukoht ei oma tähtsust. Antud isikul peab olema elukohariigist väljastatud vormikohane tõend E101 (vt http://www.ensib.ee/blanketid/). Tõend E 101 kinnitab, et Eestis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes tema elukohariigi sotsiaalkindlustuse õigusaktid.
  3. Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab Eestis, on ta sotsiaalselt kindlustatud k.a ravikindlustatud oma elukohariigis ehk Eestis ja sel juhul peab tema tööandja taotlema talle sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101 (vt http://www.ensib.ee/blanketid/), millega kinnitatakse, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid. Tõendi E 101 taotlemise kohta saab infot sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.
  4. Kui sotsiaalkindlustusamet on väljastanud vormikohase tõendi E 101 kehtivusajaga kauem kui 12 kuud, on töötajal õigus ka vormikohasele tõendile E 106. Tõend E 106 annab töötajale õiguse registreerida end elukohariigi ravikindlustussüsteemis. Täpsemat infot tõendi E 106 kohta saab haigekassa koduleheküljelt.
  5. LKI saanud töötaja, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, saab taotleda ka Euroopa ravikindlustuskaarti (seda ka juhul, kui ta on saanud vormikohase tõendi E 106).Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise kohta saab haigekassa koduleheküljelt.  
  6. LKI saanud töötaja, kes on Eesti Haigekassas kindlustatud, saab töövõimetushüvitisi haigekassalt vastavalt ravikindlustuse seadusele (seda ka juhul, kui ta on saanud vormikohase tõendi E 106). Täpsemat infot töövõimetushüvitiste kohta saab haigekassa koduleheküljelt.

Et haigekassa võtaks arvele kolmandate riikide kodaniku, tuleb isikul taotleda elamis- ja vajadusel ka tööluba. Täpsemat infot elamis- ja töölubade ja nende taotlemise kohta saate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

HAIGEKASSA POOLT KINDLUSTUSE LÕPETAMINE MAKSU- JA TOLLIAMETI ANDMETE ALUSEL

Haigekassa kontrollib Maksu- ja Tolliameti andmete alusel tööandjate poolt vormistatud kindlustuskandeid ja eelnevate perioodide sotsiaalmaksu tasumise ja deklareerimise andmeid ning lõpetab sotsiaalmaksu võlgnevusega kindlustused. Kindlustuse lõpetamise korral saadab haigekassa välja kindlustuse lõpetamise teatised.

RAVIKINDLUSTUSE KONTROLLIMINE

 

Haigekassa infotelefon 16363, välisriigist helistades +372 669 6630