Ülevaade 2004. aastaks esitatud tervist edendavate projektide hindamine

Vastavalt prioriteetidele ja Eesti Haigekassa juhatuse otsusega kinnitatud tervise edendamise projektijuhtimise ja järelevalve korrale kuulutas Eesti Haigekassa 15. 05. 2003. a välja taotluste esitamise tervist edendavate projektide finantseerimiseks 2004. aastal.

2004. aastaks esitati 213 nõuetekohast projektitaotlust, lisaks nendele ei vastanud nõuetele 5 projektitaotlust. Üleriigilise ulatusega projektitaotlusi oli 86, kahte maakonda hõlmavaid projekte esitati 3 ning ülejäänud projektide tegevus oli planeeritud ühe maakonna piires. Projektid esitati kõigist maakondadest, kõige rohkem projektitaotlusi esitati Tallinnast ja Harjumaalt (26), Raplast (14) Tartust ja Tartu maakonnast (13) ja Ida- Virumaalt (9). Esitatud projektitaotlustest on 19 mitmeaastast projekti, neist 10 kolmanda tegevusaasta projekti. Kokku taotleti tervise edendamise tegevusteks 2004.aastaks 51,5 miljonit krooni.

Eesti Haigekassa juhatuse 12. septembri 2001. a otsusega nr 88 moodustatud tervise edendamise komisjon hindas projekte vastavalt tervise edendamise projektijuhtimise ja järelevalve protseduuriga kinnitatud projektide hindamise vormile 8 hindega (projekti vastavus Eesti Haigekassa nõukogu poolt määratud prioriteetidele; projekti selgelt defineeritud eesmärk (kaal 2); sihtrühma vastavus ja põhjendatus; projekti põhitäitjate pädevus; projektis kasutatava metoodika tõenduspõhisus ja sarnase tegevuse tulemuslikkus Eestis või mujal; projekti tegevuste vastavus eesmärgile (kaal 2); kaasfinantseerimine ja koostöö erinevate erialade esindajate ja asutustega kodu- ja välismaal; projekti hindamisplaani asjakohasus ja mõõdetavus) 10 palli süsteemis.

Kuluefektiivsuse vooru pääses (minimaalne kvaliteedi punktide arv kuluefektiivsuse vooru pääsemiseks on 60) 212 taotlusest 62% ehk 131 taotlust (2002.aastal 155 taotlust 306 projektist ehk 51%, 2003.aastal 160 taotlust 224 ehk 71%).

Projekti koguhindest (80% sisu/kvaliteet ja 20% kuluefektiivsus) moodustatud pingerea alusel ning arvestades teiste riiklike programmide ja asutuste osa tervise edendamise eesmärkide elluviimisel tegi tervise edendamise komisjon 26.11.2003.a. ettepaneku rahastada 2004. aastal 75 tervist edendavat projekti, s.h. 18 mitmeaastast projekti, kogusummas 14 000 000 krooni.  Projektitaotluste hindamisel arvestati lisaks kvaliteedile ja kuluefektiivsusele  ka mitmeaastaste projektide tegevusega ja piirkondlikult võrdse kättesaadavusega. Tervise edendamise projektide rahastamine on väiksem nendes valdkondades, mis on hõlmatud haiguste ennetamise projektiga või kus on arvestatav riiklik programm. 75st tervisedenduse projektist on 34 üleriigilist projekti, 6 Harjumaa projekti, 2 Hiiumaa projekti, 3 Ida- Virumaa projekti, 5 Jõgevamaa projekti, 1 Järvamaa projekt, 2 Läänemaa projekti, 2 Lääne-Virumaa projekti, 5 Põlvamaa projekti, 1 Pärnumaa projekt, 6 Raplamaa projekti, 1 Saaremaa projekt, 2 Tartumaa projekti, 3 Viljandimaa projekti ja 2 Võrumaa projekti. Tervisedenduse projektitööga on hõlmamata Valga maakond, seal toimub tegevus üleriigiliste projektide raames.

Tabel 1. Tervise edendamise rahastamine aastal 2003  ja aastaks 2004

Prioriteetne valdkond	Projektid 2003, arv	2003.a. eelarve tuh. kr	Projektid 2004, arv	2004.a. eelarve tuh. kr
Südame- veresoonkonna haiguste ennetamine	9	1 588	6	1 289
Kodu- ja vaba aja vigastuste ja mürgistuste ennetamine	18	2 567	18	3 115
Pahaloomuliste kasvajate ennetamine	6	1 700	4	1 589
Vaimse tervise probleemide ennetamine	16	1 848	14	1 849
Nakkushaiguste, s. h. sugulisel teel levivate haiguste ennetamine	7	1 531	6	1 055
Mitmele prioriteetsele valdkonnale suunatud projektid	31	4 766	27	5 103
Kokku	86	14 000	75	14 000

Projekte on suuremas mahus rahastatud traumade ennetamise valdkonnas, see valdkond on ka rahvusvaheliselt tunnustatud kui kõige kiiremate tulemustega tegevus varajase invaliidsuse ja suremuse vähendamiseks.

Tabel 2. Projektide rahastamine Haigekassa piirkonniti 2002. - 2004. aastal

EHK piirkond	Summa tervisedenduseks 2002	Summa tervisedenduseks 2003	Summa tervisedenduseks 2004
Üle-eestilised	7 532 858.-	9 081785.-	9 107 996.-
Harju	931 522.-	956 932.-	778 738.-
Tartu	2 410 944.-	1 538 917.-	1 843 439.-
Viru	984 506.-	1 085 283.-	871 000.-
Pärnu	1 359 243.-	1 335 520.-	1 398 827.-

Tervist edendavate projektide hindamisel esilekerkinud küsimused

1. Rahaliste vahendite ebapiisavus

Projektitaotlusi esitatakse ligi 3 korda rohkem, kui Haigekassa eelarve tervise edendamiseks. 2004. aastaks esitati taotlusi 51,5 miljoni ulatuses eelarves eelnõus olevale 14 miljonile. (2003. aastaks esitati taotlusi 49 miljoni krooni ulatuses). Alates 1997. aastast ei ole summa tervisedenduseks Haigekassa eelarvest tõusnud. Arvestades vahepeal toimunud hinnataseme muutust, on sama eelarve ulatuses võimalik rakendada oluliselt vähem tegevusi. Rahastatud projektide arv on eeltoodud põhjusel viimastel aastatel vähenenud (2002. aastal 99 projekti, 2003. aastal 86 projekti ja 2004. aastaks 75 projekti). Samal ajal on taotluste kvaliteet aasta-aastalt oluliselt tõusnud. Eeltoodu on tinginud vajaduse kvaliteetsete projektide mahtude oluliseks vähendamiseks, mis kokkuvõttes võib mõjuda negatiivselt projektide elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele. Käesoleval aastal jäid mitmed sisuliselt olulised projektid rahapuudusel toetuseta.

2. Piirkondlikud erinevused kättesaadavuses

Haigekassa piirkondade vahel, aga ka piirkondade siseselt, s.t. maakondade vahel, süvenevad vahed seoses maakonniti erinevalt arenenud projekti planeerimise ja –juhtimise oskustega. Projektide kvaliteedi erinevused maakonniti on väga suured. Haigekassa koostöös teiste ametkondadega peab looma tingimused, et mitte süvendada ebavõrdsust maakondade elanike vahel saada tervise alast teavet, nõustamist ja osaleda projektitööga korraldatud tegevustes. 2004. aasta on suunatud 65% rahalistest vahenditest üleriigilistele projektidele (2003. aastaks oli see näitaja samuti 65%). Nii 2003. kui 2004.a astal on tervise edendamise komisjon arvestanud maakondliku kättesaadavusega, rahastades maakonnas vähemalt 1 tervisedenduse projekti, mis vastab kvaliteedi miinimumnõuetele.

3. Projektijuhtide pädevusmõiste erinev tõlgendamine

Taotluste esitajail on väga erinev arusaam tervisedenduse valdkonna tööks vajalikust pädevusest. Puudulik on ka (vaatamata Haigekassa poolsetele suhteliselt täpsetele juhistele ja aasta- aastalt tõusnud oskusele) projektide planeerimise oskus, ka ei ole süstemaatiline projektijuhtide pädevuse tagamine ning võimalus projektidel saada tervisedenduse alast nõu pädevast asutusest. Mitmed kriteeriumid (rahvusvaheline ja üleriigiline koostöö, projektijuhi pädevus jne) ei ole ühetaoliselt käsitletavad paikkondliku ning üleriikliku tasemega tegevuste puhul. Selle probleemi lahendamisel on 2004.aastal komisjoni osalemisel kavas töötada välja tervisedenduse spetsialisti kutsestandardid ja tervisedenduse projektitöö kvaliteedi käsiraamat koos minimaalse täienduskoolituse programmiga.

4. Rakendusuuringute esitamine tervise edendamise all

Haigekassale esitatud projektitaotlused sisaldasid mitmeid rakendusteadusuuringute rahastamise taotlusi. Uuringute tulemused on tervisedenduse planeerimiseks ja hindamiseks olulised, kuid uuringutele ülesehitatud taotlusi ei saa käsitleda tervisedenduse projektina. Teaduse rahastamine toimub riigis läbi sihtfinantseerimise ja teadusgrantide. Tervise edendamise komisjoni koosseis ei ole pädev rakendusteaduse hindamiseks ning projektitaotlustele ei ole kehtestatud rakendusteadusuuringute kvaliteeti tagavaid kriteeriumeid. Probleemseks valdkonnaks on sotsiaalseid determinante analüüsivad uuringud, mis oma olemuselt võivad jääda rakendusteadusuuringu ja tegevusi hindava uuringu valdkondade vahele ning on seeläbi raskesti määratletavad.

5. Teiste valdkondade projektide esitamine tervise edenduse all

Projektitaotluste hulgas oli ka sotsiaalhoolekande projekte, mis peavad olema rahastatud sotsiaalhoolekande rahadest.

Palju projektitaotlusi oli esitatud koolidest ja lasteaedadest, sisaldades ka noorte huvihariduse tegevusi, sportlikke treeninguid ning investeeringuid, mis peaksid olema samuti kaetud teistest allikatest. Sellistel projektidel ei olnud täpselt arusaadav projektitegevuse ja põhitegevuse kattuvus.

Tervisedenuse valdkonda mitte otseselt kuuluvate projektide menetlemine, s.h. hindamine on ressursikasutamise seisukohalt ebaefektiivne.

6. Esmaabi koolitus

Väga suur oli projektitaotluste arv, mis suunatud või sisaldasid esmaabi koolitust õpetajatele, lasteaedade pedagoogidele, õpilastele, sotsiaaltöötajatele ja teistele sihtrühmadele. Traumade ennetamise projektide taotlustest tuleneva info põhjal kodanike elementaarne esmaabi osutamise oskus madal. Läbi aastate on riigieelarvest rahastatud Punase Risti tegevust, 2003.a. riigieelarvest eraldati Eesti Punasele Ristile hasartmängumaksust 6, 825 miljonit krooni. Paljude tervisedenduse projektide tegevustes esmaabi koolituste korraldamiseks kavandati osta tasulist teenust Punaselt Ristilt.

Haigekassa tasub esmaabi õpetamise eest koolide personalile ja õpilastele koolitervishoiuteenuse raames, see on kooliõe üks tööülesannetest.

7. Vaimse tervise alaste projektide suur maht

Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud vaimse tervise alaste projektide arv ja maht ning paljud projektid on oma tegevuse üles ehitanud asjakohastele uuringutele (nt. perevägivalla uuring) või statistikale (nt. suitsiidid). Projektid on suunatud eelkõige sidusrühmade (lasteaedade pedagoogid, kooliõpetajad, tervishoiutöötajad, hooldajad) vaimse tervise probleemide ja läbipõlemissündroomi ennetamisele. Töötajate täiendkoolitus, s.h. stressijuhtimise valdkonnas peaks olema tööandja rahastada. Tõenäoliselt ei ole probleemi olemust tööandjate poolt tunnustatud ning seega üritatakse lahendusi leida projektitöö raames. Arvestades Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovi teha koostööd koolivägivalla vastu võitlemisel, on olulise tähtsusega juhtida ka tähelepanu, kuidas kavandatavad meetmed ja tegevusekavad on seotud tervist edendavate projektide raames kavandatava projektitööga.

8. Tervisealase teabe edastamine meedias

Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks, terviseteadlike hoiakute ja väärtushinnangute kujundamiseks ühiskonnas on oluline teabe jõudmine sihtgrupini, kasutades selleks erinevaid meediakanaleid. Ka Haigekassa uuringust selgub, et kõige enam praktiliseks kasutamiseks sobivat teavet tervislike eluviiside kohta on enamus inimestest saanud massimeediast – ajakirjadest ja ajalehtedest (62% inimestest) ning televisioonist (53%). Järgnevad kanalid on olulisuse järjekorras: tervisealased trükised, raadio, lähedased ja tuttavad ning arstid. Täna on erinevate projektide eelarvetes küllaltki suured summad planeeritud sotsiaalreklaamide, saatesarjade ettevalmistamisele, mida seoses rahaliste vahendite piiratusega rahastatakse 50% ulatuses, eeldades kaasfinantseerimist. Samal ajal võib kaasfinantseerimise nõue olla takistuseks projekti eesmärkide saavutamisel ja tegevuste eesmärgipärasel teostamisel.

9. Riigihangete seaduse muudatuse eelnõu mõju kodanikualgatusel põhinevale tervisedenduse projektitööle

Riigihangete seaduse kavandatav muudatus seab kitsendavad piirid kodanikualgatusel põhinevale projektitööle. Riigihangete põhimõttele üleminekul vajab kogu tervisedenduse planeerimise ja hankekonkursi läbiviimine uut lähenemist, mis peab aga sisaldama eeltoodud problemaatikat: võrdsuse tagamine piirkonniti, pädevuse ja kvaliteedi nõuete järgimine, dubleerivate tegevuste kaardistamine ja tervisedenduse valdkonna täpne defineerimine.

Sirje Vaask

Tervishoiuteenuste osakond