Tervise edendamise tegevuskava aastateks 2005-2007

Tervise edendamine on rahvatervise seaduse kohaselt inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervisedendus käsitleb tervist laiemalt kõigi tervise determinantide- majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike kaudu.
Tervist edendavad projektid peavad olema suunatud inimeste teadlikkuse tõstmisele, motiveerimisele ja võimestamisele tervislikuma eluviisi saavutamiseks, terviseteenuste kättesaadavusele ja arendamisele või tervisliku keskkonna arendamisele ning võivad sisaldada tervisedenduse ja haiguste ennetuse alast teavitamist, koolitust ja nõustamist; tervisekasvatuse, tervisedenduse ja haiguste ennetuse alaste materjalide koostamist ja väljaandmist; tervisedenduse kampaaniate korraldamist ja muul viisil elanikkonna teavitamist ja motiveerimist; terviseteenuste osutamist ja teenuste tervisedendusega seotud arendamisele suunatud tegevusi; toetusgruppide käivitamist ja arendamist haavatavatele gruppidele; tervist edendava keskkonna arendamisele suunatud tegevusi;  paikkondade suutlikkuse arendamist toime tulemaks kohalike terviseprobleemidega, paikkondade ja organisatsioonide võimestamist ning juhendamist tervisedenduse alase tegevuse elluviimisel ning tervisele mõju analüüsi teostamist ja tervisedenduse sekkumiste hindamist.

Haiguste ennetamine inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks. Kui haiguste ennetamise projektid sisaldavad vastavalt ravikindlustuse seaduse paragrahvile 34 arstlikke tegevusi kindlustatud isikutele (haiguste varajane avastamine), siis tervisedenduse tegevus ei ole vastavalt ravikindlustuse seaduse paragrahvile 4 määratletud arstliku tegevusena ja ei ole kindlustatuse printsiibil põhinev.

Lähtuvalt riigihangete seaduse muudatusest alates 01. jaanuarist 2004 toimub 2005. aastaks tervist edendavate projektide rahastamine riigihangete korras.
Tervise edenduse tegevuste planeerimisel ja rakendamisel lähtutakse ravikindlustuse kahest olulisest väärtusest: solidaarsusest ning võrdse ja ühetaolise kohtlemise printsiibist – seda nii sihtrühma kui partnerite osas. Seega arvestatakse tegevuste planeerimisel tegevuste võrdset jaotuvust piirkonniti, tegevuste võrdset kättesaadavust kõigile sihtrühmadele ning tegevuste koordineeritud  ja kvaliteetset läbiviimist.

Haigekassa poolt rahastatavad tervist edendavad tegevused planeeritakse kooskõlas Sotsiaalministeeriumiga ning tegevused on klassifitseeritud Sotsiaalministeeriumi strateegiliste eesmärkide lõikes, et oleks võimalik ühtne tegevuste planeerimine ning tulemuslikkuse hindamine. Arvestatud on eelkõige riigi rahvatervisega seotud strateegilistes dokumentides toodud eesmärke ja sekkumistegevusi, mis ei ole teostatud riiklike terviseprogrammide raames; Haigekassa viimase kolme aasta sekkumistegevuste tõenduspõhisust ja tulemuslikkust tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel ning tegevuste eeldatavat tulemuslikkust rahvusvahelise ning Eesti publitseeritud kogemuse alusel. Lisaks arvestatakse ka haiguste ennetamise projektide tegevusega, et nii haiguste ennetamise kui tervise edendamise projektid oleksid teostatud koostööna ühtsete eesmärkide täitmiseks.
Tervise edendamise tegevuskava koostamise aluseks on Sotsiaalministeeriumi poolt eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ettepanekud. Kõik planeeritud meetmed tulenevad erinevates valdkondades olevatest riiklikest kontseptsioonidest või strateegiatest (viide riiklikule dokumendile või selle eelnõule on toodud meetme juures).

Kiireimad muudatused on võimalik saavutada olemasolevate tervist mõjutavate infrastruktuuride arendamisega ning sihtrühmade tervist puudutavaid otsuseid mõjutavate inimeste teadlikkuse tõstmisega. Oluliseks komponendiks tervisedenduse infrastruktuuri arendamisel on ka kogemustega ja pädevate isikute vaheline kogemuste vahetamine. Lisaks sellele on oluline visuaalne tervisedenduse teavitamine meedia vahendusel, tasakaalustamaks erahuvidest tulenev informatsioon teaduspõhise erapooletu teabega. Haigekassa poolt tervisedendusele määratud rahalised vahendid on piiratud, seega sisaldab tervisedenduse tegevuskava vaid osa kogu vajalikku tegevust tervisedenduse valdkonnas.

Lähtuvalt eeltoodust on prioriteetsete valdkondade eesmärkide täitmiseks kavandatav tervisedenduse tegevus suunatud 2005. aastal peamiselt kahele sihtrühmale: kooliõpilased vanuses 7-15 aastat e. põhikooli õpilased ning täiskasvanud vanuses 30-60 aastat. 2006. aastast lisandub sihtrühmana 3-6 aastased koolieelses lasteasutuses käivad lapsed. Lisanduva sihtrühmana on määratletud rasedad, väikelaste vanemad ja (krooniliste) haigustega patsiendid.

Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning suurim roll selles on lapse perekonnal. Koolieelne lasteasutus toetab perekonda, võimaldades mõlemal vanemal osaleda tööelus ning soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Hügieeniharjumuste kujunemisele pannakse alus koolieelses eas. 

Eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga. Kool on edendus- ja ennetustegevuseks sobiv keskkond ning haridussüsteemi kaudu on võimalik viia vajalikke teadmisi ja oskusi õpilasteni kas integreerituna haridussüsteemi ossa, sellele täiendavalt või tervist edendavate ürituste kaudu.

30-60 aastaste täiskasvanute sihtrühma määratlemine on tingitud eelkõige vajadusest  vähendada ennetatavatest kroonilistest haigustest põhjustatud varajast (enne 65 eluaastat) haigestumist, vaegurlust ja suremust ning tagada inimese töövõime aktiivses eluperioodis. Täiskasvanud teevad teadmiste, oskuste, vahendite ja tervist toetava keskkonna olemasolul eeldatavalt tervislikke valikuid. Täiskasvanud on perekonnas ka olulised suhtumiste ja hoiakute kujundajad ning nende väärtushinnangutest ja eluviisist perekonnas on mõjustatud ka lapsed ja noored. Riskifaktoritega või juba kroonilise haigusega täiskasvanute puhul on oluline tagada piisav riskifaktoritest või eluviisist tulenev informatsioon ja juhendamine, et vältida haiguse süvenemist või sellest tulenevat elukvaliteedi langust.

Põhikooli õpilaste arv aastal 2005 on Haridusministeeriumi prognoosi alusel 134324.
30-60 aastaste täiskasvanute arv aastal 2003 oli Statistikaameti andmetel 537927, neist 47% mehi ja 53% naisi.
Alates 2006.aastast on laiemaks sihtrühmaks ka lasteaialapsed vanuses 3-6 aastat. Haridusministeeriumi andmetel on 3-6 aastaste koolieelsetes lasteasutustes käivate laste protsent keskmiselt 80%, seega aastal 2006 on prognoositav laste arv arvestades Statistikaameti sündimuse andmeid 40 900 last.

Sihtrühmadeni jõutakse kas meedia vahendusel otse või sidusrühmade kaudu.
Meedia on lihtsaim viis juhtida otseselt inimeste tähelepanu tervisega seotud eluviisi aspektidele, kujundades sedasi inimeste suhtumisi ja hoiakuid, mis on eelduseks tervisekäitumise muudatustele igapäevases elus. Meedias edastatud teavet peab toetama füüsiline keskkond, inimese lähedane suhtlusringkond (perekond, sõbrad, töökaaslased jne) ja inimest ümbritseva paikkonna üldine suundumus tervist toetavamaks. Meedias teavitamisele peab lisanduma ka võimalus saada kohapeal täpsemaid suuniseid ja juhiseid muudatuste rakendamiseks igapäevases elus kas läbi üleriigiliste ja kohalike ajalehtede teavitamise, teabematerjalide, Interneti kaudu või individuaalse nõu saamise teel.
Sidusrühmadena käsitletakse neid inimesi, kelle tööst sõltub olulisel määral vastavas paikkonnas tehtav edendustöö. Sidusrühmana käsitletakse kooliõpilaste osas kooli tervisemeeskonda, s.h. kooli tervisenõukogud ja kooli tervishoiutöötajaid, lasteaialaste osas lasteaia tervisemeeskonda ning täiskasvanute osas kohaliku omavalitsuse töötajaid ja pereõdesid.

Koolitervise eesmärk on võimaldada õpilastel omandada tervist edendavat eluviisi ning oskusi saavutada kehaline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, toetada õpilaste arengut koostöös lastevanemate, koolipersonali ja koolitervise meeskonnaga. Õpilaste probleemid on laiaulatuslikud ja nõuavad seetõttu interdistsiplinaarset lähenemist. Sellest tulenevalt kuuluvad maailma arenenud riikides koolitervise meeskonda kooli tervishoiutöötaja, kelleks on kõige sagedamini kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed ja tervisevaldkonnaga seotud õpetajad. Koolitervise meeskond teeb koostööd kooli juhtkonna, hoolekogu, õpilasomavalitsuse ja kohaliku omavalitsusega. Ideaalsel juhul tegutseb kooli juures ka tervisenõukogu. Tervisenõukogu moodustatakse kooli juhtkonna poolt ning sellesse kuuluvad kooli tervishoiumeeskond, õpetajate, õpilaste ja lastevanemate esindus. Tervisenõukogu ülesandeks on kindlaks määrata arendamist vajavad prioriteetsed tervisevaldkonnad koolis, püstitada eesmärgid ja koostada tegevusplaan eesmärkide saavutamiseks ning hinnata tegevuse tõhusust.

Lasteasutuse põhiülesanne luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks ning hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lasteaia personali koosseisus on ettenähtud tervishoiutöötaja ametikoht, ent see on täidetud väheste omavalitsuste lasteasutustes. Meie ühiskonnas on lasteasutusel ka sotsiaalne roll – luua toimetulekuprobleemidega perede lastele eakohast arengut toetav keskkond. Toimetulekuprobleemidega peredes võib esineda koolieelses eas laste järelevalvetus, mis on ohuks nii lapse väärtushinnangute kui isiksuse kujunemisele kui ka vigastuste ja haigestumiste tekkimisele.

Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on kohaliku elu korraldamine, investeeringud füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamiseks, tegevus haavatavate rühmade suutlikkuse arendamiseks ning elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine. Kohaliku omavalitsuse otsustest sõltub olulisel määral kohaliku omavalitsuse piirkonna areng tervist toetavamaks ning kohalike inimeste initsiatiivi toetamine.

Pereõed on otseseks sidusrühmaks täiskasvanutele haiguste ennetamise ja tervisedendamise valdkonnas. Läbi esmatasandi tervishoiusüsteemi on mõjus edastada tervisealast teavet ja nõu eelkõige riskifaktoritega täiskasvanutele (ülekaal, kõrge vererõhk, kõrge vere kolesteroolisisaldus, suitsetamine, vähene liikumine jms). Pereõde saab juhtida täiskasvanute tähelepanu tervise iseseisvaks jälgimiseks ning suunata riskirühmad vajadusel ennetavatele terviseuuringutele, mis on eelduseks haiguste varajasele avastamisele. 

Sidusrühmadele suunatud tegevustena on planeeritud kasutada paikkondlikku lähenemisviisi kõigi eesmärkide saavutamiseks. Tegevustena planeeritakse sidusrühmade koolitust, nõustamist ja juhendamist tervisega seotud arengukavade/tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel, tegevust toetavate juhend- ja abimaterjalide valmistamist ning sidusrühmade vaheliste kogemuste vahetamise toetamist.

Tervisedenduse tegevused erinevatele sihtrühmadele

Kooliõpilased
Eeltoodust lähtuvalt on planeeritud õpilaste osas telemeedia vahendusel kasutada teavitamist alkoholi tarbimisest tulenevate tagajärgede ja vigastuste ennetamise, mittesuitsetamise, tasakaalustatud toitumise ja liikumisharrastuse valdkondades, mida toetab täiendavalt teavitamine noortega seotud väljaannetes ja kohtadel toimuva tegevuse juhendamine (1). Lisaks on kavandatud noortele anonüümse nõu saamise võimaluse tagamine seksuaalküsimustes Interneti vahendusel (2). Kooli tervisenõukogule tagatakse koolitus, nõustamine ja juhendamine tervisega seotud arengukavade/tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel, kus arvestatakse kõigi prioriteetsete valdkondadega. Tegevuste osana on planeeritud ka kogemuste vahetamine kooli tervisemeeskondade vahel (3). Läbi koolitervise meeskonna on kavandatud anda õpilastele täiendavat õpet sotsiaalse toimetuleku osas (4). Läbi koolitervise meeskonna on kavandatud teavitada õpilasi alkoholi tarbimisest lähtuvate tagajärgede valdkonnas (5). Kooli tervishoiutöötajatele tagatakse täiendkoolitus ja juhendmaterjalid koolitervishoiu tegevusjuhendi rakendamiseks ning vajalike oskuste osas kooliõpilaste tervise alaseks nõustamiseks kõigis prioriteetsetes valdkondades(6). Eraldi riskirühmana käsitletakse lähedase pereliikme kaotanud õpilasi, kellele tagatakse asjakohane rehabilitatsiooni- ja tugiteenus koos tegevusega teenuse integreerimiseks püsisüsteemi (7).

Lasteaialapsed
Lasteaedade tervisemeeskonnale tagatakse koolitus, nõustamine ja juhendamine tervisedenduse arengukavade/tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel. Tegevuste osana on planeeritud ka kogemuste vahetamine lasteaedade tervisemeeskondade vahel (8).

Täiskasvanud
Täiskasvanute puhul on planeeritud kampaaniatena teavitamine telemeedias ja raadios liikumisharrastuse, tasakaalustatud toitumise, mittesuitsetamise/passiivse suitsetamise ja traumade ennetamise osas, mida toetab täiendavalt teavitamine kohaliku levikuga trükiväljaannetes (9). Lisaks on planeeritud tervisealast teavet edastada pidevalt üleriigilise levikuga trükimeedia vahendusel kõigi prioriteetsete valdkondade teemades koos eluviisi muudatuste praktilise juhendamisega (10). Meedias teavitamisele eelneb vastavate juhendmaterjalide valmistamine ja nende levitamine pereõdedele. Pereõdede kaudu tagatakse täiskasvanutele täiendavad eluviisi alased juhendmaterjalid ja sellekohane nõustamine, täiendava info saamise võimalusest teavitatakse ka meediakampaanias (11). Kohalikele omavalitsustele tagatakse koolitus, nõustamine ja juhendamine tervisega seotud arengukavade/tegevuskavade koostamisel ja elluviimisel, kus arvestatakse kõigi prioriteetsete valdkondadega. Tegevuste osana on planeeritud ka kogemuste vahetamine kohalike omavalitsuste võtmeisikute vahel (12). Täiendavate tegevustena suunatuna riskifaktoritega või (kroonilise) haigusega täiskasvanutele on planeeritud rakendada läbi tervishoiusüsteemi patsientide toimetuleku juhendmaterjalid ravijuhiste nõukoja poolt määratud prioriteetsetel erialadel (13). Eraldi riskirühmana käsitletakse rasedaid täiskasvanuid ja nende peresid. Selleks on planeeritud nõu saamise võimaluse tagamine sünnituseelse- ja järgse perioodi küsimustes Interneti vahendusel (14). Pereõdede ja ämmaemandate/naistearstide kaudu tagatakse täiendavad raseduse aegsed eluviisi alane juhendmaterjal ja sellekohane nõustamine (15). Eraldi sidusrühmana riskifaktoritega või (kroonilise) haigusega täiskasvanutele käsitletakse haiglate personali, läbi kelle on võimalik rakendada patsientide juhendmaterjalid ning tagada asjakohane nõustamine ja juhendamine patsientidele. Tegevuse osana on planeeritud ka kogemuste vahetamine vastava sidusrühma vahel (16).  Eraldi sidusrühmana täiskasvanutele käsitletakse tööandjaid, läbi kelle on võimalik mõjustada tervislikuks eluviisiks vajalikku keskkonda ning kujundada suhtumisi ja hoiakuid kollektiivis. Tegevuse osana on planeeritud juhendmaterjalide valmistamine, tööandjate teavitamine, juhendamine ja nõustamine ning kogemuste vahetamine (17).

1. Narkootikumide tarvitamisele eelneb tihti nn “tavaliste” uimastite (tubaka ja alkoholi) tarvitamise kogemus, mille tõttu peab tegevus olema suunatud ka tubaka- ja alkoholisõltuvuse ennetamisele; Lapsele peavad olema loodud tingimused ja võimalused tervislikuks eluviisiks ning tervislike toitumisharjumuste kujundamiseks; Puu- ja köögivilja tarbimise edendamise kampaania massimeedias; Kõigi sihtrühmade vajadusi arvestava liikumisvõimaluste süsteemse teabelevi rakendamine. Allikas: Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.Lastekaitse kontseptsioon. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020.
2. Arendada tervisenõustamist ja –teenuseid ning tagada nende kättesaadavus, s.h. noorte reproduktiivtervise nõustamisteenuse kättesaadavus erinevate kanalite kaudu (nõustamiskabinetid, internet); Allikas: Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
3. Kooli tervisealase tegevuse juhtimiseks ja koordineerimiseks moodustatakse tervisenõukogu, mille ülesandeks on osalemine koolitervishoiu juhtimises, sh kooli tervishoiutöötajalt ning sise- ja välishindamisest laekunud info põhjal teha kooli tegevus- ja arengukavasse konkreetseid ettepanekuid Allikas: Koolitervishoiu korraldamise kontseptsiooni eelnõu
4. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine üldharidus- ja kutsekoolides; Allikas: Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012
5. Üldhariduskoolide ja erikoolide programmides ette nähtud alkoholi- ja uimastiprobleeme käsitleva õpetusekvaliteedi parandamine, õpetajate täiendkoolitamine ja koolide varustamine õppe-abimaterjalidega; Allikas: Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm aastateks 1997-2007
6. Koolitervishoiuteenuse reorganiseerimine suunaga edendavale-ennetavale tegevusele; Allikas: Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
7. Lapse erivajaduste rahuldamise aluseks on erivajaduse äratundmine ning sellest teatamine erivajaduse võimalikult varases staadiumis. Sellele peab järgnema professionaalne ning oskuslik abi andmine. Erivajaduste parima rahuldamise tagavad süstematiseeritud informatsiooni olemasolu ja hindamine sihtgruppide kaupa ning kõikide lapsega tegelejate efektiivselt toimiv koostöövõrgustik. Allikas:  Lastekaitse kontseptsioon
8. Planeerimine lasteaias – kogemuslikud materjalid. Ohu ennetamise ja esmaabi koolitus (laps – lapsevanem – õpetaja). Positiivne on terviseõpetuse läbiviimine lasteaias,  mitmetes lastele suunatud projektides osalemine. Allikas: Koolieelse kasvatuse valdkonna korraldus 2002 a, Haridusministeerium
9. Kõigi sihtrühmade vajadusi arvestava liikumisvõimaluste süsteemse teabelevi  väljatöötamine ja rakendamine. Puu- ja köögivilja tarbimise edendamise kampaania massimeedias. Elanikkonna teavitus märgistussüsteemi olemuse kohta. Motivatsioonistrateegiate rakendamine organisatsiooni arengustrateegiates, tubakateema lülitamine kõikidesse tervist edendavatesse liikumistesse. Viia läbi teavitus vanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele traumade vältimisest; Allikas: Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020. Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
10. Arendada tervisenõustamist ja –teenuseid ning tagada nende kättesaadavus. Allikas: Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
11. Arendada tervisenõustamist ja –teenuseid ning tagada nende kättesaadavus, sh südamehaiguste riskifaktorite uuringute mahu suurendamine ennetusprojektide ja perearstide töö raames; Allikas: Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
12. “Luua tervisedenduse struktuur (intersektoraalsed tervisenõukogud) kohalike omavalitsustes”; Allikas: Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
13. Juhendi kasutamisega peab suuremas plaanis kaasnema patsiendi jaoks positiivne mõju (tervisetulem peab tõusma). Haigus või seisund peab olema rahva tervise seiskohast olulise tähtsusega. Allikas: Ravijuhendite kontseptsioon. Eesti Haigekassa
14. Avalikkuse teavitamine (sh internetis) töö- ja pereelu ühildamise vajalikkusest ja võimalustest, meeste julgustamine pereelus suuremas ulatuses osalema ja suuremaid kohustusi võtma; Allikas: Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008
15. Juhendi kasutamisega peab suuremas plaanis kaasnema patsiendi jaoks positiivne mõju (tervisetulem peab tõusma). Haigus või seisund peab olema rahva tervise seiskohast olulise tähtsusega. Allikas: Ravijuhendite kontseptsioon. Eesti Haigekassa
16. Laiendada tervistedendavate haiglate tegevust; Allikas; Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020.
17. Tervistedendavate töökohtade liikumise ellukutsumine ja toetamine, personalitöötajate kaudu töökeskkonna tingimuste, tööandjate ja töötajate teadlikkuse mõjutamine südametervistest  positiivses suunas. Allikas; Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005