Tervise edendamise projektide eesmärgid ja tegevused aastaks 2005

Nr	Projekt	Projekti eesmärgid	Projekti tegevused 2005.a.	Projekti tulemuslikkuse hindamise indikaatorid	Hanke läbiviimine
1.1.	“Noorte meediaprojekt”	Projekti eesmärgiks on noorte teadlikkuse tõus, mille tagajärjel väheneb alkoholimürgistusega või alkoholi tarbimise tagajärjel tekkinud vigastuste raviks haiglaravi vajanud noorte arv ja väheneb alkoholi sageli tarbijate, suure suhkrusisaldusega toodete tarbijate ja igapäevasuitsetajate osakaal 11-15 aastaste noorte hulgas.	Kolme teavituskampaania korraldamine teles ja noorte väljaannetes (alkoholi tarbimine seoses vigastustega, suure suhkrusisaldusega toodete tarbimise vähendamise ja mittesuitsetamise valdkonnas) eesti ja vene keeles koos juhendmaterjalide koostamisega temaatiliste ürituste korraldamiseks laste- ja noorteasutustes koostöös asjaomaste partnerite ja asutustega.	Projekti tulemuslikust mõõdetakse teavitamise märgatavusest lähtuvalt. 11-15 aastastest on 70% märganud alkoholi seostest vigastustega, suure suhkrusisaldusega toodete kohta ja mittesuitsetamise alast teavet, teavitamise sõnumist on aru saanud vähemalt 60% ning sellest lähtuvalt on muutunud baasteadmised ning enese-hinnanguliselt on muutnud oma suhtumisi ja hoiakuid 10%. Projekti tegevustega rahulolu on nii osalenud ekspertide kui sihtrühma osas tasemel hea vähemalt 80%.	Avaliku hanke korras.
1.2.	“Noorte seksuaaltervise alane nõustamine”	Projekti eesmärgiks on noorte teadlikkuse tõus, mille tagajärjel langeb vanusegrupis 15-24 legaalselt indutseeritud abortide arv, STLH esmahaigestumus ning teismeliste abortide ja sünnituste arv.	Tagada noortele turvalise seksuaalkäitumise alaste juhendmaterjalide kättesaadavus Interneti vahendusel ja võimaldada 3%-le sihtrühma noortest anonüümselt kättesaadav seksuaalkäitumise alane nõustamisteenus Interneti vahendusel.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse internetikeskkonnast teadlikkuse ja nõustamise kasutuse andmetega. Tagasisideuuringu alusel on vähemalt 65% 15-24 aastastest noortest teadlikud infost Internetis ja nõustamisvõimalusest. Kasutajate rahulolu olemasoleva teabematerjaliga 90% ning 40% materjali või nõustamisteenuse kasutajatest on saanud teavet enese-hinnanguliselt praktiliselt rakendanud.	Lihtmenetluse teel.
1.3.	“Kooli tervise-nõukogude tegevuse arendamine”	Projekti eesmärgiks on tervist toetava keskkonna arendamine ja paikkonna suutlikkuse tõus tegelemaks laste tervislikule arengule suunatud tegevustega kooli tervisenõukogude tegevuse kaudu.	20% üldhariduskoolide ulatuses kooli tervisenõukogu moodustamisele kaasaaitamine, juhendmaterjalide täiendamine ja produtseerimine, tervisenõukogude osapoolte täiendkoolitus ning vajadusel andmete hankimine, arengukavade koostamise juhendamine, nõustamine, supervisioon ja tulemuslikkuse hindamine kooli tervisenõukogude võtmeisikute kaudu.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse projekti sidusrühma hõlmatusega. Projektis on osalenud vähemalt 20% (130) koolide tervisenõukogude esindajatest. Projekti tagasisideuuringu alusel on kooli tervisenõukogu rakendanud 10% projekti protsessis osalenud uutest asutustest (min 13). Projektis osalenud koolide arengukavadesse on 80% koolidest (104) integreeritud tervise valdkond, mida mõõdetakse ka koolitervishoiuteenuse aruannete alusel. Projekti tegevustega rahulolu on osalenud sidusrühma osas tasemel hea vähemalt 80% ja osalenud koolidest lapsevanemate ja laste rahulolu kooli tervistedendava tegevusega tasemel vähemalt hea 75%.	Avaliku hanke korras.
1.4.	“Sotsiaalse toimetuleku õpetuse rakendamine koolis”	Projekti eesmärgiks on õpilaste sotsiaalse toimetuleku oskused, mille tagajärjel väheneb alkoholi sageli tarbijate ning alkoholimürgistusega haiglaravi vajanud laste arv ja igapäevasuitsetajate osakaal 11-15 aastaste noorte hulgas.	10% sidusrühma ulatuses eelkõige varem koolitust mitteläbinud inimeseõpetuse õpetajate täiendkoolitus sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamiseks, täiendavate standardiseeritud juhendmaterjalide produtseerimine õpetajatele sotsiaalsete toimetulekuoskuste koolituse läbiviimiseks integreerituna õppeprogrammi, s.h. arendussuunaga venekeelsete koolide osas ja tegevus sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetuse integreerimiseks püsisüsteemi ning tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse sidusrühma hõlmatusega, kõigist inimeseõpetuse õpetajatest on saanud sotsiaalse toimetulekuoskuste õppe koolituse vähemalt 80% inimeseõpetuse õpetajatest. Projekti tegevuses osalenud õpetajatest on vähemalt 50% saadud teadmisi enese- hinnanguliselt koolis rakendanud. Projekti tegevustega rahulolu on nii osalenud õpetajate kui sihtrühma osas tasemel hea vähemalt 80%.	Lihtmenetluse teel.
1.5.	“Alkoholi tarvitamisest tingitud tagajärgedest teavitamise rakendamine koolis”	Projekti eesmärgiks on parandada läbi koolitervise meeskondade õpilaste teavitamist alkoholi tarvitamisega seotud tagajärgedest, mille tagajärjel paraneb õpilaste teadlikkus ja väheneb alkoholi sageli tarbijate arv ning alkoholimürgistusega haiglaravi vajanud laste arv 11-15 aastaste noorte hulgas.	Videofilmi valmistamine alkoholist tingitud kahjude ja alkoholiga seotud tagajärgedest (eesti ja vene k) ning filmi levitamine koos juhendmaterjaliga koolidele koostöös asjaomaste partnerite ja asutustega.	Projekti tulemuslikkust hinnatakse projekti tegevuse rakendumise ulatusega, filmi on kooli igapäevategevusse integreerinud vähemalt 80% koolidest. Tagasisideküsitluse tulemusel on filmi sõnumist on aru saanud 60% vaatajatest ning filmist lähtuvalt on enese-hinnanguliselt muutnud oma suhtumisi ja hoiakuid 10%.	Avaliku hanke korras.
1.6.	“Koolitervishoiu täiendavate tegevusjuhendite rakendamine”	Projekti eesmärgiks on koolitervishoiuteenuse raames teostatud tegevuse kvaliteedi tõus edenduse ja ennetuse valdkonnas.	Koolitervishoiuteenuste tegevusjuhendis toodud täpsustavate valdkondade tegevusjuhiste (min 3) väljatöötamine ja nende rakendamine ning kooliõdede teavitamine täiendavatest tegevusjuhenditest, s.h. venekeelsetes koolides ning kogemuste vahetamise võimaluste loomine koolitervishoiuteenuse tõenduspõhiseks rakendamiseks.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse koolitervishoiu aruandest lähtuvate näitajate alusel, mis kajastavad koolitervishoiuteenuse tegevuse tulemuslikkust. Projekti tulemuslikkuse kriteeriumiks on tagasiside küsitluse tulemused, mille alusel täiendavaid tegevusjuhendeid on enesehinnanguliselt igapäevases töös rakendanud 60% kõigist projektis osalenud koolitervishoiuteenuse osutajatest.	Lihtmenetluse teel.
1.7.	“Lähedase pereliikme kaotanud lapse rehabilitatsioon”	Projekti eesmärgiks on tagada laste terapeutiline leina- ja traumatöö toimetuleku ning enesehinnangu parandamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks peale lähedase pereliikme kaotust.	Sihtrühma leidmine sidusrühmade kaudu, lähedase pereliikme kaotanud lapsele ja perele terapeutilise rehabilitatsiooni tegevus programmina, s.h. perede nõustamine ja rehabilitatsiooni laager lastele ning individuaalne töö traumaga peredele, s.h. suunaga tegevuse integreerimiseks püsisüsteemi ning tegevuse korraldamise ja rahastamise jätkusuutlikuks tagamiseks.	Projekti tulemuslikust mõõdetakse sihtrühma hõlmatusega (70 peret), professionaalse leinatöö teenustest on teadlikkus 90% ulatuses kohalike omavalitsuse sotsiaaltöö või lastekaitse töötajatest. Laste terapeutiliste leina- ja traumatöös ning individuaalses traumatöös osalenud laste enesehinnang on paranenud vähemalt 70% juhtudel.	Lihtmenetluse teel.
2.1.	“Täiskasvanute meediaprojekt”	Projekti eesmärgiks on täiskasvanute teadlikkuse tõus, mille tagajärjel suureneb vähese rasvasisaldusega toitude tarbimine, igapäevase tervisetreeningu tegemine ning väheneb igapäevasuitsetamine ja suitsetamisest eksponeeritud mittesuitsetavate pereliikmete arv täiskasvanud elanikkonna hulgas ning väheneb hooletusest ja järelevalvetusest põhjustatud väikelastega juhtuvate traumade arv.	Nelja teavituskampaania ja pideva teemateavitamise korraldamine teles, raadios ja kohaliku levikuga trükimeedias (madala rasvasisaldusega toitude tarbimise, igapäevase tervisetreeningu vajalikkuse, passiivse suitsetamise ennetamise ja väikelaste traumade ennetamise) eesti ja vene keeles täiskasvanutele koostöös asjaomaste partnerite ja asutustega.	Projekti tulemuslikust mõõdetakse teavitamise märgatavusest lähtuvalt. 15 -74 (16-64) aastastest elanikest on 70% märganud madala rasvasisaldusega toitude tarbimise, igapäevase tervisetreeningu vajalikkuse, passiivse suitsetamise ja väikelaste traumade ennetamise alast teavet meedias, teavitamise sõnumist on aru saanud vähemalt 60% ning sellest lähtuvalt on baasteadmised paranenud ning elanikud on muutnud oma suhtumisi ja hoiakuid 10%.	Avaliku hanke korras.
2.2.	“Terviseteabe projekt”	Projekti eesmärgiks on täiskasvanute tervisealase teadlikkuse tõus, mis on eelduseks elanike tervisekäitumise paranemisele kõigis prioriteetsetes valdkondades.	Elanikkonna teavitamine üleriigilise levikuga trükimeedias (min 1 päevalehes ja 2 nädalalehes, eesti ja vene k) igakuise tervisealase eriväljaandena, kus kajastatakse prioriteetsete valdkondade teemasid ning lisaks teisi tervisealaseid aktuaalseid teemasid ja juhendatakse eluviisi muudatuste praktilist rakendamist.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse regulaarse uuringuga "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile". Projekti tulemuslikkuse kriteeriumiks on lugejate tagasiside küsitluse tulemused, mille alusel tervisealaste väljaannete lugejad on 80% ulatuses rahul pakutava teabega ja neist on saadud teavet enesehinnanguliselt igapäevases tervisekäitumises rakendanud 10%.	Lihtmenetluse teel, rakendatakse vähemalt 3 osana.
2.3.	“Esmatasandi juhendmaterjalide rakendamine”	Projekti eesmärgiks on parandada esmatasandi tervishoiu kaudu täiskasvanute teavitamist, et tagada täiskasvanute teadlikkuse tõus ja juhendamine eluviisi küsimustes, mille tagajärjel väheneb kardiovaskulaarne üldrisk peamiselt 30-60 aastaste hulgas ja väheneb hooletusest või järelevalvetusest tingitud traumade arv  0-2 aastaste laste hulgas.	10% esmatasandi sihtrühma osas olemasolevate südame- veresoonkonnahaiguste ennetamise (min 3 erinevat) eluviisi juhendmaterjalide produtseerimine ja väikelaste vanematele traumade ennetamise juhendmaterjalide (min 2 erinevat) produtseerimine ja levitamine esmatasandi ja asjakohaste asutuste kaudu, s.h. venekeelsele sidus- ja sihtrühmale koostöös asjaomaste partnerite ja asutustega.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse sihtrühma hõlmatusega, eluviisi alased materjalid ja asjakohase juhendamise on saanud vähemalt 10% esmatasandi nimistu liikmetest. Projekti tegevustega rahulolu on nii pereõdede kui sihtrühma osas tasemel hea vähemalt 80%.  Juhendamisest lähtuvalt on baasteadmised paranenud ning projektiga hõlmatutest on muutnud oma suhtumisi ja hoiakuid 10%.	Avaliku hanke korras.
2.4.	“Kohalike omavalitsuste tervisedenduse arendamine”	Projekti eesmärgiks on tervist toetava keskkonna arendamine ja paikkonna suutlikkuse tõus tegelemaks südame- veresoonkonna haiguste ennetamise ja varajase avastamise; pahaloomuliste kasvajate varajase avastamise; kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamise ning alkoholi tarbimisest põhjustatud tervisekahjustuste ennetamisega kohalike omavalitsuste tegevuse kaudu.	Maavalitsuste ja omavalitsuste määratud võtmeisikute (min 50) tervisedenduse baaskoolitus edasikoolitajatele paikkondades. Omavalitsuste tervisedenduse tegevusele suunatud juhendite väljatöötamine südamehaiguste ennetamise, traumade ennetamise ja laste tervisliku arengu valdkonnas, 70% omavalitsuste teavitamine ning 15% omavalitsuste ametnike vajadusele vastavas valdkonnas täiendkoolitus, vajadusel andmete hankimine ja otsuste tervisemõju analüüs, arengukavade koostamise juhendamine, nõustamine, supervisioon ning tulemuslikkuse hindamine omavalitsuste võtmeisikute kaudu. Kogemuste vahetamise võimaluste loomine sidusrühmade vahel.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse projekti sidusrühma hõlmatusega. Projektis on osalenud vähemalt 70% (160) omavalitsuste esindajatest. Projekti tagasisideuuringu alusel on projektis osalenud omavalitsustest tervise valdkonna omavalitsuse arengukavasse integreerinud vähemalt 80% projekti protsessis osalenud asutustest ning omavalitsuse juhtidest/võtmeisikutest ning saadud teavet on asutuse töö planeerimisel ja igapäevases töös rakendanud 50% projektis osalenutest. Tagasisideküsitluse alusel on omavalitsuste projektis osalenud töötajate rahulolu projekti tegevustega tasemel hea 80% ulatuses ning tervisedenduse tegevusega rahulolu tasemel hea vähemalt 60 % osas omavalitsuse võtmeisikutest. Projekti tulemuslikkust mõõdetakse ka paikkonna suutlikkuse indeksi tõusuga vähemalt 10% arvates tegevuse baasindeksist.	Avaliku hanke korras.
2.5.	“Patsientide toimetuleku juhendmaterjalide rakendamine”	Projekti eesmärgiks on patsientide teadlikkus (kroonilise) haiguse ennetamiseks ja haigusega toimetulekuks ning sellest tulenev haiguse ohje või patsiendi terviseseisundile ja sellest tuleneva eluviisi paranemine ja elukvaliteedi tõus.	Olemasolevate patsientide tegevusjuhiste andmebaasi loomine ja avalikustamine, erialaseltside poolt esitatud ja ravijuhiste nõukoja poolt määratud 5 valdkonnas patsientide toimetuleku juhendmaterjalide väljatöötamine koostöös patsientide esindajatega ja levitamine tervishoiuasutuste ja asjakohaste asutuste kaudu.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse sihtrühma hõlmatusega, juhendmaterjalid ja nõustamise on saanud vähemalt 75% aastasest sihtrühmast ning vähemalt 50% neist on enese- hinnanguliselt kohandanud eluviisi vastavalt juhendmaterjalile. Projekti tegevustega rahulolu on nii tervishoiutöötajate kui sihtrühma osas tasemel hea vähemalt 80%.	Lihtmenetluse teel, rakendatakse vähemalt 3 osana.
2.6.	“Sünnituseelne- ja järgne nõustamine”	Projekti eesmärgiks on rasedate naiste  ja perede teadlikkuse tõus ja sellest tulenev tervislik eluviis (mittesuitsetamine, tasakaalustatud toitumine, piisav liikumisharrastus) ja imikute piisav (kuni 6 kuud) rinnapiimaga toitmine.	Tagada peredele rasedusaegse eluviisi ning väikelapse hooldamise alased juhendmaterjalid Interneti vahendusel ning võimaldada 10% peredele kättesaadav nõustamisteenus Interneti vahendusel, s.h. arendussuunaga venekeelsete juhendmaterjalide kättesaadavuse tagamiseks.	Projekti tulemuslikust mõõdetakse internetinõustamisest teadlikkuse ja nõustamise kasutuse andmetega. Tagasisideuuringu alusel on vähemalt 50% peredest teadlikud infost Internetis ja nõustamisvõimalusest. Kasutajate rahulolu olemasoleva teabematerjaliga 90% ning 40% materjali või nõustamisteenuse kasutajatest on saanud teavet enese-hinnanguliselt praktiliselt rakendanud.	Lihtmenetluse teel.
2.7.	“Rasedate juhendmaterjalide rakendamine”	Projekti eesmärgiks on parandada läbi tervishoiutöötajate rasedate teavitamist rasedusaegsest eluviisist, sünnituseks ettevalmistusest, sünnitusest ning sünnitusjärgsest perioodist, et tagada rasedate naiste ja perede teadlikkuse tõus ja sellest tulenev tervislik eluviis (mittesuitsetamine, tasakaalustatud toitumine, piisav liikumisharrastus) ja imikute piisav (kuni 6 kuud) rinnapiimaga toitmine.	Videofilmi ja CD valmistamine rasedusaegsest eluviisist, sünnituseks ettevalmistusest, sünnitusest ning lapse esimestest elupäevadest (eesti ja vene keeles), ning filmi 60% sidusrühmade osas ajutiseks kasutamiseks levitamissüsteemi rakendamine, s.h. sidusrühmade teavitamine ja juhendamine.	Projekti tulemuslikkust hinnatakse projekti tegevuse rakendumise ulatusega, filmi levitamise on igapäevategevusse integreerinud vähemalt 60% suuremas mahus rasedaid jälgivatest tervishoiuasutustest ning filmi on tähtajaliseks kasutamiseks antud vähemalt 50%-le sihtrühmast. Tagasisideküsitluse tulemusel on filmis toodut on enese-hinnanguliselt praktiliselt rakendatud 25% projektis osalenud sihtrühmast.	Avaliku hanke korras.
2.8.	“Haiglate tervisedenduse tegevuse arendamine”	Projekti eesmärgiks on tervist toetava keskkonna arendamine ja paikkonna suutlikkuse tõus tegelemaks (krooniliste) haigete toimetuleku ning haiguse ohje või terviseseisundist tuleneva eluviisi juhendamise ja nõustamisega statsionaarsete tervishoiuasutuste kaudu.	40% sihtrühmast haiglate tervisedenduse ja patsientide toimetuleku tegevusele suunatud juhendite täiendamine, tervishoiutöötajate ja seotud töötajate täiendkoolitus, haiglate tervisedenduse ja patsientide toimetuleku arengukavade koostamise juhendamine ja nõustamine ning tulemuslikkuse hindamine haiglate võtmeisikute kaudu, s.h. suunaga peam. varem mitteosalenud asutustes ja venekeelsele patsiendile suunatud asutustes. Kogemuste vahetamise võimaluste loomine varasematel aastatel osalenud haiglate ja uute haiglate vahel.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse projekti sidusrühma hõlmatusega. Projektis on osalenud vähemalt 40% haiglate esindajatest. Projekti tagasisideuuringu alusel on projektis osalenud haiglatest tervisedenduse- ja patsiendi toimetuleku valdkonna haigla arengukavasse integreerinud vähemalt 60% projekti protsessis osalenud asutustest ning saadud teavet on asutuse töö planeerimisel ja igapäevases töös rakendanud enese-hinnanguliselt 50% projektis osalenutest. Tagasisideküsitluse alusel projektis osalenud tervishoiutöötajate rahulolu projekti tegevustega tasemel hea 80% ulatuses ning tervisedenduse tegevusega rahulolu tasemel hea vähemalt 60% osas protsessis osalenud haiglatest. Projekti tulemuslikkust mõõdetakse ka paikkonna suutlikkuse indeksi tõusuga vähemalt 10% arvates tegevuse baasindeksist.	Lihtmenetluse teel.
2.9.	“Töökohtade tervisedenduse tegevuse arendamine”	Projekti eesmärgiks on tervist toetava keskkonna arendamine ja paikkonna suutlikkuse tõus tegelemaks töökeskkonnast ja töötajate eluviisist tuleneva tervisedenduse tegevusega tööandjate kaudu.	Tööandjate tervisedenduse tegevusele suunatud juhendite väljatöötamine, sidusrühmade töötajate tervisega seotud töötajate täiendkoolitus pilootprojektina, tervisedenduse arengukavade koostamise juhendamine ja nõustamine ning tulemuslikkuse hindamine tööandjate võtmeisikute kaudu.	Projekti tulemuslikkust mõõdetakse projekti sidusrühma hõlmatusega. Projektis on osalenud vähemalt 20 tööandja esindajat. Projekti tagasisideuuringu alusel on projektis osalenud ettevõtetest tervisedenduse valdkonna ettevõtte arengukavasse integreerinud vähemalt 10% projekti protsessis osalenud asutustest ning saadud teavet on asutuse töö planeerimisel ja igapäevases töös rakendanud enese-hinnanguliselt 40% projektis osalenutest.	Lihtmenetluse teel.